Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus

Jätta maa- ja ringkonnakohtus Sanistal OÜ poolt kantud menetluskuludest 96 % Vironia Keskus OÜ kanda ja Vironia Keskus OÜ menetluskuludest 4 % Sanistal OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Onninen ning viimane väljastas hageja palvel kauba vahetult kostjale – kuivõrd sealne tarne oli kiirem ja kostja tellis kaupa etteteatamise tähtajata ning soovis selle viivitamatut väljastamist. Kostja tasus hageja poolt tarnitud kaupade osas esitatud arveid 2011. a maini. Hagejal ei olnud võimalik sisemistest protseduurireeglitest tulenevalt kostjale võimaldada suuremat krediidilimiiti kui 3 000 eurot, mistõttu väljastati poolte kokkuleppel tarnitud kaupade osas algselt arved kostjale projektijuhtimisteenust pakkunud AS-ile Megaron-E ning maksetähtaja saabumisel vormistati need ümber kostja nimele, kes need tasus (kd I, tl 36-41). 2011. a mais tekkisid kostjal raskused hageja poolt tarnitud kauba eest tasumisega. Alates 2011. a juulist leidis kostja, et talle ei ole esitatud nõuetekohaselt vormistatuid arveid ja kauba saatelehti (kd I, tl 42-54). 30.01.2012 esitas hageja kostjale pankrotihoiatuse ning nõudis võlgnevuse 41 918,11 eurot tasumist hiljemalt 12.02.2012. 10.02.2012 esitas kostja vastuse pankrotihoiatusele, milles vaidles sellele vastu. Hageja oli seisukohal, et kostjal puudub õigus keelduda hageja poolt esitatud arvete, kogusummas 41 918,11 eurot, tasumisest. Kostja viivisvõlgnevus on 02.06.2014 seisuga 8 023,01 eurot. Lisaks palus hageja alates 03.04.2012 mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses summas 41 918,11 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

