Välja mõista F.M-ilt elatise võlgnevus lapse V.O ülalpidamiseks ajavahemiku 01.05.2023 – 03.07.2025 eest summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) eurot.
6.Jätta menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõudes kostja kanda ning elatise nõudes poolte endi kanda. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks põlvnemise tuvastamise nõudes 210 eurot ning mõista nimetatud summa F.M-ilt V.O kasuks välja.
7.Kohtuotsus saata pärast selle jõustumist vajaliku kande tegemiseks registripidajale (p 2 osas). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Edasikaebamise kord Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama
Tsiviilasi nr 2-23-7902 kaebuse. Sisulised asjaolud, poolte seisukohad, menetluse käik
1.V.O (sünd. XXX, sünnitõend digitoimiku lk (dtl) 7) seaduslik esindaja (ema) P.W esitas Pärnu Maakohtule 30.05.2023 hagiavalduse (dtl 2-5) F.M-i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja ema kostjaga ühendust saanud alates augustist 2022.a, kui teatas kostjale, et ootab last. P.W arvates on kostja tema telefoninumbri ära blokeerinud. Samuti ei ole kostja vastanud ka hageja esindaja sõnumile, mille ta saatis teiselt telefoni numbrilt ning palus kostjal endaga ühendust võtta, et kohtuväliselt hagejaga seotud teemad läbi rääkida. Hageja taotleb tema põlvnemise tuvastamist kostjast (nõustudes DNA-ekspertiisiga) ning palub välja mõista elatise alla kehtiva miinimummäära ehk 250 eurot igakuiselt alates 01.05.2023.
2.Pärast korduvaid katseid õnnestus kohtul politsei abiga kostjale hagimaterjalid ja vastuse nõue 12.12.2023 kätte toimetada. Kostja 02.01.2024 vastuses (dtl 25-29) ta hagi ei tunnista ja kirjeldab oma suhteid hageja emaga, elatise nõude osas kostja seisukohta ei võta. Vastuses märgib kostja, et on kahe lapse, K.M (8a) ja M.M (10a) isa, kelle elus osaleb igakülgselt ja igapäevaselt. Lisaks on ta uuesti abielus ja ootab oma abikaasaga ühiselt ja suure ootusärevusega last.
3.Kohtu 22.04.2024 määrusega määrati asjas molekulaargeneetiline ekspertiis. 20.06.2024 valminud ekspertiisiakti nr 24E-GL00068-01 (dtl 41-46) kohaselt saab F.M olla enam kui 99,999999999%-liselt hageja isa.
4.Vastuseks kohtu 11.07.2024 ja 03.09.2024 kirjadele esitas kostja tõendid oma varalise seisundi ja laste kohta, sh:
Kahele vanemale lapsele maksab kostja elatist 125 eurot kummagile vastavalt kohtulikule kompromissile (30.10.2020 määrus asjas nr 2-20-118923, dtl 52-54)
Kostjale kuulub Pärnu linnas kaks korteriomandit – XXX ja XXX (dtl 55-57) ja 2007.a sõiduk (dtl 60)
Kostja perre sündis XXX laps H (dtl 62)
Kostjal on erinevaid väljaminekuid laenude ja eluasemekulude näol (dtl 58 ja 63-70)
Kostja igakuine sissetulek laekub R P AS-st (dtl 100-101)
5.Hageja märgib oma 13.11.2024 seisukohas (dtl 108-109), et kostja sissetulekutes ei kajastu tema üüritulu. Tema korterid on välja üüritud, samas ilmneb, justkui tema maksaks antud kinnisvarade eest ka kommunaalmaksed. Hageja leiab, et kostja ei ole esitanud enda sissetulekuid ausalt ja proovib varjata üüritulu, mis on temale lisasissetuleku allikas. Juhul, kui kostja väidab, et tema korterid on antud üürile null tuluga heategevuse korras ning tema maksab ka sealsed kulud, siis oleks hageja hinnangul mõistlik leida endale üürilised, kelle eest ei ole vaja kommunaalteenuste eest maksta ning samuti oleks võimalik saada üüritulu, mis kataks mitmekordselt enda lapsele makstava elatise.
