Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
01.detsember 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-13627
Tsiviilasi
OÜ Sanistal hagi OÜ Vironia Keskus vastu 41 918,11 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. oktoobri 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vironia Keskus määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Vironia Keskus (rk: 11939341), esindaja juhatuse liige Kenneth Karpov Vastustaja (hageja): OÜ Sanistal (rk: 10283140), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 26. oktoobri 2015 määrus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus rahuldas 30. juuni 2014 otsusega OÜ Sanistal hagi OÜ Vironia Keskus vastu osaliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. mai 2015 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi asjas uue otsuse. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus 50 744,20 eurot (sh põhivõlgnevus 41 752,83 eurot, viivis 2. juuni 2014 seisuga 7991,37 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 eurot) ning täiendav viivis põhinõudelt alates
3.juunist 2014 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ringkonnakohus jättis hageja poolt maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 96% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 4% hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 2. septembril 2015, kui Riigikohus jättis
2.Hageja esitas 28. septembril 2015 maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, paludes mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 21 791,16 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 18 056,84 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv 3681,30 eurot ja tunnistajatasu 53,02 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Avalduse kohaselt moodustavad hageja lepingulise esindaja kulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses vastavalt Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi arvetele ja neile lisatud tööaruannetele 18 809,21 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summale lisandub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3834,69 eurot ja tunnistajatasu 55,23 eurot. Seega kokku moodustavad hageja menetluskulud 22 699,13 eurot, millest kostja kanda jäeti 96% ehk 21 791,16 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Hageja on käibemaksukohustuslane ja taotleb seetõttu kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja märkis, et taotletavad lepingulise esindaja kulud ei ületa tsiviilasja hinda ja samuti jääb Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetust madalamaks esindaja tunnitasu. Menetluse venimise ja mahukuse eest vastutab kostja, kes esitas maakohtu menetluses arvukalt vastuväiteid kohtu tegevusele ja taotlusi (mitmed neist, nt ekspertiisi määramise taotlus, alles kohtuistungil). Kostja kaitsetaktika rajanes sellele, et kostja eitas põhjendamatult (sh pahauskselt dokumentide võltsitusele tuginedes) talle tarnitud kauba kättesaamist, mistõttu pidi hageja panustama märkimisväärseid ressursse kostja otsitud iseloomuga vastuväidete ümberlükkamiseks. Juhul kui kostja oleks menetlusõigusi teostanud heauskselt ja järginud taotluste esitamisel TsMS-s sätestatud tähtaegasid, olnuks mõeldav asja lahendamine väiksema ressursikuluga.
3.Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite lepingulise esindaja kulude osas, leides, et 163,3 õigusabile kulutatud tunnist on põhjendatud maksimaalselt 69,75 tundi ehk ligikaudu 42,7%. Hageja poolt kostjale tehtud etteheited on alusetud. Kostja esitas menetluses taotlusi, vastuväiteid ja kaebusi, kuid tegemist oli seaduslike menetlusõiguste kasutamisega. Menetluse venimise põhjused olid objektiivset laadi. 2012/2013 vahetus asja arutanud kohtunik, mistõttu tuli asja arutamist alustada otsast peale. Maakohtu 3. aprilli 2013 kohtuistung jäi ära elektrikatkestuse tõttu. Ainsa menetlustähtaja on lasknud mööda hageja, esitades kohtu nõutud seisukohtade lühikokkuvõtte kohtu määratud ajast hiljem. Kohtud jätsid hageja nõude osaliselt rahuldamata ning rahuldamata jäänud nõude puhul on valdavalt tegemist kohtueelsete õigusabikulude nõudega. Hageja esitas eelnimetatud nõude summas 2739 eurot, millest