MAAKOHTU LAHEND

milliseid konkreetseid hageja poolt OÜ-le Megaron-E väljastatud arveid on kostja valmis tasuma. Siiski viitab kohtu hinnangul nii arvete hilisem ümbervormistamine kostja nimele, millega kostja ise nõustus, kui ka hinnapakkumise tegelikuks adressaadiks olemine, kostja koostööle hagejaga. Seega on pooled sõlminud müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõistes. Kuna kostja võttis kohtumenetluse käigus hageja nõude osaliselt õigeks 13 arve osas (kd V, tl 177-195) summas 6 501,79 eurot, rahuldas kohus TsMS § 440 lg 1 alusel Vironia Keskus OÜ vastu esitatud hagi põhinõudes summas 6 501,79 eurot. Kostja vaidles nõudele ülejäänud osas vastu ning leidis, et hageja ei ole esitanud nõuet tõendavaid dokumente ja esitatud saatedokumendid on intellektuaalse võltsimise tunnustega, mistõttu ei ole nendega võimalik tõendada kauba üleandmist kostjale. Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks järgmised arved ja kauba saatelehed: 1) 14.04.2011 arve nr 12256739 Vironia Keskus OÜ-le summas 9 177,41 eurot (kd I, tl 7679) 04.04.2011 saatelehe (kd I, tl 80-82) ja kostja alltöövõtja OÜ Consumat tellimuse (kd III, tl 27-29) alusel; 2) 27.04.2011 arve nr 12257192 Vironia Keskus OÜ-le summas 12 856,51 eurot (kd I, tl 83-87) 18.04.2011 saatelehe (kd I, tl 88-90) alusel; 3) 29.04.2011 arve nr 12257307 Vironia Keskus OÜ-le summas 2 926,60 eurot (kd I, tl 9192) 28.04.2011 saatelehe (kd I, tl 93) alusel; 5) 16.05.2011 arve nr 11257643 Vironia Keskus OÜ-le summas 1 705,52 eurot (kd I, tl 97 ja kd II, tl 195) 11.05.2011 Idalogistika OÜ saatelehe nr 02511 (kd I, tl 100) ning 11.05.2011 saatelehe (kd I, tl 98-99) alusel; 6) 26.05.2011 arve nr 11257932 Vironia Keskus OÜ-le summas 2 539,40 eurot (kd I, tl 110111) AS-i Schenker 26.05.2011 saatelehe ja jaotusmanifesti nr 000334148 (kd I, tl 117), kuupäevata saatelehe (kd I, tl 112) ning RR ja SS tellimuste (kd I, tl 113-116) alusel; 7) 08.06.2011 arve nr 11258287 Vironia Keskus OÜ-le summas 318,29 eurot (kd I, tl 223224) 08.06.2011 saatelehe (kd I, tl 225) alusel; 8) 09.06.2011 arve nr 11258302 Vironia Keskus OÜ-le summas 328,33 eurot (kd I, tl 234) 08.06.2011 saatelehe (kd I, tl 235) alusel; 9) 09.06.2011 arve nr 11258306 Vironia Keskus OÜ-le summas 104,57 eurot (kd I, tl 236) OÜ Cargobus 10.06.2011 veoleping/arve nr 01001 441216 (kd I, tl 237) alusel; 10) 09.06.2011 arve nr 11258341 Vironia Keskus OÜ-le summas 177,33 eurot (kd I, tl 212) OÜ Cargobus 11.06.2011 veoleping/arve nr 01002 486098 (kd I, tl 213) alusel; 11) 30.06.2011 arve nr 12258710 Vironia Keskus OÜ-le summas 515,08 eurot (kd I, tl 196197) 02.06.2011 saatelehe (kd I, tl 198) alusel. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja nimel oli volitatud kaupa vastu võtma GG, AA, RR, SS ja TT (kd I, tl 56). Tunnistaja TT, kes töötas kaubanduskeskuse objektil projektijuhina, ütlustest (kd V, tl 150-151) nähtub, et Sanistal OÜ-lt tellis kaupa Vironia Keskus OÜ ning viimane leidis, et tema jaoks on soodsam ise alltöövõtjate jaoks materjali tarnida. Kauba tellimine toimus selliselt, et alltöövõtja esitas Vironia Keskus OÜ-le materjalide tellimuse, kes omakorda esitas tellimuse Sanistal OÜ-le, kes kauba siis objektile tarnis. Kohus määras 14.10.2013 kostja taotlusel ekspertiisi, millest ekspert 02.12.2013 ekspertiisist keeldumise aktiga nr 13E-DM0043 keeldus (kd IV, tl 180-182). Nimetatud aktis märkis ekspert, et arve-saatelehtedel on tehtud sissekanded erinevate optiliste omadustega värvainetega, mis tähendab, et on kasutatud erinevaid kirjutusvahendeid. Eeltoodust lähtuvalt oli kohus seisukohal, et ekspertiisist keeldumise akti näol on tegemist lubatud dokumentaalse tõendiga, millest nähtub, et uuritud saatelehtedel – 04.04.2011, 18.04.2011, kuupäevata, 27.04.2011, 28.04.2011 ja 11.05.2011 – toodud RR allkirjadel koos nimeselgitusega on

