2-15-13490/17 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Tartu Maakohus jättis 23. septembri 2015 määrusega H.M. hagi Vara Vallavalitsuse vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks menetlusse võtmata ning tagastas hagiavalduse H.M.le. Määruse kohaselt on esitatud hagiavaldus puudustega, st tegemist võiks olla tuvastushagiga, mille puhul tuleb märkida, millise konkreetse nõude hageja esitab. Lisaks on hageja soovinud tehingu tühistamist pettuse tõttu (TsÜS § 94 lg 4), milline tühistamise alus ei laiene kolmandate isikute suhtes, st tehingu tühistamist pettuse tõttu saab nõuda tehingu üks pool. Antud juhul ei ole aga otstarbekas puudusi kõrvaldada, sest ka vastava hagi esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus leidis, et avaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest sellega ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 tehtud otsuse kohaselt saab asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Asjaõiguslepingu pooleks mitteoleval isikul ei olnud õigust tühistada pärast 1. juulit 2002 sõlmitud asjaõiguslepingut kehtivas tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingu tühistamise alustel. Ka pärast 1. juulit 2002 sõlmitud asjaõiguslepingut ei saa tühistada isik, kes pole lepingupool, sest TsÜS §-de 90, 92, 94, 96 ja 97 kohaselt on selline õigus tehingu teinud isikul. Kuivõrd vaidlustatud tehing ei mõjuta hagejate asjaõiguslikku positsiooni, siis ei ole õiguslikku alust hagi rahuldada. Kohtu hinnangul soovib hageja pärast kokkuleppe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks ja eluruumi ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamist nõuda tühisuse tunnustamist ka asjaõiguslepingu osas, mille alusel tehti kinnistusraamatusse registriossa nr 4090504 omanikukanne E.S. osas. Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et kolmas isik ei saa pärast

5.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et H.M. hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi, kuna sellega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hagiavalduse kohaselt palub H.M. tühistada kokkulepe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks, eluruumi ostu-müügileping ja pärimisõiguse tunnistus ning tagastada talle vaidlusalune korter. Hageja on tuginenud seejuures TsÜS §-le 87 ja § 94 lg-le 4. Maakohus on õigesti leidnud, et hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt soovib hageja muu hulgas tuvastada 23.05.1996 asjaõiguslepingu tühisust (TsÜS § 87), mille alusel tehti kinnistusraamatusse registriossa nr XXXXX omanikukanne E.S. kohta. Viidates Riigikohtu 13.02.2008 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 väljendatud seisukohale, on maakohus teinud õige järelduse, et asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamine tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav. Antud juhul olid 23.05.1996 lepingu poolteks Koosa osavald ja E.S. ning vaidlusaluse asjaõiguslepingu võimaliku tühisuse tuvastamine ei mõjutaks hageja asjaõigusi, st hageja ei saaks Koosal asuvas majas nr XX krt XX omanikuks. Järelikult ei ole hagejal õigust hageda vaidlusaluse korteriomandi ülekandmise asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt on hageja tuginenud veel pettusele (TsÜS § 94). Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et lepingu saab tühistada üksnes lepingupool (tehingu teinud isik). See kehtib nii võlaõigusliku kui asjaõiguslepingu tühistamise kohta. Kuna hageja ei olnud vaidlusaluse müügilepingu ja asjaõiguslepingu pool, siis tal puudub õigus vaidlusalust lepingut tühistada. Maakohtu eelmärgitud seisukohta kinnitab Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-128-03 p 12; nr 3-2-1-140-07 p 34). Ülaltoodu kinnitab, et esitatud hagiavaldusega ei ole hagejal võimalik oma taotletavat eesmärki (omandiõigust Koosal asuvas majas nr 20 krt 18) saavutada ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust järeldada vastupidist. Maakohtu poolt õigusnormi ebaõigele kohaldamisele ei ole määruskaebuses tuginetud ning väide, et maakohus lahendas asja sisuliselt, ei ole õige.