6.Kohus määras asjas seejärel kolm kohtueelistungit (07.01., 18.02. ja 28.03.2025), millel sisulist arutelu ei toimunud seoses ühe poole ootamatu haigestumisega. Neljandal kohtueelistungil (22.04.2025, protokoll dtl 202-209) pooled kompromissile elatise küsimuses ei jõudnud ning kohus määras asja menetleda lõpuni kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks (kostja pidi esitama laenulepingu, millest tuleneb panga nõusolekute üürilepingu sõlmimise keeld ja kontode täielikud väljavõtted). Hageja jäi esitatud 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-7902 nõuete juurde. Kostja selgitas, et mõlemad temale kuuluvad korterid on inimestega asustatud, kuid üüri ei maksta, sest üürilepingu sõlmimiseks on vaja panga nõusolekut. Üürnikud tasuvad üksnes kommunaalteenuste eest. Kostja sissetulek on praegu vanemahüvitis samas määras kui oli tema palk enne isapuhkusele jäämist ehk ca 1600 eurot kuus. Korteri, kus kostja elab, kulud kantakse abikaasaga kahasse.
7.Kostja esitas 12.05.2025 selgituse oma kulude kohta (dtl 210-211) koos neid kinnitavate tõenditega. Kostjal on kulutused sõiduautole ca 300 EUR kuus, samuti on mõlema tema korteriga seoses olnud 2023.aastal probleeme üürnikutega – üks põhjustas veeavarii ja teine kolis kommunaalteenuste eest tasumata salaja välja. Viimasega õnnestus saada kokkuleppele ja ta tasus oma võla tagantjärele. XXX korteris on hallitus (fotod dtl 212-216), mistõttu ei ole seal alates sügisest enam üürnikke, XXX korterisse on kostjal endal plaanis koos perega kolida, sest see on suurem elamispind tema perele kui praegune. Kostja esitas laenulepingu (dtl 217-224) ja kontode väljavõtted alates 01.05.2023 (dtl 225-372) ja tabeli autoga seotud kulutuste kohta (dtl 373-374).
Hageja esitas 28.05.2025 lõpliku seisukoha (dtl 379-380), milles leiab järgmist:
vastupidiselt kostja väitele ei ole Luminor panga nõusolek korteri üürileandmiseks vajalik. Pank kinnitas, et piisab nende teavitamisest. Panga seisukohalt ei ole oluline, kas kinnisvara kasutab üürnik, sõber või sugulane, ega ka see, kas laenuvõtja saab üüritulu. Seega on kostjal võimalik korterit üürile anda ja tõsta oma sissetulekut.
Korter, mis on ostetud laenuga ja on panga tagatiseks, peab olema kindlustatud. Kindlustus katab kahjud (nt veekahjustus, tulekahju) olenemata sellest, kas kahju tekitajaks on üürnik või muu isik. Kostja väide, et kindlustus ei kata veekahjustusi, ei vasta tõele.
Kostja väidab, et üürnikud ei suuda tasuda isegi kommunaalarveid. Samas on nad teinud korteris omaalgatuslikku remonti, mille tulemusel on korter paremas seisukorras, kui sisse kolides. See tekitab vastuolu: kui on võimalik teha remonti, peaksid olema võimalikud ka kommunaalmaksed ja/või üürimaksed.
Kostja kontoväljavõtetes ei kajastu, et üürnikud tasuksid kommunaalmakseid. Samuti ei ole viiteid sellele, et kostja maksab elatist oma kahele vanemale lapsele. Samas kajastub igakuine makse kostjale tema abikaasalt alates 27.11.2024 summas 100–1000 €. Seega ei vasta tõele väide, et kostja ainus tulu on töötasu.
Okt 2023 – märts 2025 on kostja sooritanud sularaha sissemakseid enda pangakontole summas 6540 €, mis on samuti tulu.
Auto kulutabeli alusel on kostja tasunud remondi eest nii ülekandega kui sularahas. Sularahas on makstud kokku 2150 €. Konto väljavõtetelt leiab sularaha väljavõtteid ainult kahel korral – 08.08.2023 ja 18.08.2023 – kokku 190 €. See võib viidata sellele, et osa remondist tasuti sularahas. Ülejäänud remondimaksed oleksid pidanud kajastuma ülekannetena, kuid neid ei ole väljavõtetes näha. Seega puudub tõendus, et need kulud on kostja poolt tehtud või on need tasutud sularahas.
