Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.oktoober 2020, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
R. K. hagi S. K. vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja number
2-20-12907
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. K. (isikukood XXX elukoht XXX XXX tel XXX) Kostja: S. K. (isikukood XXX elukoht XXX XXX tel XXX, abielueelne perekonnanimi O.)
Kohtuistungi toimumise aeg
Lahutada R. K. ja S. K. abielu, mis oli registreeritud XX.XX.XXXX.a Tartu Maavalitsuses. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
R. K. esitas 03.09.20 Tartu Maakohtule hagi S. K. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XX.XX.XXXX. Tartus. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted on lõppenud XXXX.a Kohus kuulas menetlusosalised ära 13.12.20 Tartu kohtumajas. Hageja selgitas, et soovib jätkuvalt abielu lahutada, on uues kooselus, hagejal on sündinud laps. Kostja nõustus lahutusega. Pooled elavad lahus aastast XXXX, ühisvarasse kuulub laenukohustus jäägiga ca 37 tuhat eurot. Poolte ühine lapse elab püsivalt kosja juures ja suhtleb regulaarselt hagejaga. Pooled ei soovinud, et käesolevalt kohus lahendaks ühisvara või lapse hooldusõiguse küsimusi.
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi teise lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted loetakse lõppenuks, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasade kooselu ei taastata; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Antud juhul abikaasad elavad lahus vähemalt XXXX aastast alates, hageja hindas seda abielu lõppemisena. Peale seda on pooltel olnud lühiajalised kokkusaamised lapsega seoses. Hageja astunud uude suhtesse ning temal on hiljuti sündinud lapse teise naisega. Soovi olemasolevat abielu taastada hagejal ei ole. Kostja telefoni teel istungile eelnenud päeval teatas kohtule, et ei soovi abielu lahutada, kuid istungil nõustus lahutusega ja ei pidanud vajalikuks asja arutamise edasilükkamist või leppimisaja andmist. Kohus leiab, et antud asjaoludel on poolte abielulised suhted lõppenud, kooselu taastamise välja vaateid ei ole. Hageja on oma käitumisega piisava selgusega väljendanud soovi abielu lahutada. Arvestades hageja ja kostja poolt avaldatut, leiab kohus, et pooltele leppimisaja andmine ei ole põhjendatud ning poolte abielu tuleb lahutada. Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval (PKS § 66 p 2). TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.