ringkonnakohus mõistis kostjalt välja 1000 eurot. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hageja poolt nõude realiseerimiseks tehtud kulutused olid ca 3 korda suuremad sellest, mida võiks pidada põhjendatuks. Seda tuleks silmas pidada ka menetluskulude hüvitamiseks esitatud avalduse läbivaatamisel.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2015 määrusega OÜ Sanistal menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis OÜ-lt Vironia Keskus välja 16 901,99 eurot OÜ Sanistal kasuks menetluskulude katteks. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Vironia Keskus tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus märkis, et OÜ Vironia Keskus ei ole tähtaegselt esitanud avaldust oma menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruse kohaselt jättis Tartu Ringkonnakohus 21. mai 2015 otsusega hageja menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus 96% ulatuses kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja esindaja poolt tsiviilasja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud 64,05 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, st 7045,50 eurot, ja 55,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, st 6690 eurot, kokku 13 735,50 eurot, sellest 96% on 13 186,08 eurot, millele lisandub riigilõivu katteks hüvitatava summana 3681,30 eurot (96% tasutust) ja seni hüvitamata tunnistajatasu katteks 34,61 eurot. Seega moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud ning kostja poolt hüvitatavad menetluskulud 16 901,99 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta hageja esindaja menetlustoimingute hindamisel. Kohus hindas hageja esindaja esitatud arveid ja nendes sisalduvaid toiminguid, nende vajalikkust ja asjakohasust ning neile kulunud aja põhjendatust (kuivõrd hageja on taotlenud kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, siis on arvetel olev summa kajastatud määruses ilma käibemaksuta). Maakohus asus muuhulgas järgmistele seisukohtadele [alljärgnevalt on põhjalikumalt välja toodud hageja esindaja esitatud 28 arvest need arved, mida kostja on oma määruskaebuses puudutanud]: 19. aprilli 2012 arve nr 230339 (tunnitasu 110 eurot/h) summas 1707,81 eurot - e-mailid kliendiga – 02.03. – 0,4 h; - e-mailid kliendiga seoses rakendatavate õiguskaitsevahendite alternatiivide ja perspektiividega – 05.03. – 0,6 h; - hagiavalduse koostamine – 30.03.–04.04. – 14,4 h; - kantseleikulud 7 eurot, ÄR päring 2,40 eurot ja kinnistusregistri teenused 4,41 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 230339 põhjendatuks 2 h õigusabikulude osas, kuna hagiavalduse koostamise ajakulu 14,4 h on ilmselgelt ülemäärane, arvestades, et eelnevalt oli hageja esitanud samasisulise pankrotihoiatuse ja pankrotihoiatusega seonduv kulu on kohtuotsusega juba kostjalt välja mõistetud. Kohus leidis, et hageja esitas kohtule hagiavalduse (I kd, tl 2–13), mille sisuline osa on 10 leheküljel ja millele on lisatud lisad (I kd, tl 15–241) 226 lehel. Kohus leidis, et ajakulu 14,4 h, rahaliselt 1584 eurot, hagiavalduse koostamiseks ja lisadega komplekteerimiseks on
põhjendatud ja vajalik. Nõupidamised kliendiga ja talle õigusliku olukorra selgitamine on hõlmatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluga ning eraldi sellise tegevuse eest kulu vastaspoolelt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Registrite väljavõtteid ei ole hagile lisatud. Kohus ei pidanud ühelgi arvel põhjendatuks arvestada eraldi kuluartiklina kantseleikulusid, kuna mõistlik on eeldada, et need kuuluvad advokaadi tunnihinna sisse. 18. juuni 2012 arve nr 230520 summas 1086 eurot - kirjaliku vastuse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine – 28.–31.05. – 9,8 h; - kantseleikulud 8 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 230520 põhjendatuks 1 h õigusabikulude osas, kuna kostja vastus hagiavaldusele ei sisaldanud võrreldes vastusega pankrotihoiatusele (I kd, tl 125–142) mitte midagi põhimõtteliselt uut. Kohus leidis, et 9,8-tunnine ajakulu, rahaliselt 1078 eurot, kostja 23-lehelise vastuse (II kd, tl 13–38), koos lisadega 66 lehel (II kd, tl 40–106), analüüsimiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks ei ole põhjendatud, kuid nimetatud ajakulu on põhjendatud arvestada koosmõjus järgmise arve spetsifikatsioonis toodud menetlusdokumendi koostamise ajakuluga. 