tegemise 25. november 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-56911
Tsiviilasi
AS XXXhagi OÜ XXX vastu nõude tunnustamiseks OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses.
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised nende esindajad
Asja läbivaatamine
ja Hageja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Saare (Advokaadibüroo COBALT, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected]; [email protected]) Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX) Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada hageja AS XXXnõuet OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses 63 477,41 eurot pankrotiseadus § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena.
summas
Menetlsukulud
3.Jätta menetluskulud kostja OÜ XXX kanda.
4.Välja mõista kostjalt OÜ XXX hageja AS XXXkasuks menetluskulud summas 4014,50 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal OÜ XXX tasuda hageja AS XXXkasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.AS XXX(edaspidi hageja) palub tunnustada enda nõuet summas 63 477,41 eurot OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Harju Maakohus 27.03.2014 kohtumäärusega kuulutas välja OÜ XXX (edaspidi võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Hageja esitas pankrotihaldurile tähtaegselt 27.05.2014 oma nõude võlgniku pankrotimenetluses summas 63 477,41 eurot, milles kõrvaldas tähtaegselt 09.07.2014 lisade komplekteerimisega seotud puudused.
3.14.08.2014 kell 14:00 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõudele tervikuna esitas koosolekul nii kirjaliku kui ka suulise vastuväite OÜ XXX (edaspidi kostja).
4.Hageja ja võlgnik sõlmisid 12.06.2011 alltöövõtulepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus võlgnik valmistama ja paigaldama teraskonstruktsioonid Tartus, XXXaadressile rajatava XXX kaubanduskeskuse hoonele (edaspidi keskus). Lepingujärgsed tööd anti võlgniku poolt hagejale üle 03.11.2011. Keskus valmis 2012 aprilli lõpuks. Lepingus leppisid pooled kokku töövõtugarantiis 28 kuud arvates Keskuse valmimisest. Lepingujärgne tööde garantiiperiood kestis kuni 30.08.2014. XXX OÜ poolt veebruaris 2013 läbiviidud Keskuse terasfermide keevitusõmbluste kontrolli tulemusel avastati võlgniku poolt teostatud keevitusõmbluste kvaliteedi mittevastavused Keskuse erinevates konstruktsiooni osades. XXXOÜ koostas 14.02.2013 ja 22.02.2013 katseprotokollid. 25.02.2013 e-kirjaga teavitas hageja võlgnikku XXX OÜ poolt veebruaris teostatud keevitusõmbluste kontrolli tulemustest ning palus võlgnikult tegevuskava probleemi lahendamiseks. 06.05.2013 reklamatsiooniga nr 17 esitas hageja võlgnikule nõude keevitusliidetes avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Võlgnik puuduseid kõrvaldama ei asunud. 22.01.2014 nõudekirjas nr 1 kordas hageja oma nõuet ning 21.02.2014 kirjas nr 03 teatas hageja võlgnikule, et asub ise puuduseid töödes kõrvaldama.
5.Pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise ajahetkeks olid puudused Keskuse keevisliidetes kõrvaldatud ning tööd on 21.04.2014 koostatud aktiga Keskuse tellijale OÜ XXX üle antud.. hageja tegi lepingu kohaselt võlgniku kohustuseks olnud töödes avastatud puuduste kindlakstegemiseks, kõrvaldamiseks ja võlgniku vastu kohtuväliselt nõuete esitamiseks kulusid summas 61 941,41 eurot. Lisaks teostas hageja koos keskuse tellija esindajatega 17.04.2014 keskuse garantiiperioodi lõpu eelse ülevaatuse, mille kohaselt kuuluvad lepingujärgse garantiinõudena võlgniku poolt kõrvaldamisele ka väliste teraskonstruktsioonide korrisooni poolt tekitatud kahjustused, mille parandamise maksumuseks on vastavalt OÜ XXX hinnapakkumisele kokku 1536 eurot.
6.Eeltoodut arvesse võttes on hageja tuvastamisnõude kogusuuruseks võlgniku vastu 63 477,41 eurot. Nõue ei ole pandiga tagatud.
7.Hageja märgib ka, et 18.08.2014 rahuldas Advokaadibüroo Vares ja Partnerid oma kliendi AS XXX nimel kostja nõude, mis oli tunnustatud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 14.08.2014, kogu ulatuses summas 443,18 eurot, seega ei saa kostjat lugeda enam võlausaldajaks võlgniku pankrotimenetluses ega isikuks, kelle õigusi hageja nõude, mille kostja on pankrotimenetluses vaidlustanud, tunnustamine saaks rikkuda. Seega tuleb jätta kostja vastuväited hagile tähelepanuta.
