2-20-12245/8 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1, 2 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse ja palus menetluse antud tsiviilasjas lõpetada. Avalduse kohaselt loobub hageja hagist seoses sellega, et pärast hagi esitamist sõlmisid pooled ühisvara jagamise kokkuleppe. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab antud tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas TsMS § 132 lg 4 p 5 alusel on ühisvara jagamise hagihind 3500 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 24.08.2020 riigilõivu 300 eurot. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole tagastamist S.D. arveldusarvele nr XXX. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hageja taotluse alusel riigilõivu summas 150 eurot S.D. arveldusarvele. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas TsMS § 173 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpeavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja palub menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda. Kohus edastas kostjale hageja hagist loobumise avalduse ja hageja seisukoha menetluskulude jaotuse osas. Kostja oma 24.09.2020 vastuses menetluskulude jaotuse osas vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kulud järgmised: - riigilõiv 300 eurot, millest kostja kanda jääb 150 eurot; - õigusabiteenuse kulud 240 eurot (tunnihind 120 eurot, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi). Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et arvestades esitatud hagiavaldust ja selles toodud õiguslikke põhjendusi ning hageja nõuet, on õigusabikulud summas 240 eurot põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind 120 eurot on mõistlik ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest küsitavat tunnihinda. Seega on hageja menetluskulud (150 + 240) 390 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/