Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Kaupo Paal ja Ele Liiv
Kohtuasi
Scandic Express osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko hagi AS ja PS vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.01.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS ja PS määruskaebused
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
Scandic Express OÜ (pankrotis), nende Hageja: pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko Kostja 1: AS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2: PS (isikukood XXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 27.01.2015 määrus tühistada ja saata tsiviilasi kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja menetlusabi taotluste uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. AS ja PS määruskaebused rahuldada osaliselt.
2.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.Scandic Express OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule tehingu tagasivõitmise hagi solidaarvõlgnike AS (kostja 1) ja PS (kostja 2) vastu perioodil 18.03.2010 kuni 01.01.2012 Scandic Express OÜ arveldusarvelt välja võetud sularaha summas 46 404,48 euro, juhatuse liikmele AS tehtud väljamaksete summas 33 069,98 euro ja kostjale PS tehtud väljamaksete summas 1 627,92 väljamõistmiseks, kokku summas 81 092 eurot.
2.Kostjad oma 22.04.2013, 02.05.2013, 22.05.2013, 11.06.2013, 20.11.2013, 12.12.2013 ja 11.02.2014 menetlusdokumentides ei vastanud hagile sisuliselt. Kostjad ei esitanud kohtule vastuväiteid hageja poolt esitatud faktilistele asjaoludele ega ka vastuväiteid tõendavaid dokumente. Seetõttu tegi Harju maakohus 22.04.2014 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi.
3.29.04.2014 esitasid kostjad tagaseljaotsusele ühise kaja, mille maakohus jättis 26.06.2014 määrusega käiguta. Kostja 2 edastas kohtule täiendavad dokumendid 21.09.2014. Kostja 1 edastas täiendavad dokumendid 07.10.2014. Maakohus jättis 22.10.2014 kohtumäärusega kajad veel kord käiguta ja kohustas kostjaid kõrvaldamata puudused 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjaid, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus menetlusabi taotlused rahuldamata ja keeldub kajade menetlusse võtmisest. 16.12.2014 ja 18.12.2014 esitasid kostjad kohtule samasisulised menetlusdokumendid nagu kostjad olid teinud eelnevalt 22.04.2013, 02.05.2013, 22.05.2013, 11.06.2013, 20.11.2013, 12.12.2013 ja 11.02.2014. Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus 27.01.2015 kohtumäärusega kostjate kajade menetlusse võtmisest. Vaatamata maakohtu korduvatele nõudmistele pole kostjad lisanud kajale nõuetekohast vastust hagile. 16.12.2014 ja 18.12.2014 menetlusdokumentides on kostjad vaid välja toonud, et hageja tegutses hagis märgitud perioodil 18.03.201011.08.2011 transpordi valdkonnas ja et hageja arvelduskontolt võetud summad ning tehtud väljamaksed on jooksvalt kasutatud kütusele ja sõidukite remondile. Hageja raamatupidamisdokumendid asuvad seoses kriminaalmenetlusega kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX materjalide juures. Kostjad leiavad, et dokumendid peaks välja nõudma kohus, kuna nimetatu ökonoomsem, kui lasta uurijal teha materjalidest ärakirjad.
