Võlaõigus

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

esitatud andmete, avalikest andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõtte põhjal. Kostja deklareeris laenutaotluses järgnevad andmed: kliendi esitatud netosissetulek (ühes kuus) 4000 eurot; kliendi esitatud finantskohustuste suurus (kuus) 0,00 eurot (dtl 60-62). Krediidiandaja kontrollis kostja esitatud teabe õigsust kostja pangakonto väljavõtte alusel perioodil 12.09.2023 - 10.01.2024 (dtl 6369) ning tuvastas järgmised andmed: keskmine netosissetulek 1760,15 eurot; keskmised finantskohustused 0 eurot. Hagi kohaselt kontrolliti ja omandati teavet lisaks, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost (dtl 70-71), Krediidiregister (dtl 72) ja Ametlikud Teadaanded päringu vastus (dtl 73), mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Kostjal puudusid ülalpeetavad. Majapidamiskuludena arvestati krediidiandaja poolt Statistikaameti arvestusliku elatusmiinimumi summas 516,39 eurot. Krediidiandaja ei tuvastanud kostja pangakonto väljavõttest muid asjaolusid, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Hagis toodud asjaolude kohaselt oli eeltoodud info piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust ning arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.