Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue 08.06.2015.a esitas Credit.ee OÜ Pärnu Maakohtule avalduse XXXvastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 10.06.2015.a on tehtud võlgnikule makseettepanek. 25.06.2015.a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 13.07.2015.a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtule 24.08.2015.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.12.2013.a laenulepingu nr. 20131207/06 (edaspidi laenuleping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 700.00 eurot. Laenu saamiseks täitis kostja Credit.ee OÜ internetikeskkonnas www.credit.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Hageja rahuldas kostja laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle. Hageja saatis kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenulepingu koos selle lisaks oleva laenu tagastamise graafikuga. Laenulepingu kohaselt oli tagastamisele kuuluv summa 700.00 eurot ning see tuli tagastada 24 osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 27.11.2015.a. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p.-le 3.1 kohustus kostja tasuma laenusummalt intressi. Pooled leppisid kokku, et intressimäär on 70,80 % aastas, viivise määr 0,1967 % iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole oma kohtusi korrapäraselt täitnud. Hageja on seisukohal, et kostja võlgneb hagejale kokku 562.23 eurot (s.o tagastamata laenusumma 398.42 eurot, intress 86.05 eurot ja viivis seisuga 24.08.2015.a summas 77.76 eurot). Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks mittemuutunud viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel, määraga 0,1967 % iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tasus hagejale kokku 865.78 eurot, millest 700.00 eurot läks põhivõlgnevuse ja 165.78 eurot kõrvalnõuete katteks. Kuivõrd põhivõlgnevus on likvideeritud, ei ole viivise ja intressi arvestamine põhjendatud. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid pooled 07.12.2013.a laenulepingu nr. 20131207/06, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 700.00 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress, kokku 1 326.27 eurot, 24 osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 27.11.2015.a (tlk 31-39). Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 70,80 % aastas, kokkulepitud viivisemäär on 0,1967 % tasumata summalt päevas. Enne laenu saamist täitis kostja internetikeskkonnas www.credit.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Laen on kostja kontole kantud 07.12.2013.a (tlk 40). Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle. Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 3. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma hagejale laenulepingust tulenevalt kokku 562.23 eurot (s.o tagastamata laenusumma 398.42 eurot, intress 86.05 eurot ja viivis seisuga 24.08.2015.a summas 77.76 eurot). Kostja on seisukohal, et hagejale on tasutud kokku 865.78 eurot, millest 700.00 eurot läks põhivõlgnevuse ja 165.78 eurot kõrvalnõuete katteks. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja maksete arvestamisel on hageja lähtunud VÕS § 415 lg 2 sätestatust, mille kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks (tlk 7980). Antud maksete sidumise järjekord on kohtu hinnagul seadusega kooskõlas ja seega põhjendatud. Hageja on kostja võlgnevust arvestanud õigesti. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kostja väited, et hagejale tasutud summast (s.o kokku 865.78 eurot) läks 700.00 eurot põhivõlgnevuse ja 165.78 eurot kõrvalnõuete katteks, on kohtu hinnangul asjakohatud ning põhjendamatud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud põhivõlgnevuse nõue on õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd kostja ei ole laenusummat nõuetekohaselt tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 398.42 eurot. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 86.05 eurot kostja vastu õiguslikult

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivist summas 77.76 eurot. Kohus on seisukohal, et pooled on lepingu sõlmimise ajal sellise viivisemääraga nõustunud, mistõttu puudub kohtul alus pidada viivisemäära põhjendamatuks ning seda vähendada. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 77.76 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt määraga 0,1967 % iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 225.00 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 175.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 50.00 eurot). Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45.00 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 130.00 eurot, kokku 175.00 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 846.93 eurot tasumisele riigilõiv 175.00 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 175.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse ning vastuse koostamiseks jne. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 50.00 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest summas 50.00 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 225.00 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 175.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 50.00 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.