Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-14705

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolevale määrusele peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S T esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 20. oktoobri 2015. a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning kohustas teda esitama kohtule kirjalik aruanne ja avamus võlgiku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

Ajutise pankrotihalduri seisukoht Viru Maakohus võttis 20.10.2015.a. määrusega menetlusse S T esitatud pankroti-avalduse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutise halduri poolt tehtud järelepärimiste ja toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist: Vara S T omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 23.10.2015. a oli 3,64 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on S T saanud 2015. a maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist pensionina netos 158,37 eurot, mis on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk. 2(9)

2-15-14705 Eesti Töötukassa andmetel on S T töötuna arvel alates 20.04.2015. a kuni käesoleva ajani. Töötutoetust või töötuskindlustushüvitist määratud ei ole. Tööturuteenustel osalemise päevade eest on makstud stipendiumi ja sõidutoetust kokku summas 68,32 eurot, perioodil 02.06.2015. a kuni 16.10.2015. a. TMS § 131 lg 5 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et S T nimele on registreeritud alljärgnevad sõiduautod:   

Audi A4 (reg.märk XXX, ehitusaasta 1997). Sõidukil puudub kehtiv ülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 08.2014.a.) ja liikluskindlustus. Kasutaja I S (ik XXX); BMW 528I (reg.märk XXX, ehitusaasta 1997). Sõidukil puudub kehtiv ülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 06.2013. a) ja liikluskindlustus. Tulenevalt Liiklusseaduse § 77 on registrikanne peatatud 30.06.2015. a. Kasutajad S S (ik XXX) ja O S (ik XXX); BMW 523I (reg.märk XXX, ehitusaasta 1996). Sõidukil puudub kehtiv ülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 12.2013. a) ja liikluskindlustus. Sõiduk on osalenud 10.06.2008. a ja 30.12.2010. a kindlustusjuhtumites. Kasutajad S S (ik XXX) ja O S (ik XXX).

Maanteeameti andmetel on kõigi sõidukite kasutajate elu- või asukohaks märgitud „Venemaa“. Maanteeamet peatab mootorsõiduki või selle haagise registrikande, kui on möödunud kaks aastat käesoleva seaduse § 73 lõike 3 kohaselt sõiduki tehnonõuetele vastavuse kehtivusest ja sõiduki suhtes sõlmitud viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest. Kuna sõidukitel puudub kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus, siis vajab pankrotimenetluse väljaselgitamist, kas tegemist on likviidse varaga. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud S T omanduses olevat vallasvara. Rahvastikuregistri andmetel oli S T abielus S N (ik XXX) alates 22.03.2002. a kuni 03.05.2004. a ning on abielus A T (ik XXX) alates 20.04.2013.a ja tal on 1 alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust S T ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat likviidset vara ei ole. Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele:       

Swedbank AS-le kokku summas 6263,96 eurot (laenuleping XXX, põhiosa 2831,65 eurot, põhiosa viivis 3126 eurot, intressi võlg 198,81 eurot, sissenõude kulud 84,95 eurot, konto miinus 3,64 eurot, konto miinusest tekkinud viivis 18,91 eurot); Riigi Tugiteenuste Keskusele summas 938,40 eurot; Politsei- ja Piirivalveametile 33,83 eurot; Aktiva Finants OÜ-le summas 644,25 eurot (Tele2 Eesti AS loovutatud nõue); OÜ-le AF Võlamenetlus summas 1385,93 eurot (Elisa Eesti AS loovutatud nõue); Kohtutäitur Andrei Krekile summas 692,22 eurot; Kohtutäitur Natalja Malahhovale summas 169,41 eurot.

3(9)

