Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-15-115149 Tsiviilasi Opman Aiad OÜ hagi JR Töömasin OÜ vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 2092,40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Opman Aiad OÜ, reg nr 12488550, asukoht Tartu vald, Kärkna küla, Torni 4-16, hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov, kostja JR Töömasin OÜ, reg nr 11220041, asukoht Märjamaa, Pärnu mnt 13, kostja esindaja Raigo Padar Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista JR Töömasin OÜlt 1092,40 eurot Opman Aiad OÜ kasuks. Lõpetada menetlus Opman Aiad OÜ hagis JR Töömasin OÜ vastu kohustuse täitmiseks 1000.- euro väljamõistmise osas. Menetluskulud jätta JR Töömasin OÜ kanda. Välja mõista JR Töömasin OÜlt riigilõiv 125.- eurot ja õigusabikulud 400.- eurot Opman Aiad OÜ kasuks. Välja mõista JR Töömasin OÜlt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Opman Aiad OÜ kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Tagastada Eesti Vabariigil Sergei Desjatnikovi arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx riigilõiv 125.- eurot. Sergei Desjatnikov tasus 11.09.2015 riigilõivu 187,23 eurot
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE06200221059223099. Maksekäsu kiirmenetluses on14.07.2015 tasunud Opman Aiad OÜ riigilõivu 62,77 eurot, viitenumber 00715000069679. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostja tasus 14.09.2015 hagejale 1000.- eurot. Hageja esindaja loobub nõudest 1000.- euro väljamõistmiseks ja palub selles osas menetluse lõpetada. Kohus lõpetab menetluse 1000.euro väljamõistmise osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud; s.o riigilõivu 250.- eurot ja õigusabikulud summas 400.- eurot. Kostja hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv ja õigusabikulud summas 650.- eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus osaliselt hagist, seega võib riigilõivu hagejale tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.