5.Maakohus on 16.04.2014 kohtumäärusega jätnud rahuldamata kostjate taotluse tõendite kogumiseks ja on vastavat otsustust põhjendanud. Kostjate kohustus on tõendada enda esitatud väiteid. Kostjad pole seda teinud, mis näitab kostjate suhtumist käesolevasse kohtumenetlusse. Kostjal on vastutusest vabanemiseks vaja tõendada, et ta polnud oma kohustuste rikkumises süüdi. Kohus peab väheusutavaks, et kostjad kui hageja endised juhatuse liikmed ei olnud teadlikud iseendaga tehtud maksekorralduste ja tehingute toimumisest või sisust ning ei suuda määratleda, milliseid tõendeid on olemas ja on võimalik oma väidete tõendamiseks esitada. Kostjad pole kohtule esitanud ka kuludokumente, mis tõendavad, et summad on kasutatud äriühingu huvides. Kuivõrd hageja nõue on summas 81 092,38 eurot, siis on maakohtu hinnangul väheusutav kostjate seisukoht, et tõendid äriühingu huvides kulude tegemise kohta on kõik ühes raamatupidamisdokumentide kaustas. Kostjate vastu esitatud nõue tuleneb juhatuse liikme kohustuste rikkumisest, mis muuhulgas sisaldab asjaolu, et kostjad on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostjad pole vastavaid asjaolusid käesoleva ajani esitanud, põhjendanud ega 2(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-4413 tõendanud. Kohtu hinnangul ainult vastuväite esitamine ilma põhjenduste, selgituste või tõenditeta ei ole piisav ja nõuetekohane vastus hagile. Määruskaebus
6.Kostjad esitasid maakohtu määrusele 08.04.2015 määruskaebused, milles paluvad maakohtu määrus tühistada. Kostjad on seisukohal, et asjas ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha ning esitatud kaja tuleb rahuldada ja menetlus taastada.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjad on esitanud vastused hagile, milles nad hagi ei tunnista. Seaduses ei ole sätestatud võimalust lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega sel juhul, kui kohus leiab, et kostjad ei ole hagile sisuliselt vastanud. Samuti puudub alus jätta kaja menetlusse võtmata põhjusel, et kostjad ei ole kohtu arvates esitanud vastust, mis ei vasta vastusele esitatud nõuetele nii vormi kui sisu poolest. Kostjad on oma vastustes leidnud, et neil on võimalik esitada täiendavaid vastuväiteid hageja nõudele, kui hageja viitab konkreetsetele tehingutele, millega on hagejale kahju põhjustatud. Kostjad leiavad, et kohtul on võimalus antud tsiviilasi lahendada sisuliselt, s.t jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Menetluse edasine käik
8.Puudutatud isiku pankrotihaldur märkis, et jääb varasemalt (s.o 09.10.2014) kostjate kaja osas esitatud seisukoha juurde. Kostjate kaja polnud pankrotihalduri hinnangul õiguslikult põhjendatud.
9.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need 19.10.2015 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus keeldus kaja menetlusse võtmisest ja jättis kostjate menetlusabi taotlused rahuldamata ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja menetlusabi taotluste uueks lahendamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt.
11.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kaja peab vastama TsMS 38. peatükis ja §-s 416 sätestatud nõuetele. Tulenevalt TsMS § 416 lg-s 2 sätestatust kohalduvad kajale ka muud menetlusosaliste poolt esitatavatele dokumentidele kehtivad erisätted. Seetõttu on maakohus iseenesest korrektselt järeldanud, et kostjate poolt esitatud kajale peab §-s 394 sätestatu kohaselt olema lisatud kostja vastus hagile. Kaja menetlusse 3(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-4413 võtmisel tuleb kohtul kontrollida kaja seadusele vastavust ning juhul, kui kaja menetlemist takistavad puudused, mida on võimalik kõrvaldada, tuleb kohtul anda TsMS § 3401 lg 1 alusel menetlusosalisele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud kaja kahel korral käiguta ning palunud kostjatel lisada kajale dokumendid, millega kostjad soovivad oma faktiliste väidete ehtsust tõendada. Kuivõrd kostjad nõutud dokumente ei esitanud, keeldus maakohus kaja menetlemisest. Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu.
