Lux Eesti OÜ (RK xxx, Vabaduse pst 13, Tallinn, 11214 Harjumaa)
Hageja seaduslik esindaja:
Harti Pedak (juhatuse liige)
Kostja:
V. G. (IK xxx, xxx)
RESOLUTSIOON
Lux Eesti OÜ hagi rahuldada.
2.Välja mõista V. G.ilt hageja Lux Eesti OÜ kasuks 140 (ükssada nelikümmend) eurot 23 senti.
Menetluskulud jätta kostja V. G.i kanda.
Välja mõista V. G.ilt Lux Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks 75 (seitsekümmend viis) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Lux Eesti OÜ esitas 07.07.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. G.i vastu 140, 23 euro nõudes. Kohus tegi 10.07.2015.a võlgnikule makseettepaneku, millele V. G. esitas 14.08.2015.a vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 25.08.2015.a maksekäsu kiirmenetluse ning nõue V. G.i vastu anti üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid V. G. ja Svea Finantseerimise OÜ 21.06.2010.a. müügi- ja järelmaksulepingu nr 951900, mille alusel kostja ostis tolmuimeja Lux Intelligence. Lepingu järgi pidi ostja (V. G.) tasuma müüjale 26 399, 80 krooni ehk 1 687, 96 eurot. Ostuhinna pidi kostja tasuma osamaksetena. Kostja tasus esimese sissemakse 1 500 krooni ehk 95, 90 eurot. Kostja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata. 16.05.2013.a seisuga on kostja võlg 154, 23 eurot, millest põhivõlg 70, 33 eurot ja intress 69, 90 eurot, meeldetuletustasu 14 eurot. Vastavalt Lux Eesti OÜ ja Svea Finantseerimise OÜ kokkuleppe p 3 oli hageja kohustatud 16.05.2013.a. sõlmisid Lux Eesti OÜ ja Svea Finantseerimise OÜ nõude loovutamise aktri, mille kohaselt andis Svea Finantseerimise OÜ hagejale üle nõudeõiguse kostja vastu summas 154, 23 eurot. Kostjat informeeris sellest Svea Finantseeringud OÜ. Lux Eesti OÜ on korduvalt üritanud lahendada kostjaga vaidlust kohtuväliselt, kuid tulemusteta. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 70, 33 eurot ja intressivõlg 69, 90. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 75 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv).
KOSTJA VASTUS
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
3.1 Kostja leiab, et hagi on esitatud pärast aegumistähtaja lõppu, mistõttu tuleks nõue jätta rahuldamata. 3.2 Kostja väidab, et ei ole hagejalt saanud ühtegi teadet nõudeõiguse loovutamise kohta. Nõude loovutamisest sai kostja esmakordselt teada hagiavaldusest. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale on teatised edastatud. VÕS § 170 kohaselt loetakse nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks alles siis, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Kuna hageja eeltoodut tõendanud ei ole, on loovutamine kostja arvates tühine ning nõue tuleb jätta rahuldamata.
3.3 Kui kohus leiab, et loovutamine on seaduslik, vaidleb kostja nõudele vastu. Pooled sõlmisid kaks lepingut: ostu-müügilepingu ja järelmaksulepingu. Lepingu järgi oli ostuhind 22 000 krooni ehk 1 406, 06 eurot. Kostja pidi kokkuleppe kohaselt hagejale tasuma 1 500 krooni ülekandega ja 500 krooni lepingu sõlmimisel, ehk kokku 2 000 krooni (127 82 eurot) Hageja on hagis jätnud märkimata, et kostja tasus lepingu sõlmimisel 500 krooni ehk 31, 96 eurot. Kostja leiab, et hageja on esitanud ebaõige arvestuse. Kostja väidab, et lepingusumma ei ole mitte 26 399, 80 eurot, vaid 24 399, 80 eurot (lepingu hind 22 000 krooni – 2 000 krooni + 600 krooni lepingutasu + 988, 72 järelmaksu lisatasud ja intressid laenujäägilt 2 811, 08 krooni) ehk 1 559, 43 eurot. Hagis märkis hageja lepingusummaks 1 687, 96 eurot ning arvestused on lähtuvalt sellest esitatud valesti. Vahe on tekkinud sellest, et hageja on jätnud märkimata kostja poolt tasutud 1 500 + 500 krooni ehk 127, 87 eurot. 1500 krooni tasus kostja ülekandega ja 500 krooni sularahas. Hagi kohaselt on kostja põhivõlg hageja ees 70, 33 eurot, mis tuleneb tegelikult hageja enda ekslikust arvestusest. Kuna eeltoodust tulenevalt põhinõue hageja ees puudub, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. 