5. juuli 2012 arve nr 230602 summas 201 eurot - kostja kirjaliku vastuse osas seisukoha täiendamine, komplekteerimine ja edastamine – 01.06. – 1,8 h; - kantseleikulu 3 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 230602 põhjendatuks 1,8 h õigusabikulude osas. Kohus leidis, et hageja poolt 1. juunil 2015 kostja vastusele kohtu korraldust täitvalt esitatud seisukoht (II kd tl 140–150) on nii sisult kui mahult vastavuses selle kohta arves nr 230520 märgitud ajakulu 9,8 h ja käesolevas arves märgitud 1,8 tunniga, rahaliselt 198 eurot, kokku 11,6 h. Põhjendamatu oleks hinnata ajakulu lähtudes formaalselt üksnes ajakulust ühe lehekülje teksti koostamiseks. Hinnata tuleb ka konkreetse menetlusdokumendi sisu. Antud juhul on koostatud sisutihe vastuväide kostja seisukohtadele, mis õigustab kohtupraktikas väljakujunenud 1 lk=1 h põhimõttest kõrvalekaldumist. 12. juuni 2013 arve nr 20130550 summas 668 eurot - e-mailid kohtu ja kostja esindaja ning kliendiga – 20.05. – 0,5 h; - kokkuvõtlike seisukohtade koostamine kohtu korraldusel – 23.05. – 5,5 h; kantseleikulu 8 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 20130550 põhjendatuks 2 h õigusabikulude osas, kuna maakohus esitas kokkuvõtvatele seisukohtadele mahupiirangu (maksimaalselt 4 lk). Kohus leidis, et väidetud e-mailide kohta puuduvad andmed, seega see kulu ei ole tõendatud. Kokkuvõtlike seisukohtade (IV kd, tl 77–81) esitamist nõudis kohus. Menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on ajakulu 5,5 h, rahaliselt 605 eurot, vajalik ja põhjendatud. 14. oktoobri 2013 arve nr 20130875 summas 1269 eurot - maakohtu 03.09.2013 määruse analüüs, taotluse koostamine originaaldokumentide võtmiseks asja materjalide juurde – 10.–11.09. – 2,5 h; - valmistumine ja osalemine istungil, ülevaade istungist kliendile – 17.–18.09. – 8,3 h; -istungi protokolli analüüs, e-mailid kohtuga seoses ilmse ebatäpsuse parandamisega – 25.09. – 0,6 h; - kantseleikulu 15 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 20130875 põhjendatuks 3,6 h õigusabikulude osas. Kostja leidis muuhulgas, et maakohtu 3. septembri 2013 määrusega kohustati hagejat esitama kohtule
saatelehtede originaaldokumendid. Selline määrus ei eelda analüüsi või taotluse koostamist ja vastav ajakulu 2,5 h on põhjendamatu. Kohus leidis, et ajakulu määruse (IV kd, tl 92–93) analüüsimiseks ja taotluse (IV kd, tl 99–102) koostamiseks on mõistlik ja vajalik ajakulu 2,5 h ulatuses üksnes taotluse koostamise ja mitte määruse analüüsimise ajakuluna. Valmistumine istungiks kuulub hüvitamisele 1 h ulatuses ja osalemine istungil 2 h 20 minuti ehk 2,3 h ulatuses; ülevaade istungist kliendile ei ole põhjendatud ajakuluks TsMS § 175 tähenduses. Protokolliga (IV kd, tl 103–112) tutvumine ja sellele paranduste esitamine on menetlusosalise õigus ning ajakulu 0,6 h põhjendatud. Alates 13. jaanuaril 2014 esitatud arvest nr 20140056 muutus õigusabi tunnihind 110 eurolt 120 eurole, seega edasised arved on tunnihinnaga 120 eurot. 12. märtsi 2014 arve nr 20140221 summas 411 eurot - kostja vastuväite analüüs, seisukoha koostamine – 10.02. – 2,8 h; - maakohtu 12.02. määruse analüüs – 0,1 h; - kostja 25.02.2014 seisukoha analüüs ja täiendavate tõendite analüüs – 26.02. – 0,5 h; - kantseleikulud 3 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 20140221 põhjendatuks 2,1 h õigusabikulude osas. Kostja leidis, et ajakulu 10. veebruari 2014 seisukoha koostamiseks on ülemäärane (põhjendatud võiks olla 1,5 h). Ajakulu maakohtu 12. veebruari 2014 määrusega tutvumiseks (0,1 h) ja kostja
25.veebruari 2014 seisukohaga tutvumiseks (0,5 h) on põhjendatud. Kohus leidis, et kostja vastuväite (V kd, tl 25–29) analüüsi ajakulu ei ole põhjendatud ja sellele seisukoha (V kd, tl 48–51) esitamise ajakulu 2,8 h on põhjendatud; maakohtu määruse (V kd, tl 53–55) analüüsi ajakulu 0,1 h ja kostja 25. veebruari 2014 seisukoha analüüsi ajakulu 0,5 h on põhjendatud, kuna sellele järgnes menetlusdokumendi koostamine, mis kajastub järgmises arves. 9. aprilli 2014 arve nr 20140295 summas 340 eurot - kostja 25.02.2014 seisukoha ja täiendavate tõendite osas seisukoha koostamine – 12.03. – 2,6 h; - maakohtu 27.03. määruse analüüs – 27.03. – 0,2 h; - kantseleikulu 4 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 20140295 põhjendatuks 2,1 h õigusabikulude osas. Kostja leidis, et ajakulu 12. märtsi 2014 seisukoha koostamiseks on ülemäärane (põhjendatud võiks olla 2 h). Kulu maakohtu 27. märtsi 2014 määrusega tutvumiseks võiks olla samaväärne maakohtu
12.veebruari 2014 määrusega tutvumise ajakuluga (0,1 h). Kohus leidis, et hageja 12. märtsi 2014 menetlusdokumendi (V kd, tl 72–76) koostamise ajakulu 2,6 h on põhjendatud ja maakohtu määruse (V kd, tl 78–82) analüüsimise ajakulu 0,2 h ei ole põhjendatud. 9. juuni 2014 arve nr 20140452 summas 4093 eurot - kostja täiendava seisukoha tõendite asja juurde võtmise osas analüüs – 05.05. – 0,2 h; - kostja tasaarvestuse teostamisele suunatud vastuväite täienduse analüüs – 16.05. – 0,3 h; - valmistumine istungiks – 23.–25.05. – 5,8 h; - osalemine istungil 23.–26.05. – 9,2 h, sh transport 2,8 h; - 26.05. istungiprotokolli analüüs, taotluse koostamine protokolli parandamiseks – 29.05. – 0,5 h; - kohtuvaidluse teeside koostamine – 29.–30.05. – 12,5 h; - valmistumine ja osalemine istungil 02.06. – 5,4 h (sh transport 2,8 h);
- kantseleikulu 25 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 20140452 põhjendatuks 18,6 h õigusabikulude osas, leides muuhulgas, et kohtuistungiks valmistumise ajakulu (5,8 h) on ilmselgelt ülemäärane. Eelnevalt on arvestatud piisav kulu eraldi iga menetlusdokumendiga tutvumiseks ja selle analüüsimiseks, seega ei tohiks kohtuistungiks ettevalmistamise kuluks arvestada (sarnaselt varasemate kohtuistungitega) rohkem kui 1 h. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole tõenditega seonduva kostja seisukoha analüüsi ajakulu 0,2 h ja tasaarvestusega seonduva analüüsi ajakulu 0,3 h. Istungiks valmistumisel arvestas kohus antud arve puhul, kuna tegemist on menetluse lõppfaasis toimunud istungiga kõigi tõendite uurimiseks, põhjendatud ajakuluks 3 h. Istung toimus 26. mail 2014 kestusega 6,75 h (V kd, tl 134–151). Protokolli parandamise taotluse koostamise ajakulu 0,5 h ja kohtuvaidluse teeside (V kd, tl 159–176) koostamise ajakulu 12,5 h on põhjendatud. Valmistumine ja osalemine 2. juuni kohtuistungil (5,4 h, sh transport 2,8 h) on põhjendatud vaid otseselt osalemise ajakuluna 2 h 20 minutit ehk 2,3 h. Kohus ei pidanud vajalikuks selle istungi puhul hüvitada ettevalmistuseks kulunud aega, kuivõrd tegemist oli varasemalt ettevalmistatud kohtuliku vaidluse teeside ettekandmisega ning vaidluse järgsetele repliikidele vastamiseks ei saanud istungieelset ettevalmistusaega kuluda. Riigikohus on leidnud (3-2-1-64-13, p 13), et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. 4. juuli 2014 arve nr 20140527 summas 121 eurot - protokolli parandamise taotluse analüüs ja sellele vastuse koostamine – 06.06. – 0,3 h; - kohtuotsuse analüüs, e-kirjad kliendiga – 0,7 h; - kantseleikulu 1 euro. Kostja palus lugeda arve nr 20140527 põhjendatuks 1 h õigusabikulude osas, leides, et kulu kohtuistungi protokolliga tutvumiseks (0,3 h) ja maakohtu otsusega tutvumiseks (0,7 h) on põhjendatud. Kohus leidis, et protokolli parandamise taotluse (VI kd, tl 10) osas seisukoha andmise (VI kd, tl 13) vajalik ja põhjendatud ajakulu on 0,3 h; ka kohtuotsusega (VI kd, tl 19–42) tutvumine on võimalik lugeda põhjendatud toiminguks ja ajakulu 0,7 h on mõistlik. 10. septembri 2014 arve nr 20140619 summas 897 eurot - kostja apellatsioonkaebuse analüüs – 04.08. – 0,7 h; - vastuse koostamine kaebusele (töö jätkub septembris) – 29.08. – 6,7 h; - kantseleikulu 9 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 20140619 põhjendatuks 7,4 h õigusabikulude osas, leides, et kulu apellatsioonkaebuse analüüsiks (0,7 h) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks (6,7 h) on põhjendatud. Kohus leidis, et nii kostja kaebuse (VI kd, tl 54–65) analüüs kui sellele vastuse (VI kd, tl 80-90) koostamise alustamine, ajakulu kokku 7,4 h, on põhjendatud. Kuna analüüsile on järgnenud menetlusdokumendi koostamine, siis on analüüsi ajakulu hõlmatud 7,4 tunniga. 13. oktoobri 2014 arve nr 20140693 summas 1640 eurot - vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 01.–03.09. – 13,6 h; - kantseleikulu 8 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 20140693 põhjendatuks 4,3 h õigusabikulude osas, leides, et kulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on ülemäärane. Pidades silmas, et apellatsioonkaebus on juba analüüsitud ja vastus osaliselt valmis (arve nr 20140619), ei tohiks täiendav kulu olla suurem kui 4,3 h.
