Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

teavitas 23.06.2015 telefoni teel kostjat 24.08.2015 toimuvast eelistungist. Kostja avaldas soovi isiklikult osaleda istungil. 21.08.2015 kostja haigestus: palavik, temperatuur (põhjus: oletatavasti ebarahuldavad tingimused rongis) ning 24.08.2015 ei suutnud ta minna kohtuistungile. Haigestumise ja teadmatuse tõttu ei teavitanud kostja kohut enne eelistungit, et ta ei ilmu istungile. Kostja oli teadlik, et tema esindaja ei tule istungile, kuna tal oli istung Töövaidluskomisjonis ning lootis, et ilma temata lükatakse asja läbivaatamine edasi. Oma puudumisest eelistungil ei teavitanud kostja oma esindajat ning esindaja esitas 04.09.2015 täiendavalt kirjaliku vastuse hageja „hagi täiendustele.“ Kostja ei teadnud ega saanud teada eelistungile mitteilmumise tagajärgedest, kuna ta ei võtnud vastu kutset isiklikult allkirja vastu või muul viisil. Hageja leidis 19.10.2015 seisukohas, et puudub alus kaja rahuldamiseks – kostja sai kohtukutse kätte 22.06.2015, kostja ei ilmunud Harju Maakohtu poolt 24.08.2015 määratud kohtuistungile, ei teavitanud kohut mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ning ei esitanud taotlust istungi edasilükkamiseks ning tulenevalt 15.09.2015 tagaseljaotsusest on hagi kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Esimese astme kohtu määrus 22.10.2015 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata kostja poolt 21.09.2015 esitatud kaja 15.09.2015 tagaseljaotsusele ja 05.10.2015 esitatud taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 002/2015/5620. Kajalt tasutud kautsjoni 225 eurot arvati riigituludesse. Maakohus selgitas tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni ja leidis, et antud juhul puudusid asjaolud, mille kohaselt ei oleks asjas tagaseljaotsust tohtinud teha (TsMS § 407 lg 4, 5 ja 51). Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 24.08.2015 ning edastas poolte esindajatele sellekohased kohtukutsed. TsMS § 321 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kostja lepingulisele esindajale toimetati kohtukutse kätte etoimiku vahendusel 22.06.2015 (tl 139). Võttes arvesse TsMS § 415 lg-s 1 sätestatut tuleb kostjal usutavaks teha, et tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest, milleks on TsMS § 422 lg 1 kohaselt liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kajas esitatud asjaolud ei ole mõjuvaks põhjuseks olukorras, kus kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja. Nimelt hoiatas kohus 19.06.2015 koostatud kohtukutses kostjat, et kohtuistungile mitteilmumisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus nõustus hagejaga, kes märkis, et kostjat esindas õigusteadmistega lepinguline esindaja, kelle kohustus oli kostjat teavitada sellest, millised on tagajärjed kostja kohtuistungile ilmumata jätmise korral. Kohus viitas ka TsMS § 217 lg-le 6, mis sätestab, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kohus lisas, et käesoleval juhul oli kostjal ning tema esindajal mõistlik aeg teavitada kohut kostja mitteilmumisest istungile. Samuti oli kostjal mõistlik aeg esitada kohtule teatis kohtusse mitteilmumise põhjustest ning taotlus kohtuistungi toimumise aja muutmiseks. Kohus märkis, et kohut ei teavitatud ka sellest, et kostja lepinguline esindaja ei saa kohtuistungile ilmuda.