3.4 Intresside osas jääb kostjale selgusetuks nii intresside alus kui arvestuse metoodika. Hageja esitatud koondtabeli kohaselt on intressivõlg 39, 52 eurot, kuidas see muutus 69, 90 on kostjale selgusetu. Kostja leiab, et 21.06.2010.a sõlmitud järelmaksulepingut Svea Finantseeringud OÜ-ga saab käsitleda tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 tähenduses. Kostja leiab, et lepingu üldtingimuste p 6 (mille kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenuandja nõudel meeletuletustasu 150 krooni) on tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja nimekirja järgi. Kostja palub jätta meeldetuletuste eest esitatud 14 euro väljamõistmise jätta rahuldamata. 3.5 Kostja leiab, et hageja esitatud viivisenõue on põhjendamatu üksnes selle tõttu et kostja vastu esitatud põhinõue on alusetu. Kostja märgib, et juhul, kui kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud, palub kostja vähendada see 0-ni. Kostja ainus sissetulek on pension ning viivisenõude kahjustaks ebaproportsionaalselt kostja huve. 3.6 Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulu on õigusabikulud 240 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 21.06.2010 sõlmisid kostja V. Girbenkin ja Svea Finantseerimine müügi- ja järelmaksulepingu, mille alusel ostis kostja Lux Eesti OÜ-lt tolmuimeja Lux Intelligence ja ostu finantseeris Svea Finantseerimine OÜ (tl 18-19) 16.05.2013.a loovutas Svea Finantseerimine OÜ nõude V. G.i vastu 154, 23 eurot Lux Eesti OÜ-le (tl 24). Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Poolte vaheline võlasuhe tuleneb müügi- ja järelmaksulepingust.
Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Muuhulgas palub kostja kohaldada aegumist.
Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja on küll märkinud, et hagi tuleks jätta rahuldamata, sest nõue on esitatud pärast aegumistähtaja lõppu, kuid kostja ei viita kostja ühelegi aegumise kohaldamise alusele. Kuna käesoleval juhul on tegemist lepingust tuleneva vaidlusega, kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest ning nõue muutub sissenõutavaks ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 1 ja 2). Tulenevalt hageja esitatud koondtabelist (tl 27) on võlgnevus tekkinud juulis 2012 (24.07.2012). Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 07.07.2015.a Hagimenetluse tähenduses loetakse hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMs § 486 lg 2) Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud ning kostja esitatud aegumise vastuväide põhjendamatu.
7.Kostja väidab, et nõudeõiguse loovutamine (Svea Finantseerimine OÜ-lt Lux Eesti OÜle) ei ole toimunud seaduslikult, mistõttu tuleks jätta hagi rahuldamata. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega selles, et kui kostjat ei ole loovutamisest informeeritud, on nõudeõiguse loovutamine seetõttu tühine. Kostja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) § 170. Viidatud sättest tulenevalt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Loovutamine on toimunud ka siis kui nõuet tegelikult ei loovutatud, aga võlgnikule teatati loovutamisest. Selle sätte eesmärk on võlgniku kaitse, mis tähendab, et kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale. Sel juhul ei saa nõude loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada. Nimetatud sätte eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväide selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 alusel esitada uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, samuti neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamises (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05 p 17). 16.05.2013.a loovutas Svea Finantseerimine OÜ nõude V. G.i vastu 154, 23 eurot Lux Eesti OÜ-le (tl 24). Kohus nõustub kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud, et loovutamise teade oleks V. G.ile kätte toimetatud, kuid kohus rõhutab, et teatise saatmine /saatmata jätmine ei vabasta kostjat oma kohustuste täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse täitnud ka senisele võlausaldajale. Kostja väide, et ta sai nõude loovutamisest teada alles hagiavalduses, ei vasta tõele. 03.06.2013.a on Lux Eesti OÜ saatnud kostjale pretensiooni võla tasumiseks (tl 28). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et võlgnik oleks pretensioonile vastu vaielnud või Lux Eesti OÜ nõudele vastuväiteid esitanud.