samaaegse allkirjastamise tunnused. Rohkem tõendeid ei ole kostja oma väidete tõendamiseks esitanud. Kohus leidis, et vastavalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatule pidi intellektuaalset võltsimist väitev kostja tõendama, et hageja nõue põhineb võltsitud dokumentaalsetel tõenditel ning kuna kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud, siis puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja on leidnud, et EE ei ole usaldusväärne inimene. Kohus leidis, et väide on jäänud paljasõnaliseks. Kohus leidis, et kauba üleandmist on võimalik tõendada ka muul viisil kui üksnes kauba üleandmise kohta koostatud saatelehtedel kauba kättesaamise kohta allkirja andmisega. Lubatud tõendiks on tunnistaja ütlused (Riigikohtu 10.10.2012 otsus nr 3-2-1-112-12, p 11). Kostja ei ole hageja esitatud tõendeid kummutanud. Seega luges kohus, et eelpool loetletud saatelehtede ja arvete, kostja tellimuste kui tunnistaja ütlustega on tõendatud Sanistal OÜ poolt arvetel nr 12256739, nr 12257192 (v.a toode real 00860, mida saatelehelt ei nähtu), nr 12257307, nr 12257317, nr 11257643, nr 11258287, nr 11258302 ja nr 12258710 märgitud koguses, sortimendis ja hinnaga kaupade üleandmine ja Vironia Keskus OÜ poolt vastuvõtmine. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole vaidlusalustel arvetel märgitud kaupa kätte saanud. Asjaolu, et mõnel arvel ja saatelehel ei kattu kaupade kogus või sortiment täielikult, et arvel nr 12257192 on märgitud tellimuse esitamise kuupäevaks 25.04.2011, s.o mh ka arve koostamise kuupäev, kuigi saatekirja kohaselt anti kaup üle juba 18.04.2011, ning et arve nr 12256739 viitab saatelehele nr 178309, kuigi antud arve aluseks olev saateleht ei ole nummerdatud sarnaselt teistele vaidlusalustele saatelehtedele, ei anna alust antud tõendeid mitte arvestada. Ühe toote puudumist arvel nr 12257192 arvestas kohus nõude suuruse hindamisel. Eksimus tellimuse esitamise kuupäevas ega saatelehe number, mida saatelehe peas märgitud ei ole, ei mõjuta kostjale kauba üleandmise fakti, kui on olemas vastuvõtja poolt allkirjastatud saateleht, kus on samas ka kajastatud arvel märgitud tooted. Samuti ei viita sellised inimlikud eksimused kohtu hinnangul dokumendi võltsimisele. Kohus möönis, et kuigi hageja ei ole tõendanud, et ülaltoodud arved ja saatelehed on kostjale esitatud enne 30.01.2012, ei saa sellest veel järeldada, et neid varem olemas ei olnud. Kohus jättis TsMS § 238 lg-te 1 ja 5 alusel arvestamata kostja esitatud saatelehe nr 82019793 (kd II, tl 90-94), millest kostja hinnangul järeldub, et arvel nr 11258287 kajastatud kauba on kostjale üle andnud nii AS Onninen kui ka hageja. Viidatud saatelehe kohaselt on AS-i Onninen kliendiks Sanistal OÜ ja kuigi saatelehel on objektina märgitud Vironia Keskus, ei tulene viimasest, et saatelehe alusel on kaup Vironia Keskus OÜ-le kätte toimetatud. Samuti pole hageja seda väitnud. Kostja väide, et hagejal ei olnud nimetatud saatelehe alusel võimalik kostjalt arvest tulenevat kohustust sisse nõuda, mistõttu koostati uus saateleht, on tõendamata. Hageja on esitanud 08.06.2011 saatelehel, millel on kajastatud kaup samas koguses ja sortimendis nagu arvel nr 11258287 ning see on allkirjastatud RR poolt, kes oli volitatud kostja nimel kaupa vastu võtma. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et RR allkiri saatelehel on võltsitud. Vastupidi, kostja möönab, et allkiri on õige (kd V, tl 177-195). TsMS § 235 alusel jättis kohus tähelepanuta kostja väited, et: 1) arve nr 11258302 saateleht on dateeritud 08.04.2011 – tegemist on kohut eksitava väitega, sest saatelehega tutvudes tuvastas kohus, et saatelehel on kuupäevaks 08.06.2011 (kd I, tl 235); 2) arve nr 11257643 üks saateleht ei ole allkirjastatud RR poolt ning tellimus on arve kohaselt täidetud enne kui see esitati – arve osas on esitatud 3 saatelehte, millest kahel on toote sortimendi ja koguse järgi kajastatud sama kaup ning nendest ühel on sarnaselt kolmanda saatelehega RR allkiri