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamata. Tõendatud ei ole, et võlgnik teostas tööd või pidi need teostama, et võlgniku poolt teostatud töödes esinesid puudused. Lisaks on kostja arvamusel, et tegemist ei ole töövõtu garantiijuhtumiga, vaid Keskuses 27.11.2012 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud võimalike deformatsioonidega konstruktsioonides. Kostja märgib ka, et arved ei ole seostatavad selliste tööde tegemisega, mis olid seotud võlgniku poolt väidetavalt ebakvaliteetselt teostatud tööde parandamisega. Isegi, kui puudused esinesid, siis on puuduste kõrvaldamiseks kulunud summa ülepaisutatud.
9.06.10.2015 teavitas kostja kohut, et tulenevalt 05.10.2015 kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tsiviilasjas nr 2-14-57397 ei ole kostja enam võlgniku võlausaldajaks, mistõttu on kostja vastuväide hageja nõudeavaldusele võlgniku pankrotimenetluses ära langenud. Maakohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
12.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kui võlausaldajate üldkoosolekul nõuet ei tunnustata, on võlausaldajal tulenevalt pankrotiseadus (PankrS) § 106 lg-st 1 õigus esitada ühe kuu jooksul alates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata, kohtusse hagi nõude tunnustamiseks.
14.PankrS § 103 lg 1 ja 2 alusel nõuete kaitsmise koosolekul vaadatakse nõuded läbi nende esitamise järjekorras. Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. PankrS § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Nimetatud on käsitlenud Riigikohus oma lahendis kohtuasjas 3-2-3-3-02, p. 8.
15.Tuvastamist on leidnud asjaolud, et: • OÜ XXX pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 27.03.2014 kohtumäärusega (I kd tl 9); • 27.05.2014 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses oma nõudeavalduse summas 63 477,41 eurot ja kõrvaldas 09.07.2015 nõudeavalduse lisade komplekteerimisega seotud puudused (I kd tl 92-119); • Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb hageja ja võlgniku vahel 12.06.2011 sõlmitud alltöövõtulepingust nr XXX, mille alusel võlgnik valmistas ja paigaldas teraskonstruktsioonid Tartus, XXXaadressile rajatava XXX kaubandusekeskuse hoonele. Tööd anti võlgniku poolt üle 03.11.2011. Lepingu alusel leppisid pooled kokku töövõtugarantiis, mis kestis kuni 30.08.2014. Töödes esinesid puudused. Võlgnik
puuduseid ei kõrvaldanud vaatamata hageja nõuetele. Hageja lasi ise puudused kõrvaldada, millede kulud on hageja nõude aluseks (I kd tl 12-91, 179-195, II kd tl 371); • 14.08.2014 kell 14:00 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõudele esitas vastuväite kostja (I kd tl 120-131); • Hageja on pöördunud seaduses sätestatud tähtaja jooksul (05.09.2014) kohtusse, nõude tunnustamise hagiga kostja vastu.
16.Kostja teavitas 06.10.2015 kohut, et ei ole enam võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajaks tulenevalt tsiviilasjas 2-14-57397 05.10.2015 kinnitatud kompromissile (II kd tl 132 pöödel). Kuna nõudele saab esitada vastuväite üksnes võlausaldaja ning, kuna kostja ei ole enam võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajaks, siis ei saa kostja vastuväidet arvestada ja hageja nõue nõude tunnustamiseks OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
17.Kohus loeb tunnustatuks hageja AS XXXnõude summas 63 477,41 eurot OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud
18.TsMS § 132 lg 11 ja 4 p 9 alusel on hagihinnaks 3500 eurot.
19.Kuna kohus rahuldab hagi, siis juhindudes TsMS § 162 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
22.Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks: riigilõiv hagilt 300 eurot, õigusabitasu käibemaksuta 3714,50 eurot, kokku 4014,50 eurot. Hageja on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 31,1 tundi, millest 19,8 tundi tunnihinnaga 110 eurot käibemaksuta ja 11,3 tundi tunnihinnaga 125 eurot käibemaksuta. Kuludele lisandub tõlkekulu 120 eurot ja registri väljavõtete kulud 4 eurot.
23.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot.
24.Kohus, tutvudes tsiviilasja toimikuga, hageja menetluskulu nimekirjaga, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja kulud õigusabile kokku summas 3714,50 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus hageja menetluskulud kostja poolt juhindudes TsMS § 231 lg 4 omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhjendatud kuluga, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
25.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 4014,50 eurot (300 + 3714,50).
26.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.