8.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud lõpuni tasumata järelmaksulepingust tulenevad osa- ja intressimaksed. Oma nõuet tõendab hageja lepingu ja maksete koondtabeliga. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et tal ei ole täitmata kohustust hageja ees või ta on oma kohustuse kohaselt täitnud. Seega on ta kohustust rikkunud. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumnki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväiteid. Pool valib ise, milliste tõenditega ta oma väiteid tõendab (TsMS § 5 lg 2).
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6)
9.Müügi – ja järelmaksulepingust tulenevalt oli kauba maksumus 22 000 krooni. Svea Finantseerimine OÜ poolt finantseeritav osa oli 20 000 krooni, ostjal tuli maksta müüjale sissemaksena 2000 krooni. Lepingu sõlmimisel lisandus juurde lepingutasu 600 krooni ja järelmaksu lisatasu 988, 72 krooni – järelmaks intressita oli kokku 21 588, 72 krooni ehk 1 379, 77 eurot, vt koontabeli 3. veerg (tl 26) so põhiosamakse iga kuu ca 57, 50 eurot (koondtabeli 5. veerg) Lepingu järgi oli kokkulepitud intressimäär 12, 5% . VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kui lepinguga on 4ettenähtud kõrgem intressimäär kui VÕS § 94 sätestatud, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Lepingu üldtingimuste p 2 tulenevalt lasus ostjal kohustus tasuda Svea Finantseerimise OÜ-le müügihinna (millest maha arvatud sissemakse), lepingutasu, tasumistähtaegade pikendamise intress, järelmaksu lisatasud koos intressiga. Hageja kõrvalnõue 69, 90 koosneb intressivõlast 39, 52 eurot, lisaintressist 10, 39 eurot ja viivisest 19,99 eurot. Kostja intressivõlg hageja ees on 39, 52 eurot (tl 27, tabeli viimane veerg), lisaintress 10, 39 (vt lepingu p 2 ja tabeli 8.-9. veerg) Viivise tasumise kohustus tuleneb lepingu üldtingimuste p 6 - 0,20 % iga tasumata päeva eest. Arvestus algab maksetähtpäevast arvates ja lõpeb osamakse tasumisega Kostja viivise võlg hageja ees on 19, 99 eurot.
10.Kostja palub vähendada viivist 0-ni, kuna kostja ainsaks sissetulekuks on pension ning viivisenõue ebaproportsionaalne. Kohus eeltooduga ei nõustu. Iseenesest on õige kostja märge, et viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Viivis nõutud ulatuses ei ole kostja jaoks põhjendamatult koormav. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kostja oleks saanud viivise nõuet vältida, täites oma lepingust tulenevad kohustused tähtaegselt. Kostja esindaja viitab küll kostja võimalikele makseraskustele, samas ei ole kostja otsinud võimalusi kohtuvälise kompromissi saavutamiseks. Lisaks eeltoodule jagub kostjal vahendeid ka lepingulise esindaja palkamiseks (mille otstarbekus hagihinda arvestades on kaheldav).
11.Kostja vaidleb vastu hageja nõudele meeldetuletustasu 14 euro osas. Meeldetuletustasu (150 krooni – ca 10 eurot) tuleneb lepingu punktist6 6. Kostja leiab, et nimetatud tüüptingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
Kohus juhib siinkohal kostja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse kirjeldavas osas märgib küll hageja nõudeosana ka meeldetuletustasude nõuet 14 eurot, kuid hagiavalduse resolutsioonis seda ei nõua. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et 14 euro meeldetuletustasude väljamõistmise nõuet ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ja Svea Finantseeringud OÜ vahel sõlmitud järelmaksulepingut saab käsitada tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 tähenduses ning selle tüüptingimuste p 6 tulenev kostja kohustus tasuda meeldetuletusteatise ja/või telefoni kõne eest 150 kroni (ehk 9,59 eurot) võib olla tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi kui ebamõistlikult kahjustav tingimus.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 140, 23 eurot. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja. Hageja menetluskulu on 75 eurot hagi esitamise eest tasutud riigilõiv. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja menetluskulu katteks 75 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.