Kohus leidis, et ajakulu 13,6 h, arvestades ka eelnevas arves märgitut ehk kokku vastuse koostamise ajakulu 20,3 h, on vastuse mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. 10. juuni 2015 arve nr 20150391 summas 145 eurot - ringkonnakohtu otsuse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine kohtuotsuse vaidlustamise osas, e-kirjad kliendiga – 21.05. – 1,2 h; - kantseleikulu 1 eurot. Kostja palus lugeda arve nr 20150391 põhjendatuks 0,5 h õigusabikulude osas, leides, et kulu ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks on ülemäärane. Arvestades, et ringkonnakohus kordas märkimisväärses osas maakohtu põhjendusi, pidanuks ajakulu olema väiksem kui ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks (arve nr 20140527). Kohus leidis, et II astme lahendi (VI kd, tl 107–113) analüüsi põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 1 h, õigusliku positsiooni kujundamine eraldi artiklina hüvitamisele ei kuulu. Hageja lepingulise esindaja ülejäänud 16 arvega seoses väljamõistetud kulu osas ei ole kostja määruskaebuses maakohtule etteheiteid teinud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Vironia Keskus esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. oktoobri 2015 määruse tühistamist osaliselt ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud kogusummas (13 186,08–3331,20) 9854,88 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) luges kohus ekslikult hagiavalduse koostamise ja selle lisade komplekteerimisega seonduvad hageja lepingulise esindaja kulud (arve nr 230339) põhjendatuks mahus 14,4 h. Hagiavaldus (I kd, tl 2–13) on suures osas identne hageja pankrotihoiatusega (I kd, tl 143–147), viimatinimetatu eest on ringkonnakohtu 21. mai 2015 otsusega (p 15) kostjalt aga juba 1000 eurot välja mõistetud. Hageja pidi juba pankrotihoiatust esitades oma nõude koosseisu kindlaks tegema, dokumendid komplekteerima, õiguslikud põhjendused esitama jne. Põhjendatud ja vajalikuks mahuks tuleb lugeda üksnes seda mahtu, mis oli tarvilik pankrotihoiatuse põhjal hagiavalduse vormistamiseks. Määruskaebuse esitaja palub lugeda põhjendatud mahuks 2 h ja põhjendamatuks 12,2 h; 2) leidis kohus õigesti, et ajakulu 9,8 h üksnes teise menetlusosalise vastuse analüüsimiseks ja selle suhtes õigusliku positsiooni kujundamiseks (arve nr 230520) ei ole põhjendatud. Järelikult pidanuks kohus hageja taotluse vastavas osas rahuldamata jätma. Kohus arvestas selle asemel meelevaldselt ja taotluse piire ületades eelnimetatud kulu koosmõjus teiste arvete ja spetsifikatsioonidega. Kohus saab hinnata arvete põhjendatust rangelt esitatud spetsifikatsioonist lähtuvalt. Kohus ei saa hakata spetsifikatsioone muutma, täiendama ega interpreteerima viisil, mida menetlusosaline pole teinud. Määruskaebuse esitaja palub lugeda maht 9,8 h põhjendamatuks; 3) märkis kohus, et 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Samuti märkis kohus, et II astme kohtupraktika kohaselt on ka keeruliseks hinnatud vaidluses peetud põhjendatud kuluks istungi ettevalmistuseks 1 tund iga istungi kohta. Kohus on nendest põhimõtetest ilma mõjuvate põhjendusteta olulisel määral kõrvale kaldunud: - maht 5,5 h hageja 20. mai 2013 menetlusdokumendi (IV kd, tl 77–81) koostamiseks (arve nr 20130550) on ülemäärane, arvestades, et kohus oli 3. aprilli 2013 istungil (IV kd, tl 62–-63) kehtestanud nimetatud dokumendile mahupiirangu (maksimaalselt 4 lk), dokument ise aga
kujutab endast menetlusosalise seniste seisukohtade kokkuvõtet. Määruskaebuse esitaja palub lugeda põhjendatud mahuks (4×40 min) 2,6 h ja põhjendamatuks 2,9 h; - luges kohus arve nr 20140221 puhul ekslikult dokumentide (määrus, seisukoht) analüüsi ajakulu (0,1 h+0,5 h) eraldi põhjendatuks põhjendusel, et neile „järgnes menetlusdokumendi koostamine, mis kajastub järgmises arves“. Määruskaebuse esitaja palub lugeda 0,6 h põhjendamatuks mahuks; - luges kohus 26. mai 2014 istungi puhul põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamisel 3 h (arve nr 20140452) põhjendusel, et istung olevat olnud keeruline. Määruskaebuse esitaja palub lugeda põhjendatud mahuks 1 h ja põhjendamatuks 2 h; - ka arve nr 20140619 puhul on kohus lugenud kohtule esitatud avalduse eraldi põhjendatuks nii dokumendi (apellatsioonkaebus) analüüsi (0,7 h) kui ka sellele järgnenud menetlusdokumendi (vastus apellatsioonkaebusele) koostamise osas (6,7 h + arvelt nr 20140693 veel 13,6 h), kuigi arvestades eriti seda, et kohus luges vastuse koostamise mahu põhjendatuks täies ulatuses (20,3 h) – pidanuks esimene ajakulu sisalduma viimases. Määruskaebuse esitaja palub lugeda 0,7 h põhjendamatuks mahuks; 4) kui kohus kohustab menetlusosalist esitama kohtule saatelehtede originaaldokumendid (maakohtu 3. septembri 2013 määrus – IV kd, tl 92–93), siis kohtu nõude täitmine ei eelda 4-leheküljelise kaaskirja vms mahuka menetlusdokumendi koostamist (IV kd, tl 99–102). Määruskaebuse esitaja palub lugeda vastav maht 2,5 h (arve nr 20130875) põhjendamatuks; 5) luges kohus ekslikult ajakulu ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks (1 h, arve nr 20150391) suuremaks kui ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks (0,7 h, arve nr 20140527). Arvestades, et maakohtu otsus (24 lk) on mahukam kui ringkonnakohtu otsus (14 lk) ning suur osa põhjendustest sisalduvad maakohtu otsuses (ringkonnakohus nõustus nendega), tuleks eeldada vastupidist. Määruskaebuse esitaja palub lugeda põhjendamatuks mahuks 0,5 h; 6) on kohus TsMS § 175 lg 1 põhimõtte vastu eksides mõistnud kostjalt põhjendamatuid menetluskulusid välja 31,2 h ulatuses, millest 27,4 h olid tasustatud arvestusega 110 eurot/h (3014 eurot) ja 3,8 h arvestusega 120 eurot/h (456 eurot). Seega on kostjalt väljamõistetud menetluskulude summa (3014+456)×96%=3331,20 euro võrra liiga suur.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.OÜ Sanistal vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on Riigikohus selgitanud (3-2-1-4-15), et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Samuti on Riigikohus leidnud (3-2-1-119-14), et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kostja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis viitaksid maakohtu poolt diskretsioonipiiride ületamisele. Maakohus on oma seisukohti igakülgselt argumenteerinud. Iga konkreetse kuluartikli eraldiseisva analüüsimise kõrval on oluline ka hinnangu andmine lepingulise esindaja kuludele kogusummas. Isegi juhul, kui mõne üksiku menetlustoimingu osas eraldivõetuna võiks ajakulu põhjendatuse üle vaielda, siis arvestades mh kohtuvaidluse kestvust (enam kui 3 aastat), kõigi kolme kohtuastme läbimist ning materjalide mahtu, on lepingulise esindaja kulu summaarselt vastavuses vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumiga; 2) leidis kohus hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kogumahtu arvestades õigesti, et ajakulu 14,4 h on vajalik ning põhjendatud. Hagiavaldus on nii sisult kui mahult pankrotihoiatusest ligi kaks korda mahukam. Kui pankrotihoiatusele lisatud dokumentide arv oli 24, siis hagiavaldusel
on 45 lisa. Hagiavalduse koostamisel pidi hageja täiendavalt analüüsima kostja poolt kohtueelse suhtluse käigus esitatud seisukohti; 3) vaatles kohus põhjendatult arvel nr 230520 kajastatud ajakulu koosmõjus arvel nr 230602 toodud ajakuluga. On ilmselge, et arve nr 230520 spetsifikatsiooni kohaselt 29.–31. maini 2012 osutatud teenus „kirjaliku vastuse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine“ sisaldas ajakulu kostja kirjaliku vastuse osas seisukoha koostamisele (II kd, tl 140–151) ning et vastava teenuse osutamine jätkus arve nr 230602 spetsifikatsiooni kohaselt 1. juunil 2012 (sõna „täiendamine“ viitab ühemõtteliselt sellele, et 1. juuni 2012 seisuga eksisteeris juba varasemalt koostatud seisukoha projekt). Kohus analüüsis põhjendatult arveid nr 230520 ja 230602 sisuliselt, lähtudes kohtutoimiku materjalidest, ning leidis õigesti, et kostja kirjaliku vastuse ja sellele lisatud tõendite mahtu (kokku 89 lk) arvestades on ajakulu hageja seisukoha (12 lk) koostamisele põhjendatud ning vajalik. Kohus peabki hindama menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust läbi esitatud dokumentide sisulise analüüsi; 4) on otsitud iseloomuga määrusekaebuse kriitika teatud menetlustoimingute ajakulule antud hinnangute osas. Põhimõtteliselt võib nõustuda hinnanguga, et menetlusdokumendi koostamise keskmine ajakulu on 1 h 1 lk kohta. Universaalset kohtuistungiks valmistumise ajakulu ei ole võimalik määrata, kuna istungiks valmistumise maht on kordades erinev sõltuvalt sellest, kas tegemist on korraldava või põhiistungiga, kas istungil on planeeritud eksperdi, tunnistaja või poole esindaja ülekuulamine või mitte jne; - kohus arvestas arvel nr 20130550 kajastatud 23. mai 2013 menetlusdokumendi (IV kd, tl 77-81) koostamise kontekstis õigesti asjaolu, et dokumendi koostamine oli tavapärasest ajamahukam, kuna vajalik oli viidata kõikide vaidlusaluste asjaolude osas toimiku lehekülje täpsusega tõenditele, millele