lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-59454/18

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 26.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-59454/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1576
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Volikiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-08
Volikiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-02-12
Volikiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2025-01-06

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 29 lg 1, 4Lepingu tõlgendamineTsMS § 413 lg 1, 3Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korralVÕS § 143 lg 1, 2TarbijakäenduslepingTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 165 lg 3Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 3141 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-59454/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.01.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts Espak Tartu10134836(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-59454

Tsiviilasi

AS-i Espak Tartu hagi M&M Company Arendus OÜ ja Margo Merilaineni vastu müügilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

21 079,86 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Espak Tartu; registrikood 10134836; asukoht Turu 24, 51013, Tartu linn, Tartumaa. Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Ülle Juhkam Kostja 1: M&M Company Arendus OÜ; registrikood 12395268. Kostja 2: Margo Merilainen; isikukood XXXX; elukoht

XXXX.

Kohtiistungi toimumise aeg

12. november 2015. a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS-i Espak Tartu hagi M&M Company Arendus OÜ ja Margo Merilaineni vastu ajavahemikul 22. november 2013 kuni 27. veebruar 2014 sõlmitud müügilepingute ja 12. novembril 2013. a sõlmitud käenduslepingu alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista M&M Company Arendus OÜ-lt (registrikood 12395268) ja Margo Merilainenilt (Merilainen) (ik XXXX) solidaarselt AS-i Espak Tartu (registrikood 10134836) kasuks välja põhivõlg 10 000 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 326Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
Mõista M&M Company Arendus OÜ-lt (registrikood 12395268) AS-i Espak Tartu (registrikood 10134836) kasuks lisaks eelmises punktis toodule välja 11 079 eurot ja 86 senti, sealhulgas põhivõlg 4075 eurot ja 73 senti ning viivised kuni 21. oktoobrini 2014 summas 7004 eurot ja 13 senti.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib Margo Merilainenilt viivise väljamõistmist.
5.Jätta Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2014. a määrusega tsiviilasjas 2-14-59454 seatud hagi tagamine jõusse.
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8.Jätta hageja menetluskuludest 59% solidaarselt kostjate kanda. Ülejäänud 41% hageja menetluskuludest jätta M&M Company Arendus OÜ kanda. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda.
9.Mõista M&M Company Arendus OÜ-lt ja Margo Merilainenilt (Merilainen) AS-i Espak Tartu kasuks solidaarselt välja menetluskulu 560 eurot 50 senti. Mõista M&M Company Arendus OÜlt AS-i Espak Tartu kasuks välja täiendavalt eelmises lauses toodule menetluskulu 389 eurot 50 senti. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

1.AS Espak Tartu (hageja) esitas 21. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule hagi M&M Company Arendus OÜ (kostja I) ja Margo Merilaineni (kostja II) vastu müügilepingu ja käenduslepingu alusel kostjatelt solidaarselt põhivõla 10 000 euro ning lisaks kostjalt I põhivõla 4075 euro 73 sendi ning kostjatelt solidaarselt viivise 7004 euro 13 sendi väljamõistmiseks.
2.Hagi kohaselt ostis kostja I hagejalt ajavahemikul 22. november 2013 kuni 27. veebruar 2014 erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Kostja I on kaubad kätte saanud. Kostja I on jätnud kaupade eest tasumata. Kostja I võlgneb tasumata kaupade eest kokku 14 075,73 eurot. Kostja I kohustus hagejale kaupade eest tasumisega viivitamisel maksma viivist 0,2% päevas. Viivisemäär tuleneb hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendilepingust. Hageja ja kostja II on sõlminud käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt käendas kostja II kostja I kohustusi põhivõla osas 10 000 eurot, millele võivad lisanduda viivised ja muud võla sissenõudmisel tekkivad kulud.
3.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad esitasid vastuväite, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja ei ole muuhulgas tõendanud, kes ja millistel tingimustel on kauba tellinud, kes on kauba vastu võtnud ning kas ja millal on arved esitatud. Kostjaga II sõlmitud käendusleping on tühine, kuna tegemist on tarbijakäenduslepinguga, milles pole märgitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Hageja viivisenõue on alusetu, kuna hagist ei nähtu millisel alusel on hageja viivisenõude esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuistung toimus 12. novembril 2015. a. Kostjad istungile ei ilmunud. Hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtukutse toimetati kostjatele kätte TsMS § 326 järgi postkasti

panekuga aadressil XXXX 30. oktoobril 2015. a ja TsMS § 3141 lg 1 järgi e-posti teel saatmisega aadressile XXXX 26. oktoobril 2015. a. Kostjatele selgitati istungilt puudumise tagajärgi, sh hoiatati kostjat, et istungile ilmumata jätmise korral, võib kohus hageja taotlusel lahendada asja tagaseljaotsusega. Kostjad ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostjad on soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil (tl 67). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole seega TsMS § 413 lg 3 alusel välistatud.