kauba kättesaamise kohta, seega ühe saatelehe tõendusliku väärtuse küsitavusest sõltumata on tõendamist leidnud kostja poolt kauba kättesaamine. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja taotlus kohaldada käesoleval juhul TsMS §-i 284. Kohus möönas, et kuigi hagejale tehti ettepanek saatelehtede originaaldokumentide esitamiseks, ei ole ta seda võimalikuks pidanud. Kohtule ei ole teada, kas hagejal olid kohtumenetluse eel või selle ajal nõutud originaaldokumendid olemas või et ta oleks need tahtlikult kõrvaldanud või kasutamiskõlbmatuks muutnud. Kohus leidis, et nii eelpool loetletud saatelehtede ja arvete kui kostja tellimustega on tõendatud Sanistal OÜ poolt ka arvetel nr 11257932, nr 11258306 ja nr 11258341 märgitud koguses, sortimendis ja hinnaga kaupade üleandmine ja Vironia Keskus OÜ poolt vastuvõtmine. Arve nr 11257932 sortiment vastab suures osas kostja 25.05.2011 koondtellimusele ning kaup on antud esmalt veoettevõtjale AS Schenker, kes omakorda toimetas selle kostjale. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja nimel on kauba vastu võtnud GG. Nimetatut kinnitab ka kaubaveo manifestil märgitud telefoni number 56154423, mis hageja väitel kuulub GG (kd III, tl 132) ja mida kostja vaidlustanud pole. Kohtule on esitatud kaubaveo manifest (kd III, tl 141), millest nähtub kohtade arvuna 2, kaubana 3 m torud ning märkus 1 alus + 6 meetrised torud ja Schenker AS selgitus; jaotusmanifest (kd I tl 117), kus nähtub kohtade arvuna 2 ja kaubana 6 m torud; kostja erinevad tellimused ja nende koond kuupäevadest 23.-25.05.2011 (kd I tl 113-116); kuupäevata saateleht allkirjaga ja nimeselgitusega „Schenker“ (kd I tl 112) ning arve nr 11257932. Kohus tuvastas, et hageja korraldas kostja tellimuse transpordi AS-i Schenker vahendusel esmalt viimase kontorisse ja siis kostja esialgse tellimuse alusel (kd IV, tl 141, kd I, tl 113). Kui kostja oma tellimuse täpsustas, edastas hageja veoettevõtjale uued andmed, millised on kajastatud jaotusmanifestil ja saatelehel, mille alusel anti kaup AS-ile Schenker üle (kd I, tl 117 ja 112). Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja poolt eeltoodud kuupäevadel tellitud ja AS-i Schenker vahendusel GG 26.05.2011 üle antud kaup oli midagi muud kui saatelehtedel ja arvel kajastatu. Arvetel nr 11258306 ja nr 11258341 aluseks olevatel saatelehtedel on nii saatja, väljastaja kui ka saaja allkiri. Kostja oli seisukohal, et kuivõrd nendelt ei nähtu, mis oli saadetiseks ja kuidas see seostub kostja tegevusega, ei ole arvetel märgitud kauba üleandmine tõendatud. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks RR 08.10.2012 e-kirja (kd II, tl 142-143). Kostja oma väite tõendamiseks täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda RR kinnituses, et veoseleping/arvete nr 01001 441216 ja nr 01002 486098 alusel võeti vastu vaidlusalustel arvetel kajastatud kaup. Kuigi kaupa ei ole sortimendi ja koguse kaupa veoseleping/arvetel kajastatud, nähtub viimastelt, et tarne on toimunud praktiliselt samal ajal arvete esitamisega ning saatjaks on Sanistal OÜ ja saajaks RR, kes oli volitatud kostja nimel kaupa vastu võtma. Samuti on kohtu hinnangul arvetel kajastuva kauba kogus vastavuses veoseleping/arvetel märgitud kauba kaaluga – arvel nr 11258306 on tooteid 2 tk ja saatelehe kohaselt on nende kaal 0,2 kg ning arvel nr 11258341 on toodete arvuks 6 ja kaaluks saatelehe järgi 11,8 kg. Seega on tõendamist leidnud, et kostjale on arvetel nr 11258306 ja nr 11258341 kajastatud hageja poolt kaup kätte toimetatud. Kohus leidis, et esitatud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et kostja on hagejalt kauba vastu võtnud, kuid jätnud oma kohustuse – tasuda kauba eest arvetel märgitud maksetähtaegadel – täitmata. Hageja tõendatud põhinõude suurus on 41 752,83 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ning alates 01.02.2012 – 02.06.2014 seisuga oli hageja viivisenõude suuruseks 8 023,01 eurot (viivise arvestus kd V, tl 196-200). Kostja leidis arvete nr 11257786, nr 11257961, nr 11258014, nr 11258072, nr 11258293, nr 11258452, nr 11258549, nr 11258607, nr 11257787, nr 11257951,