pool tugineda soovib. Samuti ei õigusta dokumendi koostamise ajakulu vähendamist fakt, et seisukohtade maht ületas marginaalselt kohtu soovituslikku piiri; - kohus vaatles arvel nr 20140221 toodud kostja 25. veebruari 2014 menetlusdokumendi ja tõendite analüüsiks kulutatud aega koosmõjus arvel nr 20140295 kajastatud menetlusdokumendi (hageja seisukoht kostja 25. veebruari 2014 menetlusdokumendi osas; V kd, tl 72–76) koostamise ajakuluga. On ilmne, et ajakulu menetlusdokumendi koostamisele koos analüüsiga moodustas 3,1 h, mida menetlusdokumendi mahtu (5 lk) arvestades ei saa põhjendamatuks pidada. Kostja väide, mille kohaselt tuleks põhjendamatuks pidada ajakulu 0,1 h maakohtu 12. veebruari 2014 määruse analüüsile, jääb arusaamatuks. Kohtulahenditega tutvumisega kaasneb ajakulu, mida tuleb menetluse seisukohalt pidada vajalikuks; - kohus põhjendas mõnevõrra suuremat ajakulu maakohtu 26. mai 2014 istungiks valmistumisel (arve nr 20140452) asjaoluga, et tegemist oli menetluse lõppfaasis toimunud istungiga, mille raames toimus kõigi tõendite uurimine, mistõttu oli istungiks valmistumisel vajalik vaidluse materjalide igakülgne ja detailne analüüs; - kostja kriitika arvel nr 20140619 kajastatud kostja apellatsioonkaebuse analüüsi ajakulu osas on arusaamatu, kuna kostja on maakohtule esitatud seisukohas pidanud ajakulu põhjendatuks. Kostjal puudub võimalus asuda määruskaebuses vaidlustama asjaolusid, mille kostja on maakohtu menetluses omaks võtnud; 5) vaidlustas kostja arve nr 20130875 maakohtule esitatud vastuväites üksnes
3.septembri 2013 kohtumääruse analüüsi ajakulu osas ega esitanud vastuväiteid
11.septembri 2013 menetlusdokumendi (IV kd, tl 99–102) koostamise ajakulule. Samas kohtunõude täitmisel ei ole keelatud selgitava iseloomuga menetlusdokumendi esitamine. Dokumendi mahtu (4 lk) arvestades ei saa pidada ajakulu 2,5 h põhjendamatuks; 6) on kohtu hinnang ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja selle analüüsimise ajakulule adekvaatne ning kostja vastuväited kunstlikult konstrueeritud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
26.oktoobri 2015 määrus lõppjärelduses muutmata.
8.Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja poolt tsiviilasja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud 119,8 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot ja 120 eurot, kokku 13 735,50 eurot, millest kostja poolt hüvitamisele kuulub 96%, s.o 13 186,08 eurot. Kostja on vaidlustanud hageja lepingulise esindaja ajakulu 31,2 töötunni, rahaliselt 3331,20 euro ulatuses, paludes mõista uue määrusega hageja lepingulise esindaja kulud kostjalt välja kogusummas 9854,88 eurot (13 186,08–3333,20). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
9.1.Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus analüüsis määruse tegemisel hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust arvete kaupa, hinnates üksikasjalikult hageja esindaja poolt asjas tehtud toimingute hulka, mahtu ja asjakohasust, ning vähendas hageja taotletud lepingulise esindaja kulu oluliselt. Riigikohus on rõhutanud (nt lahendis nr 3-2-1-143-11, p 14), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, mis tulenes kaubanduskeskuse veevarustuse, kanalisatsiooni ja küttesüsteemi väljaehituseks vajaminevate tarvikute ja seadmete tarnimisest, lisaks esitas kostja asja menetluse käigus tasaarvestusavalduse, st vastunõude hageja vastu, mille osas tuli samuti seisukoht võtta nii hagejal kui kohtul. Menetlus toimus sisuliselt kahes kohtuastmes: maakohtus kestis menetlus ca 2 aastat 3 kuud (hagi esitati 4. aprillil 2012, maakohtu otsus tehti 30. juunil 2014), ringkonnakohus tegi asjas otsuse 21. mail 2015. Kuna Riigikohus otsustas 2. septembri 2015 määrusega kostja kassatsioonkaebust mitte menetlusse võtta, siis kassatsiooniastmes hagejal põhjendatud lepingulise esindaja kulusid ei tekkinud. Tsiviilasja tõendite maht on väga suur (materjalid asusid maakohtu poolt otsuse tegemisel kuues köites, mida ei saa pidada tsiviilasjades tavaliseks mahuks). Hageja esindaja on ilmselgelt kulutanud märkimisväärselt aega nii hagejapoolsete tõendite kogumiseks kui ka vastaspoole esitatuga tutvumiseks ning selles osas oma seisukohtade esitamiseks. Asjas toimus tavapärasest rohkem kohtuistungeid (viis istungit, milles üks kestis küll vaid 15 minutit põhjusel, et maakohut ei olnud õigeaegselt teavitatud elektrikatkestusest – IV kd, tl 62–63). Seetõttu on arvestatavalt suur hageja esindaja ajakulu nii kohtuistungitel osalemiseks kui kohtuistungiteks ettevalmistamiseks. Põhjendatud on muuhulgas hageja osundus, et menetlust pikendas asjaolu, et kostja teatas soovist taotleda asjas ekspertiisi määramist alles kohtuistungil (IV kd, tl 103– 112). Asja menetlust pikendas mõnevõrra ka pooltest sõltumatu põhjus, s.o kohtuniku vahetumine asja menetluse jooksul. Ülaltoodut arvestades vastab maakohtu määratud hageja lepingulise esindaja kulu 13 186,08 eurot (s.o 96% 13 735,50 eurost, ilma käibemaksuta) ca 120 töötunni eest ringkonnakohtu arvates hageja lepingulise esindaja poolt maa- ja ringkonnakohtu menetluses tehtud vajalikule ja põhjendatud tööle ning arvestab nii tsiviilasja asjaolusid
