2.Välja mõista T. K.lt AS Kiviõli Soojus kasuks 3 750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot 45 senti, millest põhivõlg on 2 500,30 eurot ja viivis 1 250,15 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda.
2.Välja mõista T. K.lt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud 660 (kuussada kuuskümmend) eurot.
3.Välja mõista T. K.lt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (660 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
4.Välja mõista AS-ilt Kiviõli Soojus T. K. kasuks menetluskulud 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot.
5.Tagastada Condor Inkasso OÜ-le (arvelduskonto EE281010220232395227) AS Kiviõli Soojus eest 25.06.2015. a tasutud (Rahandusministeeriumi kontole EE57 1010220229377229) riigilõivust 408 eurost 200 (kakssada eurot).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE
1.AS Kiviõli Soojus esitas 22.04.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. K. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 24.04.2015. a võlgnikule makseettepaneku. T. K. esitas sellele vastuväite ning Pärnu Maakohtu 09.06.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt on Kiviõlis xxx korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud Kiviõli linn. Tegemist on munitsipaalelamispinnaga, mis 07.05.1998. a. anti üürile kostja T. K.le. Hageja on kaugkütteettevõte, kes võrguettevõtjana varustab korterelamut xxx soojaenergiaga. Lepingu kohaselt pidi kostja vastavalt esitatud arvetele tasuma soojusenergia kasutamise eest. Hageja esitas kostjale ajavahemikul 30.06.2003. a kuni 31.01.2013. a tasumiseks arveid kokku summas 6 402,75 eurot. Kostja on tasunud nimetatud perioodil hagejale 226,27 eurot, seega kuulub kostja poolt veel tasumisele põhinõue, summas 6 176,48 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 6 176,48 eurot ja seisuga 18.06.2015. a sissenõutavaks muutunud viivised 6 176,48 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis, alates kohtuotsuse jõustumise
päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8,05% aastas).
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna nõue on aegunud. Kostja märgib, et kui kohus leiab, et põhinõue kuulub rahuldamisele ja kostja aegumise taotlus ei kuulu rahuldamisele, palub kostja vähendada viivist null euroni. Kostja palub arvestada asjaoluga, et tema ainukeseks sissetulekuks on pension ja seoses halva tervisega on kostjal suured väljaminekud ravimitele. Kostja leiab, et vaidlusaluse lepingu vastastikuste kohustuste määr on ilmselgelt ebaproportsionaalne eelkõige 0,2% viivisemäära tõttu. Kostja palub aegumistähtaja rahuldamata jätmise korral rakendada viivisemäära arvestamisel VÕS § 113 sätestatud määral.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
4.Hageja kostja seisukohaga ei nõustu, kuid samas tunnistab, et nõue on osaliselt aegunud. Hageja vähendab haginõuet 2 500,30 euroni ja viivise nõuet 2 499,70 euroni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 500,30 eurot ja viivised summas 2 499,70 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista menetluskulud summas 1 080 eurot ja menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8,05% aastas). Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOSTJA SEISUKOHT
5.Kostja palub lõplikus seisukohas kohtul jätta hagi põhinõude osas rahuldamata põhjusel, et põhinõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kostja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et kostja vastu esitatud põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Samas on kostja seisukohal, et viivise nõue tuleks jätta rahuldamata, kuna hagis ei ole esitatud asjaolusid viivise nõude tekkimise tuvastamiseks (ei ole esitatud viivise arvestust). Samas on kostja saanud hageja pikaajalisest käitumisest aru, et tegelikult viivisenõuet ta kostja suhtes ei soovi rakendada. Kui kohus leiab siiski, et kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks TsÜS § 146 lg 1 alusel, palub kostja alternatiivselt, jätta hagi põhinõue ja viivistenõue rahuldamata TsÜS § 149 alusel vanemate kui kümme aastat nõuete puhul. Kostja menetluskulud on antud tsiviilasjas 660 eurot. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7.Vaidlust ei ole selles, et korteri xxx omanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Kiviõli linn (registriosa nr xxx, tl 20). Kostja ja AS Kiviõli Soojus sõlmisid 07.05.1998. a soojusenergia ostu-müügilepingu nr 2607, mille alusel kohustus hageja võrguettevõtjana
müüma soojusenergiat, ning tarbija selle eest tasuma (tl 21). Hageja AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, mis varustab korterelamut xxx soojusenergiaga.