2-15-14705 Kohtutäitur Andrei Kreki vastusest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 12.09.2001. a otsusega on S T välja mõistetud sundraha riigi kasuks summas 102,26 eurot, mis ei ole kajastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõudes, ja rahatrahv täiteasjas 066/2013/530 on tasutud otse Politsei- ja Piirivalveametile. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Seega vajab pankrotimenetluse käigus väljaselgitamist, kas nõue ei ole aegunud. Vastusest järelepärimisele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta nähtub, et kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on täiteasjas 095/2011/1741 EMT AS nõue summas 752,20 eurot S T vastu. Kristel Maalmani poolt edastatud täitemenetluse toimikute koondi väljatrükist nähtub, et 08.07.2011. a algatatud täiteasjas 095/2011/1741 on sissenõudjaks Eesti Telekom AS (alus: tsiviilasi 2-11-21782) nõude summa on 1037,15 eurot, millele lisandus täituritasu summas 326,96 eurot. S T on tasunud täitemenetluses 816,96 eurot. Täitemenetluses on veel tasuda 547,15 eurot. AS Eesti Telekom teatas 20.10.2015. a e-kirjaga, et S T (ik XXX) ei oma võlgnevust Elioni ees. EMT ees on tal võlgnevus 25,69 eurot. 26.10.2015.a. e-kirjaga kinnitas AS Eesti Telekom, et seisuga 26.10.2015.a. S T ei oma võlgnevust Eesti Telekomi ees. Kohtutäitur Kristel Maalmani selgituste kohaselt tulenevad erinevused täiteasja 095/2011/1741 summades alljärgnevatest asjaoludest: Nimelt EMT (täna Eesti Telecom AS) nõude andis täitmisele Julianus Inkasso OÜ. Täiteasja jääk täna on 547,15 eurot, sellest 262,20 eurot täitekulu ja viivis (2013.a. teatatud inkasso poolt) 284,95 eurot. KPK info põhineb Täitisel ja seal on näha esialgne summa, mis täitmisele anti ja see on tastud. Seega sissenõudja viivist ei ole arvestanud, mis kohtuotsuse järgi oli tal õigus saada ja vastabki, et nõue puudub. Kuna võlausaldaja AS Eesti Telekom on teatanud, et S T ei ole nende ees võlgnevust, siis arvestab ajutine pankrotihaldur kohustuste kogusummasse täituri poolt edastatud andmetega, kuid võlgnevuse täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus. Kuna kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on ka teisi täitemenetlusi, siis arvestab ajutine pankrotihaldur kõik täitekulude nõuded kokku allpool. Lisaks eeltoodule on kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses veel kaks täitemenetlust: OÜ AF Võlamenetlus nõue summas 1385,93 eurot, millele lisandub täituri tasu summas 385,16 eurot; Aktiva Finants OÜ nõude täiteasja jääk on 847,02 eurot. Aktiva Finants OÜ teatas, et võlgnevus on summas 644,25 eurot. Seega jääb täituri tasuks 202,77 eurot. Kõiki 3 täitemenetlust arvestades on täitekulude võlgnevus kohtutäitur Kristel Maalmanile kokku summas 850,13 eurot. Ajutine haldur arvestab lõppjäreldustes sissenõudjate poolt esitatud summadega. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad S T ajutisele haldurile teadaolevad kohustused kokku 11 365,34 eurot. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused S T vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 17 täitemenetlust:

4(9)



  

2-15-14705 Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Korrakaitse büroo Narva Politseijaoskonna nõue summas 60 eurot, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 2 nõuet kokku summas 72 eurot, Swedbank AS nõue summas 3238,38 eurot ja Eesti Vabariigi (Tartu Maakohtu kaudu) nõue summas 102,26 eurot ning talle on üle antud Maksuameti 6 nõuet kokku summas 236,22 eurot ja Narva Politseiprefektuuri nõue summas 29,40 eurot; Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on Aktiva Finants OÜ nõue summas 1039,65 eurot, AF Võlamenetlus OÜ nõue summas 1385,93 eurot ja EMT AS nõue summas 752,20 eurot; Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on Riigi Tugiteeniste Keskuse nõue summas 547,65 eurot; Kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses on Rahandusministeeriumi nõue summas 390,75 eurot.

Võttes aluseks Viru Maakohtu 20.10.2015. a määruse, esitas ajutine haldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

Majanduslik olukord Maksu- ja Tolliameti andmetel on S T saanud 2015. a maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist pensioni netos 158,37 eurot, mis on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk. Eesti Töötukassa andmetel on S T töötuna arvel alates 20.04.2015. a kuni käesoleva ajani. Töötutoetust või töötuskindlustushüvitist määratud ei ole. Tööturuteenustel osalemise päevade eest on makstud stipendiumi ja sõidutoetust kokku summas 68,32 eurot. Seisuga 04.11.2015. a S T ajutisele haldurile teadaolevat likviidset vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 11 365,34 eurot. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. S T on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et S T on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele haldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjus on töökaotusest tekkinud suutmatus tasuda tekkinud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine pankrotihaldur teatab kohtule, et S T pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur selgitas välja, et S T on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

5(9)

2-15-14705 PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Samas märgib PankrS § 170 lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna S T on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on S T kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, siis peab kohus S T pankroti välja kuulutama.

Ajutise halduri kulud PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesolevas pankrotimenetluses esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ülesannete täitmiseks kulutatud 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot ja kulude katteks 50 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397,00 € (s.h. seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) riigi vahenditest. Summale lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Kuigi antud juhul ajutine pankrotihaldur ei taotle menetluse lõpetamist raugemise tõttu, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks ning ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest, sest menetluse lõpetamist raugemise tõttu takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire MK (reg.kood 10539935). Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta PankrS § 170 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist ja avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. S T esitas koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 6(9)

2-15-14705 PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire MK (reg.kood 10539935).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja S T pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Ly Müürsoo tuleb nimetada S T pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku teisipäeval, 15. detsembril 2015. a kell 14. 30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas saalis nr 1, asukohaga 1. Mai 2, Narva. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse 7(9)

2-15-14705 nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuhu märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 33 lg 2,3). Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Ajutise halduri kulud ja tasu PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud kümme tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397 eurot (s.h. seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) riigi vahenditest, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS §65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus 8(9)

2-15-14705 halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine pankrotihaldur taotles halduri tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, kuna võlgnikul selleks vahendeid ei ole. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning PankrS § 23 lg 1-3 ja § 65 lg 11 alusel määrab ajutise pankrotihalduri tasuks ning kulutuste katteks riigi vahendite arvelt 397 eurot, kuna võlgnikul ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks vahendeid ei ole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.