Kostja väidab, et kulutab 150 € kuus autokütusele. Konto väljavõtete analüüs näitab, et keskmine igakuine kulu on 104 €. Sealhulgas on tehinguid alla 10 €, mis viitavad muude toodete (nt toit, teenused) ostule tanklast. Muuhulgas ei ole sellisel viisil auto kulu arvestamine pädev ega peegelda auto tegelikku kulu (eelnev remondi kulu pluss igakuine kütuse kulu).
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-7902
Auto on mugavuskaup, mitte esmavajadus. Kui selle ülalpidamine segab lapsega seotud kohustuste täitmist, tuleks kaaluda soodsamale sõiduvahendile üleminekut või autost loobumist.
Kui XXX korterisse ei ole võimalik üürnikke leida, võib kaaluda selle müüki. Kinnisvarale leidub ostja, kui hind on turule vastav. Müük parandaks kostja varalist seisu.
8.10.Kostja ei osale hageja elus ei materiaalselt ega emotsionaalselt. Hageja eest hoolitseb täielikult ja ainuisikuliselt tema ema. Kohtuotsuse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
11.Kohtumääruse alusel tehtud ekspertiisiaktist nr 24E-GL00068-01 nähtub, et F.M on V.O bioloogiline isa (tõenäosus üle 99,999999999%). Seega puudub kohtul alus kahelda eelpooltoodud ekspertiisiaktis toodus ning kostjat mitte V.O isaks pidada, vaatamata kostja vastuses esiletoodud asjaoludele. Selle nõude osas tuleb hagi seega rahuldada. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08). 12.Elatise nõue. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 3 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-7902 järgi on alates 01.01.2022 elatise baassumma 200 eurot, alates 01.04.2023 on elatise baassumma 249.78 eurot, alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272.76 eurot ja alates 01.04.2025 on elatise baassumma 282.31 eurot. PKS § 101 lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. alates 01.01.2022 on baassumma 200 + 3% s.o 43.44 = 243.44 eurot; alates 01.04.2023 baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 = 300.33 eurot, alates 01.04.2024 baassumma 272.76 + 3% s.o 54.96 = 327.72 eurot ja alates 01.04.2025 baassumma 282.31 eurot + 3% s.o 59.43 eurot = 331.74 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta alates 01.02.2023 80 eurot (seni 60 eurot), kuid see summa rakendus juba alates 01.01.2023. Alates 01.04.2023 on kehtiva PKS järgi seega miinimumelatiseks ühe lapse kohta (baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 – 1⁄2 lapsetoetust 40 eurot) 260.33 eurot, alates 01.04.2024 on miinimumelatiseks sama valemi alusel 287.72 eurot ning alates 01.04.2025 on miinimumelatiseks 301.74 eurot. Hageja nõuab elatist alates 01.05.2023 ehk tagasiulatuvalt PKS § 108 lg 1 alusel (hagi on esitatud 30.05.2023), kusjuures nõutav summa on 250 eurot kuus ehk jääb alla miinimumelatise. Samas ei ole kohtu hinnangul seadusega vastuolus mõista elatis välja kindla summana ja hageja taotlusel ka alla seaduses sätestatud miinimummäära.
13.Riigikohus on korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1-165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad miinimumelatise ulatuses lapsele ülalpidamist anda. Vaidlus hageja vajaduste osas asjas puudub ja seega tuleb eeldada, et need on kahekordse miinimumelatise ulatuses.
14.Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 32-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on Riigikohus veelgi konkreetsemalt öelnud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
15.Samas on seadus näinud ette võimaluse ka miinimummäärast väiksema elatise määramiseks, mille sätestab PKS § 102 pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi PKS § 99 ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt. PKS § 102 lg 2 teine lause aga sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-7902 kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist ülalpeetavat – M.M (sünd. XXX), K.M (sünd. XXX) ja H.M (sünd. XXX). Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Antud juhul tuginebki kostja oma teiste alaealiste laste ülalpidamise kohustusele ja palub elatise välja mõista oluliselt väiksemaks määras kui hageja seda hagis nõudnud on (kohtueelistungil nõustus ta 150-eurose elatisega).