8.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb VÕS § 76, § 82, § 100, § 101 ja § 113 sätetele. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 5 000 eurot, millest 2 500,30 eurot on põhinõue ja 2 499,70 eurot viivis.
9.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja ja kostja vahel on 07.05.1998. a sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr 2607 Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (VÕS § 8). Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel võlasuhe ning hageja õigustatud nõudma teenuste eest tasumist.
10.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Soo tn 13 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Hageja tugineb oma nõudes T. K. vastu sellele, et kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (VÕS § 100), mis annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib hageja kostjalt muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ning viivist.
11.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ei võla olemasolule ega selle suurusele. Kostja viitab nõude aegumisele. Hageja nõue kostja vastu on osaliselt aegunud. Nõue on aegunud kostjale esitatud 2003. a kuni 2009. a arvete osas. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-95-08 märkinud, et aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on 23.01.2013. a hagejale tasunud 68,80 eurot. Seega hageja nõue ei ole aegunud 2010-2011. a arvete osas, kuivõrd kostja on võlgnevust osaliselt tasunud, mis on käsitletav
nõude tunnustamisena. Aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna ning seni kulgenud aegumist ei arvestata. Seega on nõude 3 aastane aegumistähtaeg katkenud ja alanud uuesti ning nõue ei ole käesolevaks ajaks täies ulatuses aegunud. Hageja nõue ei ole aegunud arvete järgi perioodil 25.01.2010. a kuni 25.02.2013. a kokku summas 2 500,30 eurot.
12.VÕS § 113 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist alates 25.01.2010. a arve tasumise viivitamisest kuni 25.06.2015. a kokku summas 6 912,29 eurot, mida vähendas summani 2 499,70 eurot. Kostja on seisukohal, et kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele, siis on põhjendamatu ka viivise nõue. Hageja ei ole esitanud viivise arvestust ning kostja on hageja pikemaajalisest käitumisest saanud aru, et hageja ei soovi viivisenõuet kostja suhtes rakendada. Hageja poolt nõutav viivis (2 499,70 eurot) on põhimõtteliselt võrdne põhivõla (2 500,30 eurot) suurusega. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. See tähendab seda, et kohtule on antud õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni (Riigikohtu otsus 3-2-1-66-05, p 14). Kohtupraktikas ei ole ülemäära suureks loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest ning reeglina on ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetud viivis, mis ületab põhivõla suurust. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, saab kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel kohustatud poole taotlusel vähendada, mh põhjusel, et nõude esitamisega on liiga kaua viivitatud. Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja ei ole esitanud viivise arvestust. Hageja on viivise arvestuse esitanud (tl 112-113). Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole pika aja jooksul viivisenõuet kostja vastu esitanud. Kohtule esitatud hagis märkis hageja, et ta on kostjale esitanud perioodil 30.06.2003. a kuni 31.01.2013. a tasumiseks arveid kokku summas 6 402,75 eurot ning nimetatud perioodil on kostja poolt tasutud kokku 226,27 eurot. Hageja poolt esitatud arvetest (tl 22-30, 128-146) ja arvelduste seisust (tl 31-33) ei nähtu, et hageja on kostjale perioodil 2003-2013 arvestanud viivist. Kohus käsitleb viivise alandamise põhjusena seda, et viivisenõue jäeti esitamata mõistliku aja jooksul (Riigikohtu otsus 3-2-1-66-05, p 23). Teiseks arvestab kohus viivise vähendamisel seda, et kostja on töövõimetuspensionär, kelle ainsateks sissetulekuallikateks on pension ja sotsiaaltoetus. Asja materjalidest nähtub, et T. K.le makstakse töövõimetuspensioni 241,29 eurot ja sotsiaaltoetust 53,70 eurot (tl 71). Seega arvestab kohus viivise vähendamisel kostja majandusliku seisundiga. Kohus vähendab viivist pooleni põhivõla suurusest ehk 1 249,55 euro võrra. Kostja on kohustatud tasuma viivist 1 250,15 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv 192 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 408 eurot, millest hagejale kuulub TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastamisele 200 eurot ning õigusabikulud 480 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku 880 eurot (192 + 408 – 200 + 480, tl 120-124). Kostja menetluskulud on 660 eurot (tl 90). Kostja kanda tuleb jätta 75% hageja menetluskuludest e 660 eurot ning hageja kanda tuleb jätta 25% kostja menetluskuludest e 165 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.