12.Esiteks märgib kolleegium, et TsMS § 3401 lg 2 on üldnorm, millest ei tulene reeglina iseseisvat alust menetlusdokumendi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Taotluse, avalduse või kaebuse menetlemisest keeldumise alus peab üldiselt tulenema konkreetsele dokumendi menetlemisele laienevatest erisätetest. Kaja puhul tuleb kolleegiumi hinnangul juhinduda ennekõike TsMS §-s 416 ja vastavalt §-s 394 sätestatust. Kui kaja ei vasta TsMS § 416 sätestatud tingimustele, võib koosmõjus TsMS § 3401 lg-ga 2 kaja menetlemisest keeldumine erandjuhtudel olla põhjendatud, kuid seda vaid juhul, kui kaja menetlemine on esitatud kujul võimatu ja menetlusosaline pole puudust likvideerinud ka kohtu poolt TsMS § 3401 lg 1 alusel täiendava tähtaja jooksul. Käesoleval juhul on maakohus keeldunud kaja menetlemisest põhjendusel, et kostjad pole esitanud hagile nõuetekohast vastust, st ennekõike lisanud sellele kostjate faktilisi väiteid kinnitavaid tõendeid. Kolleegiumi hinnangul pole selline minetus käsitletav puudusena, mille tõttu on kohtul kaja menetlemine takistatud või võimatu. Seetõttu pole sellisel põhjendusel kaja menetlemisest keeldumine kooskõlas TsMS §-s 416 sätestatuga.
13.Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus asunud hindama kostjate poolt esitatud sisuliste vastuväidete põhistusi. Maakohus on märkinud, et kostjad pole maakohtule tõendanud neid faktilisi väiteid, millele kostjad oma kohtule edastatud vastustes on tuginenud. Selliste asjaolude hindamine pole kaja menetlusse võtmise otsustamisel õiguspärane ega tulene ei TsMS §-s 416 ega §-s 394 sätestatust. Kaja põhjendatus tuleb lahendada kaja sisuliselt menetledes. Seetõttu tuleb maakohtu määrus menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2).
14.Kuivõrd maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud kostjate menetlusabi taotlused rahuldamata seoses kaja menetlusse võtmisest keeldumisega ja arvestades, et maakohtu määrus vastavas osas tühistatakse, tuleb maakohtul kostjate kaja menetlusse võtmise uuel otsustamisel hinnata sisuliselt ka kostjatele menetlusabi andmise lubatavust TsMS §-de 180 jj kohaselt.
15.Kostjate määruskaebus kuulub eespoolmärgitu tõttu rahuldamisele osaliselt, st osas, millega kostjad taotlevad maakohtu vaidlustatud määruse tühistamist. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, millega kostjad taotlevad tsiviilasja nr 2-13-4413 menetluse taastamist. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtumääruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-4413 kaevatud. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 9 lg 3). Tsiviilasja nr 2-13-4413 menetluse taastamise üle peab seetõttu kõigepealt otsustama maakohus.
16.Kaja menetlusse võtmise uuel otsustamisel ja lahendamisel tuleb maakohtul võtta põhjendatud seisukoht ka kostjate arvamuse osas, mille kohaselt polnud tagaseljaotsuse tegemine lubatav põhjusel, et kostjad on hagile tähtaegselt vastanud. Kolleegiumi hinnangul pole kostjate tähtaegselt esitatud vastustele tõendite lisamata jätmine või vastuste ebapiisav põhistamine sellisteks asjaoludeks, mis võimaldaks maakohtul lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega. Maakohtu selline tõlgendus pole kooskõlas TsMS § 407 lg-ga 1, mille kohaselt on tagaseljaotsuse tegemine lubatud vaid juhul, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Olukorras, kus kostjad on kohtule teatanud, et ei tunnista hagiavalduses nende vastu esitatud nõuet, ei saa kohus TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt lugeda hageja esitatud faktilisi väiteid kostja poolt omaksvõetuks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-12, p 11).
17.Kolleegium lisab, et kaja lahendamisel tuleb maakohtul silmas pidada, et TsMS § 417 lg 1 ja § 465 lg 1 järgi tehtavast määruses tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruse tegemisel ei tule järgida TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut. Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-21-129-14, p 11, ja 3-2-1-16-15, p 15).
18.Seoses kohtuniku Ülle Jänes puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Kaupo Paal. Seoses kohtuniku Imbi Sidok-Toomsalu korralisel puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ele Liiv.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.