5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 413 lg 1 alusel rahuldamata.
6.Kohus leiab, et hagi kostja I vastu on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kostja I ostis hagi kohaselt hagejalt ajavahemikul 22. november 2013 kuni 27. veebruar 2014 erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale ning jättis kaupade eest tasumata. Hageja võib seega nõuda kostjalt I võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel ostuhinna 14 075,73 eurot tasumist. Hageja ja kostja I vahel 1. novembril 2013. a sõlmitud kliendilepingu p 8 järgi on kostja I kohustatud tasuma hagejale maksetega hilinemisel viivist 0,2% päevas maksmata summalt. Hageja võib seega nõuda kostjalt I VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 7004,13 eurot.
7.Kohus leiab, et hagi kostja II vastu on õiguslikult põhjendatud ainult osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt.
8.Hagi kohaselt on hageja ja kostja II 12. novembril 2013. a sõlminud käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt käendab kostja II kostja I kohustusi hageja ees. Kuivõrd käendaja on füüsiline isik, on käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 kohaselt tegemist tarbijakäenduslepinguga. Tarbijakäenduslepingu kehtivuse eelduseks on VÕS § 143 lg 2 ja § 144 lg 2 järgi käenduskohustuse võtmine kirjalikus vormis tahteavaldusega ning kokkuleppe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kusjuures kokkuleppe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas tagab, et käendajal on juba käenduslepingu sõlmimise ajal selge maksimaalne summa, mida võlausaldaja saab võlgniku kohustuste, sh põhivõla, intresside, viiviste ja võla sissenõudmiskulude, katteks käendajalt nõuda. Kui käenduslepingus ei ole käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas kokku lepitud, on käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel tühine.
9.Kostja II on võtnud käenduskohustuse kirjalikus vormis tahteavaldusega. Käendusleping on kostja II poolt omakäeliselt allkirjastatud. Käenduslepingus on kokku lepitud, et käendaja vastutus põhivõla osas on 10 000 eurot, millele võivad lisanduda viivised ja muud võla sissenõudmisel tekkivad kulud. Lepingutingimuse tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja ega kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtajale vaatamata esitanud seisukohti käenduslepingu poolte ühise tegeliku tahte ega käsitletava lepingutingimuse tõlgendamise kohta. Lepingupoolte ühist tegeliku tahet ei ole seetõttu võimalik kindlaks teha. Lepingutingimust tuleb seega VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kusjuures VÕS § 29 lõikest 8 tulenevalt tuleb eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv. Kohtu hinnangul pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik, arvestades käenduslepingu olemust ja eesmärki, käenduslepingu punktist 3 aru saama selliselt, et käendaja vastutab võlgniku põhivõla eest vähemalt 10 000 euro ulatuses. Käenduslepingu p 3 tuleb seega tõlgendada selliselt, et käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma põhivõla eest on 10 000 eurot. Kuivõrd käenduslepingus on käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas kokku lepitud, ei ole käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel selles osas tühine. Käenduslepingus on lisaks kokku lepitud, et käendaja vastutusele võivad lisanduda viivis ja muud võla sissenõudmisel tekkivad kulud. Kõrvalnõuete osas käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat kokku ei ole lepitud. Seega on käendusleping VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine osas, milles käendati viivisenõuet ja muid kõrvalnõudeid.
10.Hageja võib seega nõuda kostjalt II hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu ja käenduslepingu p 3 alusel ostuhinna tasumist 10 000 euro ulatuses. Kostja I ja kostja II

vastutavad VÕS § 145 lg 1 järgi ostuhinna tasumise eest 10 000 euro ulatuses solidaarselt. Hageja viivise nõue kostja II vastu ei ole eeltoodust tulenevalt õiguslikult põhjendatud. Hageja viivise nõue kostja II vastu tuleb jätta seega rahuldamata.

11.Kuna hagi kostja I vastu rahuldati, siis jätab kohus jõusse Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2014. a määrusega tsiviilasjas 2-14-59454 seatud hagi tagamise, millega seati kostja I kinnistule, registriosa nr XXXX, asukohaga XXXX esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 20 000 eurot hageja kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna hagi rahuldati kostja I osas täielikult ja kostja II osas osaliselt ca 59% ulatuses, jätab kohus TsMS § 165 lg 3 ning § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 59% solidaarselt kostjate kanda. Ülejäänud 41% hageja menetluskuludest jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda. Kostjad ei ole menetluses lepingulist esindajat kasutanud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjate menetluskuluks üksnes hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Kostjate menetluskulud jäävad seega TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate endi kanda.
13.Hageja menetluskulud on hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 950 eurot. Hagejal ei ole muid menetluskulusid tekkinud. Kostjatelt tuleb hageja kasuks seega solidaarselt välja mõista hageja menetluskulude katteks 560 eurot 50 senti. Kostjalt I tuleb hageja kasuks täiendavalt välja mõista ülejäänud menetluskulu 389 eurot 50 senti. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja