3-21-1250 X (endise ärinimega Y OÜ) ja L.U taotlus haldusasjas nr 3-21-1250 tehtud Tallinna Halduskohtu kohtulahendi Riigi Teataja veebilehel avaldamise lõpetamiseks või nende isikute andmete avaldamise piiramiseks Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määrus
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad X ja L.U
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja L.U määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X ja L.U määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määruse peale menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määrus osas, millega jäeti X nimi tähemärgiga asendamata. Teha uus määrus ja asendada haldusasjas nr 3-21-1250 tehtud Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 määruses X (endine ärinimi Y OÜ) tähemärgiga. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
3.Jätta X 50 000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitamise nõue läbi vaatamata.
Asendada käesoleva määruse avaldamisel X (end Y OÜ) ärinimed ning L.U nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 175 lg 6; riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-1250
1.Tallinna Halduskohus tagastas 03.09.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1250 L.U kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohtu määrus jõustus 23.09.2021.
2.L.U esitas 18.05.2026 halduskohtule taotluse lõpetada 03.09.2021 määruse avalikustamine delikaatse info tõttu. Kohtumäärus ja asi on nähtav X ettevõtte all Inforegistris, kust avaldaja palub see kõrvaldada, kuna tegemist ei ole kriminaalasjaga. Selline kohtulahendi avalikustamine võib tugevalt rikkuda X mainet. Avaldaja palub muuta kohtuasi mitteavalikuks ja mitte avaldada seonduvate isikute andmeid, mh avaldaja ettevõtet, kui kohtuprotsessis osalejat. Kohus peaks järgima kohtupraktikas esile tulnud printsiipi, et selliseid asju ei avalikustata.
Tallinna Halduskohus jättis 27.05.2026 määrusega kaebaja taotlused rahuldamata.
Käesolevas määruses lahendas kohus L.U ja X 18.05.2026 taotluse, milles sooviti haldusasjas nr 3-21-1250 tehtud Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 määruse avaldamata jätmist (Riigi Teatajas avaldamise lõpetamist) või osalist avaldamata jätmist (avaldamise osalist lõpetamist) seonduvate isikute andmete osas, sh Y OÜ (tänase ärinimega X ) nime osas. HKMS § 175 ja § 179 tuleneb kohtulahendite avaldamise üldine kohustus ning avaldamata jätmine on erandlik meede, mis eeldab konkreetsete ja kaaluvate põhjuste olemasolu. Taotlus oli üldsõnaline ega sisaldanud selgitusi, milliste andmete avaldamine rikub avaldajate õigusi või miks tuleks lahend tervikuna või osaliselt avaldamata jätta. L.U osas on määrus avaldatud pseudonüümi „X“ all ning isik ei ole avaldatud kohtumääruse alusel üheselt identifitseeritav kaebajana. Seetõttu ei riiva määruse avaldamine tema eraelu puutumatust. X osas leidis kohus, et äriühing ei olnud menetlusosaline ning määruses on üksnes kajastatud faktilist asjaolu, et kaebuses viidati sellele äriühingule. Kohus ei ole andnud hinnangut äriühingu tegevusele ega avaldanud ärisaladust või muud kaitsvat teavet. Kohtumenetluse üldreegel on avalikkus ning kohtulahend tuleb avaldada võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal isikute õiguste kaitse.
4.X ja L.U esitasid 28.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles esita järgmised taotlused: 1) tühistada halduskohtu 27.05.2026 määrus; 2) lõpetada 03.09.2021 määruse avalikustamine või avaldada üksnes resolutsioon, asendades X (end. Y OÜ) nimi tähemärgiga ning varjates kõik identifitseerivad andmed; 3) kohustada halduskohut viivitamata (ex nunc) eemaldama või muutma Riigi Teatajas ning Inforegistris avalikult kättesaadav teave, mis võimaldab ettevõtet üheselt identifitseerida; 4) määrata kaebajale riigi õigusabi (RÕA) avalduste koostamise ja kahjunõude esitamiseks; 5) määrata menetlusabi (HKMS § 47) ja vabastada tasudest; 6) määrata X-ile 50 000 euro ulatuses mittevaralise kahju eest hüvitist, mille tekitas halduskohus. 03.09.2021 määruse avaldamisega on õigusvastaselt avalikustatud X (endise nimega Y OÜ) nimi. Äriühing ei olnud menetlusosaline ning seda mainiti üksnes kaebuses. Ettevõtte nime avaldamine kahjustab selle mainet ja ärihuve ning rikub eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhimõtteid. Avalikkuse põhimõtte ei ole absoluutne ning ettevõtte nime avaldamine ei teeninud käesoleval juhul avalikku huvi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-21-1250
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et puudub alus jätta haldusasjas nr 3-211250 tehtud Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 määrus tervikuna avaldamata või avaldada üksnes selle resolutsioon. Kohtumenetluse avalikkuse põhimõte tuleneb PS § 24 lg-st 3 ning HKMS §-dest 175 ja 179. Kohtulahendite avaldamisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad kohtulahendi avaldamist võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal isikute õiguste kaitse (RKHKm 04.04.2022 nr 3-21-2196, p 13).
7.Halduskohtu määruse avaldamine ei riku L.U õigusi. Halduskohus on juba asendanud tema nime tähemärgiga ning avaldatud lahendi põhjal ei ole L.U kaebajana tuvastatav. Seetõttu puudub alus täiendavate avaldamispiirangute kohaldamiseks. Andmete varjamise eesmärk on tagada isikule võimalus kohtusse pöörduda kartmata, et tema kaitset vajav teave avalikuks saab (RKHKm nr 3-21-2196, p-d 14.1 ja 15.2).
8.X taotlus kuulub rahuldamisele ja tema nimi tuleb asendada tähemärgiga. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtulahendi avaldamisel andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata muid andmeid, mis võimaldavad andmesubjekti tuvastada. Viimati viidatud norm ei kaitse üksnes eraelu puutumatust, vaid teenib ka kohtusse pöördumise õiguse tagamise eesmärki. Seetõttu võib teatud juhtudel olla põhjendatud ka juriidilise isiku nime varjamine, kui see on vajalik füüsilise isiku õiguste kaitseks ning avalikkuse huvi ei nõua konkreetse nime avalikustamist (RKHKm nr 3-21-2196, p-d 14.1, 15.2 ja 15.4). X nime kajastamine määruses ei kujuta endast ärisaladuse avaldamist ega anna alust kohtulahendi täielikuks avaldamata jätmiseks. Samas ei olnud X (endise nimega Y OÜ) haldusasjas menetlusosaline ning määruses on äriühingut mainitud üksnes seetõttu, et sellele viidati kohtule esitatud kaebuses. Määrus ei sisalda hinnanguid äriühingu tegevusele ega lahenda tema õigusi või kohustusi ega delikaatseid (IKÜM art 9 lg 1 mõttes eriliiki) isikuandmeid. Küll aga on isikuandmete mõiste avar, hõlmates mh olukorra, kus isik on tuvastatav kasutades seaduslikke vahendeid, „mis võimaldavad kõnealuse isiku tuvastada tänu täiendavale teabele“ (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-597/19: M.I.C.M., p 102 ja C434/16: Nowak, p-d 30 jj). Kuigi kaebaja nimi on avaldatud lahendis asendatud tähemärgiga, võimaldab äriühingu nime kaudu avalikult kättesaadavate registriandmete põhjal kaebaja isiku kaudselt tuvastada. Avalikkuse huvi seisukohalt ei ole määrava tähtsusega, millise äriühingu nimele kaebaja oma avalduses viitas. Kohtulahendi arusaadavust, õigusemõistmise läbipaistvust ega avalikkuse kontrollifunktsiooni ei kahjusta see, kui X /Y OÜ nimi asendatakse avaldatud lahendis tähemärgiga. Ühtlasi sellise meetme kohaldamine võimaldab saavutada õiglast tasakaalu kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte ning kaebajate õiguste kaitse vahel sellega, et kohtulahend jääb avalikuks, kuid äriühingu nimi asendatakse tähemärgiga.
9.Määruskaebus sisaldab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Halduskohus pole seda nõuet menetlenud ja siinses määruskaebuses selle esitamine pole lubatav. Seetõttu tuleb see nõue jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib mh lisaks, et riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel saavad mittevaralise kahju eest hüvitist nõuda üksnes füüsilised isikud. Juriidilistel isikutel kehtiva õiguse kohaselt mittevaralist kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt tekkida ei saa.
10.Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-21-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Kaebaja on koostanud 3(4)
3-21-1250 argumenteeritud määruskaebuse ning suutnud oma seisukohti põhjendada. Käesolev vaidlus puudutab kohtulahendi avaldamise küsimust ega ole õiguslikult sedavõrd keerukas, et kaebaja ei oleks suuteline oma õigusi ise kaitsma.