Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-20-118923

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

YY ja XX (seaduslik esindaja CC) esitasid 19.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse DDilt elatise saamiseks. Kostja vastuväite tõttu 28.07.2020 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning elatise nõuded anti üle Pärnu Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.08.2020 hagejad esitasid kohtule põhjendatud hagiavalduse, milles taotlesid elatise väljamõistmist seaduses kehtestatud alammääras. 29.10.2020 korraldaval kohtuistungil (eelistungil) jõudsid pooled elatise summas ja tasumise korras kokkuleppele. Asjas ei olnud vaidlust, et lapsed elavad nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures, mil vastav vanem kannab laste ülalpidamise kulud vahetult. Kuni augustikuuni on kostja maksnud lastele lisakselatist kokku 250 eurot kuus, septembri- ja oktoobrikuu eest ei ole elatist makstud, kuid kostja on tasunud laste kulusid (tasunud trennikulud aasta lõpuni ning tasunud teistkordselt CC poolt juba tasutud lasteaia arve, selles summas on lasteaiatasu ettemaks). Pooled leppisid kokku, et kulud, mida saab või on mõistlik teha ainult ühekordselt, teeb edaspidi CC ning DD maksab nende kulude katteks elatist lisaks üle nädala laste vahetule ülalpidamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: Alates 15.10.2020 maksab kostja hagejatele elatist 125 eurot ühe lapse kohta kuus. Elatist makstakse iga kuu eest ette. DD maksab elatise iga kuu 12.kuupäevaks CC arvelduskontole nr EExxx, makse selgitusega „Elatis“. Elatisega on kaetud laste lasteaia-, kooli-, trenni- ja sünnipäevakulud, spordivahendite (suusad, jalgrattad, uisud jms), riiete ja jalanõude soetamise kulud. Ettenägematute tavapärasest suuremate kulude tegemise lepivad vanemad eelnevalt omavahel kokku. Lapsed viibivad võrdse aja mõlema vanema juures. Vanemad suhtlevad omavahel e-kirja ja sms-i teel. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kokkuleppel lühendasid määruse peale edasikaebamise tähtaega 7 päevani. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Kohus kohtumääruse resolutsioonis sõnastab kummagi hageja kasuks elatise maksmise kohustuse eraldi punktina ja lisab kummagi lapse puhul elatise maksmise lõpptähtaja – lapse täisealiseks saamise aja. Kaebetähtaja lühendamise kokkulepe ei vaja kohtulikku kinnitamist, mistõttu kohus seda määruse resolutsiooni kompromissi punktina ei märgi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitav kohtumäärus on jõustumise järel vajadusel sundkorras täidetav. TsMS § 661 lg 4 kohaselt hagimenetluses võivad pooled kokkuleppel edasikaebamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles tsiviilasjas kokkuleppe kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitada 7 päeva jooksul. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-20-118923 TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

(Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.