16.Kohtu hinnangul puuduvad alused haginõude rahuldamiseks osaliselt ning hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostja sissetulek on alates maist 2023 Luminor Bank AS kontode nr XXX (dtl 225-260) ja XXX (dtl 261-372) väljavõtete kohaselt olnud stabiilne. Kostja sissetulek palga (R P AS on tööandja), vanemahüvitise ja töövõimehüvitise näol olnud vahemikus 1400 – 1900 eurot kuus, kokku maist 2023 kuni aprillini 2025 (k.a) 42 366.12 eurot ehk 1765 EUR kuus. Lisaks on G N teinud kostjale 2023.a kaks ülekannet kokku 1970.90 EUR, K O 2024.a kuuel korral kokku 350 EUR, V.M alates novembrist 2024 neljal korral kokku 1900 EUR, samuti L.M 2023.a suvel kahel korral kokku 1600 EUR, lisaks väiksemad ülekanded füüsilistelt isikutelt (J V, S S, J R. Kostja on septembrist detsembrini 2024 saanud KÜ R juhatuse liikme tasu kokku üle 500 EUR, ta on oma kontole alates oktoobrist 2023 kuni märtsini 2025 teinud sularaha sissemakseid kokku 6790 euro ulatuses. Seega on keskmiselt olnud kostjal kõnealuse kahe aasta jooksul olnud kasutada vähemalt 2000 eurot igakuiselt. Arvestades, et - kohtuasjas nr 2-20-118923 30.10.2020 tehtud määruse kohaselt peab ta kaht vanemat last igakuiselt toetama 125 euroga, ehk kokku 250 euroga (siinkohal tuleb märkida, et ühtki makset kontodelt ei nähtu); - noorima lapse ülalpidamiseks loeb kohus mõistlikuks elatise miinimummäära ehk 301.74 eurot; - kostja vältimatu püsikulutus ehk igakuised eluasemelaenu maksed lepingu nr XXX järgi kõiguvad vahemikus 350 – 420 eurot (viimati 353.21 eurot, maksed igakuiselt 12.kuupäeval, makseid tehakse mõlemalt kontolt); - kostjale kuulub kaks korteriomandit – XXX asuv 65-ruutmeetrine korter ja XXX asuv 76ruutmeetrine korter, kumbki pole kostja enda kasutuses, vaid seal elavad tasuta üürnikud, kes tasuvad kommunaalteenuste eest; - kostja kulutused transpordile (sõiduauto remondile) on konto väljavõtete ja kostja enda esitatud arvutuse (dtl 373) kohaselt ajavahemikus mai 2023 kuni tänase päevani ca 4000 eurot ehk 170 eurot kuus, siis ei näe kohus alust määrata elatise summa veelgi väiksemana hageja taotletust ehk 250 eurost kuus. Kostja on regulaarne ja piisav sissetulek, et ülal pidada kõiki nelja last ja elatada ennast, tal on võimalus kas üürida või müüa talle kuuluv ja tema enda kasutuses olev kinnisvara (ülalmärgitud laenuleping ei takista üürimist), et täita oma kohustust lapsi ülal pidada. Nõutud määras elatise väljamõistmine ei aseta kostja teisi lapsi hagejast halvemasse olukorda. Kostja saab mõistlike pingutustega korraldada oma sissetulekute/väljaminekute tasakaalu selliselt, et laste ja enda pere huvid on kaitstud. Kuivõrd kostja ei ole teadaolevalt elatist kogu kohtumenetluse jooksul tasunud, mõistab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 32-1-37-11 elatise kuni otsuse tegemiseni ühekordse summana võlgnevusena välja. Kostja kohustus elatise tasumiseks nõutaval perioodil ehk 01.05.2023 – 03.07.2025 oli 6525 eurot (250 eurot kuus x 26 kuud + 3 päeva eest 30-päevase kuu arvestusega (250:30x3). Kohus selgitas 22.04.2025 istungil, et kostjal on õigus taotleda elatise võlgnevuse ajatamist TsMS § 445 alusel, kuid sellist taotlust kostja ei esitanud. Kohus seda omaalgatuslikult teha ei saa. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-7902
17.Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 11 kohaselt jäävad menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõudes kostja kanda. Elatise hagi nõudes jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda tulenevalt TsMS § 164 lg 1 sätetest. Hageja on taotlenud kostjalt läbiviidud ekspertiisi kulude väljamõistmist, millise summa 210 eurot on hageja kohtu deposiiti enne ekspertiisi teostamist ka tasunud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga põlvnemise tuvastamiseks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.