Eeltoodust tulenevalt ja võttes aluseks TsMS § 415 lg 1 p-s 2 ja § 417 lg-tes 1 ja 2 sätestatu, jättis kohus kaja rahuldamata ning tsiviilasjas menetluse taastamata. Kuivõrd kohus jättis kaja rahuldamata, tuli tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 5 alusel arvata riigituludesse. Määruskaebus 09.11.2015 esitatud määruskaebuses palus kostja tühistada Harju Maakohtu 22.10.2015 määruse, taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-34252 ja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/5620. Kostja leidis, et kohus vaatas kaebaja taotluse läbi ühekülgselt, asudes seisukohale, et menetluse taastamiseks mõjuvad põhjused puuduvad, jättes tagaseljaotsuse vastuvõtmisel kontrollimata muud tähtsust omavad aspektid. Kostja tugines kaja esitamisel TsMS § 413 lg-le 1, mille kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Isegi juhul, kui kohus tegi kindlaks mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise, oleks pidanud tagaseljaotsuses selgitama, miks kohus leidis, et hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud, arvestades, et kostja oli vaidlustanud nõude täies ulatuses. Kaebaja seisukoha kohaselt esitati nõue vale isiku vastu, s.o. mitte korteriomandi praeguse omaniku vastu vaid endise. Seega ei järginud kohus tagaseljaotsuse vorminõudeid, jättes täitmata kohtu peamise ülesande, s.o. poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (Riigikohtu lahend nr 3-2-141-15). Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et nõue oli osaliselt aegunud ning kostja palus oma vastuses kohaldada aegumist. Vastus määruskaebusele Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata, mitte taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-34252 ega peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/5620. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 09.11.2015 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning TsMS § 417 lg 2 alusel tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kostja esitatud väitega, et maakohus oleks pidanud märkima tagaseljaotsuses õigusliku põhjenduse. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses. TsMS § 465 lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruse tegemisel ei tule järgida TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut. Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta

määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-16-15, p 15). Käesoleval juhul tegi maakohus 15.09.2015 tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja kaja lahendas maakohus 22.10.2015 kohtumäärusega, milles kohus jättis TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes märkimata tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest (TsMS § 656 lg 1 p 5 koosmõjus TsMS §-ga 659). Kaja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9). Vastavad põhjendused peavad olema kohtumäärusest nähtavad ja vastama TsMS § 465 lg 2 ps 8 sätestatud tingimustele. Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ka menetlusõiguse normi TsMS § 306 lg 5 olulise rikkumise tõttu. Vastavalt TsMS § 306 lg 5 peab kohus hagiavalduse ja selle täiendused menetlusosalisele kätte toimetama. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tehti hageja 17.07.2015 koostatud hagiavalduse täpsustus menetlusosalistele nähtavaks, kuid toimikus ei leidu jälgi selle kohta, et kostjale oleks hagiavalduse täiendus kätte toimetatud ja antud tähtaeg oma seisukoha esitamiseks. 26.08.2015 saatis maakohus e-kirjaga kostjale hageja menetluskulude nimekirja, mille kättesaamist kinnitas kostja 27.08.2015 e-kirjaga, andes tähtaja seisukoha esitamiseks (kd I, lk 161, 162). Toimikust nähtuvalt oli kirja manuses vaid menetluskulude nimekiri. Kostja küll esitas 04.09.2015 oma seisukohad hagi täpsustusele, kuid ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei oma tähtsust, kuivõrd antud juhul omab õiguslikku tähendust vaid hagi täpsustuse kättetoimetamise aeg. Kolleegiumi hinnangul riivas hagiavalduse täpsustuse kättetoimetamata jätmine kostjale TsMS § 393 lg 1 järgi kuuluvat õigust tema vastu esitatud nõudest teada saada ning §-s 394 lg-s 1 sätestatud õigust hagile vastata. TsMS § 306 lg 1 järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õigust teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Seejuures rõhutab kolleegium, et maakohus rahuldas hageja viivisenõude tagaseljaotsusega hagi täpsustuses taotletud suuruses. Maakohus, jättes kostjale hagi täpsustuse kättetoimetamata, ei taganud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kostja õigust esitada omapoolseid vastuväiteid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ja seega ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, mistõttu maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha. Eelduste kontrollimata jätmisega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi TsMS § 306 lg 5 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaja TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldada, kuna kaja on esitatud õiges vormis, õigel ajal ning esineb alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. TsMS § 418 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita ning jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.