(sh menetlustoimingute hulka), mahtu ja keerukust ning ei ole ka hagihinda (maakohtus 44 657,11 eurot) arvestades ebaproportsionaalselt suur summa. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu juhisega 6. mai 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 14), et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Seega ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Järelikult ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
9.2.Kostja arvamus, et teatud toimingute ajakulu peaks olema väiksem, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on väljunud diskretsiooni piiridest. Ringkonnakohus ei pea erinevalt kostjast hagiavalduse koostamise ajakulu 14,4 tundi ülemääraseks ka arvestades asjaolu, et ilmselgelt on hagiavaldusele olnud aluseks varasem pankrotihoiatus. Hageja on vastuses määruskaebusele õigesti välja toonud, et hagiavaldus koos lisatud materjalidega ületab pankrotihoiatuse ja selle lisade mahu ca 2 korda. Hagiavalduse näol on tegemist menetluse ühe põhidokumendiga, mille koostamine ei tohi toimuda pealiskaudselt. Et hageja huvisid asjakohaselt kaitsta, peavad kohtule esitatavad menetlusdokumendid olema sisult läbimõeldud ja korrektselt vormistatud. Määruskaebuse väide, et kohus saab hinnata menetluskulude arvete põhjendatust rangelt talle menetlusosalise poolt esitatud spetsifikatsioonist lähtuvalt, ei vasta seadusele ega kohtupraktikale. Riigikohus on leidnud (nt lahendites nr 3-2-1-65-13, p 14; 3-2-1-161-11, p 7), et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ning vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on oma seisukohta, miks arvel nr 230520 kajastatud ajakulu toimingule „kirjaliku vastuse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, 28.–31.05. – 9,8 t“ (VI kd, tl 160–161) tuleb vaadelda koosmõjus arvel nr 230602 toodud ajakuluga toimingule „seisukoha kostja kirjaliku vastuse osas täiendamine, komplekteerimine ja edastamine Viru Maakohtule,
01.06.– 1,8 t“ (VI kd, tl 162–163), määruses piisava põhjalikkusega põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks arvestada menetlusdokumendi koostamise ajakulu viisil, nagu seda on teinud maakohus, nimelt ca 1 töötund 1 lehekülje kohta (kostja ja maakohtu arvates 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele). Dokumendi maht ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust, vaid TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on sellest põhimõttest ilma mõjuvate põhjendusteta olulisel määral kõrvale kaldunud põhinebki suures osas dokumendi lehekülgede arvu võrdlemisel maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud ajakuluga. Põhjuse, miks maakohus määras 26. mai 2014 kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu tavapärasest ühest tunnist pikemaks, on maakohus selgelt välja toonud (tegemist oli menetluse lõppfaasis toimunud istungiga kõigi tõendite uurimiseks). Arvestades asja tõendite mahtu, ei ole alust maakohtu hinnangut muuta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude suuruse hindamisel on kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ja põhjendatud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, nagu seda on teinud maakohus, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja
olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Sama on välja toonud ka hageja oma kirjalikus vastuses määruskaebusele, märkides, et isegi juhul, kui mõne üksiku menetlustoimingu osas eraldivõetuna võiks ajakulu põhjendatuse üle vaielda, siis summaarselt on lepingulise esindaja kulu vastavuses vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumiga. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda maakohuga sarnast detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga määruskaebuses välja toodud üksiku toimingu põhiselt.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.