nr 11257962, nr 11258231 ja nr 11258640 osas, et kui hageja oleks koheselt kostjale esitanud korrektsed dokumendid, oleks kostja antud arved ka tasunud. Kostja oli seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei peaks kohus antud arvete alusel kostjalt viivist välja mõistma. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. Müügitehing ei ole ühepoolne ja kostja tehingupoolena pidi olema teadlik, et ta on kauba kätte saanud ning sellest tulenevalt oli tal ka ostuhinna tasumise kohustus. Kohus nõustus kostjaga, et hageja on viivise arvestuses kajastanud AS-ile MegaronE esitatud arve numbrid kostja arvenumbrite asemel. See ei anna kohtu hinnangul siiski alust jätta kostjalt viivist viie ekslikult märgitud arve alusel välja mõistmata. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivise arvestuse õigsusele. Kohus leidis, et kuna hageja põhinõude suuruseks on 41 752,83 eurot mitte aga viivise arvestuses märgitud 41 918,11 eurot, tuleb arvestatud viivist vähendada vastavalt põhinõude suurusele 41 752,83 eurot. Viivise suurus muutub arvel nr 11257192 toodust lähtuvalt, mille alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele 12 856,51 euro asemel 12 691,23 eurot. Viivise arvestamise Hilinetud Maksetähtaeg lõpp Summa Viivise määr päevad Viivise summa 31.01.2012 31.12.2012 41 752,83 8%

3 065,69 01.01.2013 14.04.2013 41 752,83 7,75%

921,99 15.04.2013 30.06.2013 41 752,83 8,75%

770,71 01.07.2013 31.12.2013 41 752,83 8,50%

1 789,08 01.01.2014 02.06.2014 41 752,83 8,25%

1 443,9 Kokku: 7 991,37 Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõude suurus 7 991,37 eurot. Kohus ei nõustunud kostjaga, et inkassoteenuse kasutamisest tekkinud kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine sõltub sellest, kas võlausaldaja on eelnevalt ise võlgniku poole pöördunud. Müügilepingu alusel on kostjal kohustus saadud asja ostuhind tasuda. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab eeltoodud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse nr 3-2-1-66-05 p-s 22 leidnud, et „kui inkassoteenuse kasutamine oli asjaolusid arvestades mõistlik, on sellest tulenevad mõistlikud kulud käsitatavad võlausaldaja kahjuna /.../“. Lähtuvalt eeltoodust oli kohus seisukohal, et hageja on tõendanud kulutuste tegemist õigusabile summas 2 739 eurot (kd I, tl 200-211) 24,9 töötunni ulatuses. Nähtuvalt asja materjalidest on need olnud suunatud kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega ega ole arvestades võlgnevuse suurust ebamõistlikult suured, seega tuleb õigusabikulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja on kohtumenetluses esitanud vastunõude ja taotlenud tasaarvestust (kd III, tl 153-161, kd IV, tl 54-58 ja kd V, tl 127). Kohus nõustus, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse ka kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 27.11.2013 lahend nr 3-2-1-126-13, p 13), kuid tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et hagejal on sissenõutav nõue kostja vastu. Kostja väitel tuleneb tema nõue sellest, et hageja on müügilepingu raames nõustunud tagasi ostma

