Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud P. V. on alaealise D.-C. E. isa. Hageja palub välja mõista elatise alammääras alates 1. novembrist 2019, mis isa lõpetas lapse rahalise toetamise. Hageja seaduslikule esindajale ei ole teada kostja elukoht, samuti ei ole võimalik saada kontakti muul viisil. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja hagile kirjalikku vastust esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on hageja seadusliku esindaja taotlusel hagi taganud alates 8. septembrist 2020 igakuiselt 100 euro ulatuses. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja XX.XX.XXXX sündinud D.-C. E. isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on täitnud lapse ülalpidamise kohustust pärast hagi esitamist kohtusse, so pärast 1. septembrit 2020 ükskõik millises ulatuses. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2020. aastal on elatise alammäär 292 eurot kuus. Kostja ei ole ei väitnud ega tõendanud, et temal ei ole võimalik selles suuruses elatist maksta. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks alammääras, mis on käesolevalt 292 eurot kuus ja mille suurus muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära muutumisel. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hageja palub välja mõista tagasiulatuvalt elatise alates 01.11.2019, mil kostja lõpetas hageja rahalise toetamise. Kostja ei ole kohtule väitnud ja tõendanud, et ta on andnud enne hagi kohtusse esitamist hagejale ülalpidamist. Kohus mõistab hageja taotlusel seaduse alusel kostjalt välja tagasiulatuva elatise kümne kuu eest summas (2x270+8x292) 2 876 eurot. TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Menetluskulude nõuet pooltel ei ole. Elatise hagi on riigilõivuvaba. Lepingulise esindaja olemasolu toimiku materjalidest ei nähtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.