kostjale mittevajalikuks ostutnud kauba. Kohus märkis, et tegemist ei ole rahasumma maksmise kohustusega ega muu samaliigilise kohustusega, mida saaks VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada hageja ostuhinna tasumise nõudega. Lähtuvalt eeltoodust jättis kohus kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6) põhineb maakohtu järeldus, nagu ei mõjutaks apellandi kohustust hageja ees asjaolu, kas olid või ei olnud olemas Aktsiaseltsi Megaron-E nimele vormistatud saatelehed, kui algselt olevat arved vormistatud poolte (väidetaval) kokkuleppel Aktsiaseltsi Megaron-E nimele, menetlusosaliste seisukohtade ja nende poolt esitatud tõendite ebaõigel hindamisel. Maakohus samastab ebaõigesti saatelehe ja saatelehe alusel esitatava arve; 7) on apellant esitanud taotluse, et kohus loeks TsMS § 284 alusel tõendatuks need apellandi väited, mida apellant soovis tõendada vastustaja poolt kõrvaldatud dokumendile tuginedes. Maakohus ei ole taotlust sisuliselt lahendanud. Esiteks ei käsitle kohus mitte ainsatki Rasmus Luige 26.01.2012. a kinnituskirjaga seonduvat küsimust (millega seoses apellant oma taotluse just nimelt kohtule esitaski), seega ei ole kohtu põhjendus antud normi kohaldamata jätmiseks asjakohane; 8) on maakohus ebaõigesti hinnanud arvetel nr 11257643, nr 11257932, nr 11258306 ja nr 11258341 kajastatud kauba väidetava üleandmise kinnitamiseks vastustaja poolt esitatud tõendeid; 9) vaidlustab apellant ka vastustaja viivisenõude rahuldamise, sest täitmata kohustust, millelt apellant peaks vastustajale viivist tasuma, ei eksisteeri; 10) ei saa pidada mõistlikuks sissenõudekulude kandmist olukorras, kus võlausaldaja pole esmalt ise suutnud võlgnikule kätte toimetada oma nõuet tõendavaid dokumente, mida võiks pidada elementaarseks. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab vastustaja aga kahjuna apellandilt õigusabikulude hüvitamist 24,9 töötunni ulatuses, millest ainuüksi 15,7 töötundi on kulunud veel enne seda, kui vastustaja üleüldse esitaski apellandile oma nõuet tõendavad dokumendid; 11) on apellandi vastunõue jäetud ebaõigesti rahuldamata.

kokkulepe tarvikute ja seadmete tarnimiseks oli apellandi ja hageja vahel ning et vaidlusalune kaup anti üle apellandile; 4) ei ole hageja senise menetluse käigus väitnud, justkui oleks tõenditena esitatud ammendavalt kõik apellandilt või viimase partneritelt laekunud tellimused; 5) on apellandi hinnang tunnistajate poolt antud ütlustele meelevaldne ja asjakohatu. Maakohus ei ole lugenud tunnistajate TT ja/või PP ütlustega tõendatuks, et kätte saadi ka see kaup, mida PP ja TT vastu ei võtnud. Samas on maakohus õigesti viidanud projektijuhina tegutsenud TT ütlustele. TT on kinnitanud objekti varustamist hageja poolt; 6) taotles hageja PP ülekuulamist seetõttu, et apellant eitas algselt üldse vastava isiku teadmist ja tema seotust kaubanduskeskuse „Vironia Keskus“ ehitustöödega. Ometigi kinnitas PP, et tegutses ehitustööde teostamisel oma ettevõtte OÜ Reider RP kaudu apellandi alltöövõtjana. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt volitas RR PP suuliselt kaupasid AS-ist Onninen vastu võtma; 7) on maakohus jätnud õigesti arvestamata saatelehe nr 82019793 (tl 90-94, II kd), kuivõrd nimetatud dokument ei oma asjas tähtsust ega lükka ümber hageja väiteid, et arve-saateleht nr 11258287 (tl 223-224, I kd) alusel on kaup apellandile nõuetekohaselt üle antud (tl 225, I kd); 8) on väited intellektuaalse võltsimisega seoses paljasõnalised, kuna puudub eluliselt usutav motiiv, miks pidanuks apellandi töötaja RR kinnitama apellandi nimel selliste kaupade kättesaamist, mida väidetavalt tegelikkuses ei tarnitudki. Vastavasisulisi kahtlusi kinnitab mh asjaolu, et apellant hoidus vaatamata korduvatelt üleskutsele mh maakohtu poolt RR tunnistajana ülekuulamise taotlemisest. Ometigi oleks RR küsitledes olnud võimalik täpsustada vaidlusaluste saatedokumentide koostamise ja allkirjastamisega seotud asjaolusid. Hageja ei nõustu saatelehe nr 17830916 (tl 72-75, II kd) kui tõendi väidetavalt ebaõige hindamisega; 9) on alusetud ja pahatahtlikud apellatsioonkaebuse seisukohad, justkui oleks hageja menetluse käigus mistahes dokumente kõrvaldanud, mistõttu tuleks teatud apellandi väited lugeda TsMS § 284 tõendatuks; 10) on ebatäpne arvel nr 11257643 sisalduv formaalse iseloomuga märge tellimuse esitamise kuupäeva kohta, mitte aga see, et arvel toodud märge on korrektne ning erinevate osapoolte poolt allkirjastatud saatelehed on võltsitud. Arvel nr 11257932 toodud kaup kattub üheselt RR ja MM poolt esitatud tellimustes (tl 113116, I kd) tooduga. Hageja tarnis arvel nr 11257932 toodud kauba täies mahus apellandile 26. mail 2011. a; 11) on maakohus rahuldanud viivisenõude õiguspäraselt. Asjaolu, et viivisearvestuse esitamisel on hageja eksinud mõne arve numbriga (samas kui arve summa ehk põhinõude suurus on arvestuses toodud korrektselt), ei õigusta viivisnõude rahuldamata jätmist; 12) on hageja õigustatud nõudma sissenõudemenetlusega seotud kulude hüvitamist apellandilt. Võlanõude koostamisega seotud kulude suurus ei ole sõltuvuses sellest, kas võlanõue pealkirjastatakse pankrotihoiatuse või näiteks hagihoiatusena;

13) on apellandi vastunõue alusetu ja tõendamata. Apellandi vastunõue on põhjendamatu esiteks seetõttu, et hagejal puudus kohustus apellandi poolt tellitud ja viimasele üleantud kauba tagasiostmiseks ning teiseks seetõttu, et apellandi poolt väidetavalt tagastamisele kuuluva kauba transpordi ja ladustamise kulud on ebamõistlikult suured ja ülepaisutatud (tl 39-41, IV kd).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

omavahelisi kokkuleppeid, samuti seda, et kostja esitas hinnapäringu kolmanda isiku nimel, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Kostja tõendamiskoormis käesolevas vaidluses piirdub tõendamisega, et ta ei ole arvete aluseks olevatel saatelehtedel märgitud kaupa tellinud ega vastu võtnud, või et ta on esitatud arved tasunud.

maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust TsMS § 163 lg 1 kohaselt. Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, tuleb 96 % hageja menetluskuludest jätta kostja kanda ja 4 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas lähtuda samast proportsioonist ja apellandi kanda tuleb jätta 96 % vastustaja menetluskuludest ja vastustaja kanda 4 % apellandi kuludest. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.