Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-15-8554 Tsiviilasi Korteriühistu Prilli 26 hagi Jorma Antero Vilponeni vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 2964,45eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Korteriühistu Prilli 26, reg nr 80118201, asukoht Kohila vald, Prillimäe, Sõpruse 11, hageja lepinguline esindaja Gunnar Linnask; kostja Jorma Antero Vilponen, sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xxx, xxxxxxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxx Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Jorma Antreo Vilponenilt 2964,45 eurot Korteriühistu Prilli 26 kasuks. Menetluskulud jätta Jorma Antreo Vilponeni kanda. Välja mõista Jorma Antreo Vilponenilt riigilõiv 275.- eurot ja õigusabikulud 395.- eurot Korteriühistu Prilli 26 kasuks. Välja mõista Jorma Antreo Vilponenilt tõlgitasu 430.- eurot riigituludesse (Rahandusministeerium SWEDBANK EE062200221059223099, NORDEA PANK EE221700017003510302, DANSKE BANK EE513300333522160001, SEB PANK EE571010220229377229, selgitus tsiviilasi 2-15-8554). Kohustada Jorma Antreo Vilponeni tasuma tõlgitasu riigituludesse 18.03.2016. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue Hageja esindaja G.Linnask palub kostjalt välja mõista KOS § 13 lg 1, KÜS § 5 lg 1; 7 lg 4; 151 lg 1; VÕS §de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 alusel: põhivõla summas 1833,71 eurot, viivise summas 1130,74 eurot, menetluskulud: riigilõivu 275.- eurot ja õigusabikulud summas 325.- eurot. Kostja seisukoht Kostja ei vaidle vastu põhivõla suurusele. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx kande kohaselt xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx asuva xxxxxxx xx xx kinnistust xxx/xxxxx mõttelise osa ja reaalosana eluruumi nr xx omanik ehk xxxxxxx xx-xx korteri omanik. Korteriühistu Prilli 26 kodukorra p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks ilma avaldust esitamata korteriühistu juriidilise isiku staatuse tekkimisest kõik Prillimäel sõpruse 11 asuva elamu korteriomanikud. Hageja kodukorra p 4.6 järgi on korteriühistu liige kohustatud tasuma korteriühistule igakuiseid makseid tähtajaliselt ning kodukorra p 6.3 järgi sätestatud maksete arvestuse alusel. Seejuures hooldustasu arvestatakse korteri 1 m2 kohta vastavalt korteriühistu üldkoosolekul otsustatud tariifi alusel ja hooldustasu sisaldab korteriühistu halduskulusid, remondifond (suuremahulised remonttööd), avariide likvideerimise ja jooksva remondi kulusid. Hageja poolt on üldkoosoleku otsusega kehtestatud hooldustasu tariifiks 1 m2 kohta 0,64 eurot, mis moodustab kostjale kuuluva korteromandi üldpinda (xx m2) arvestades igakuiselt 31,36 eurot. Hageja on väljastanud kostjale arved majandamiskulude igakuiste maksete tasumiseks. Kostja on jätnud hagejale alates 2010.a juunikuust majandamiskulude arvete eest tasumata. Hageja on perioodil mai 2010 kuni mai 2015 väljastanud kostjale tasumiseks arveid kogusummas 2964,45 eurot, millest 1833,71 eurot moodustab põhivõlg ehk majandamiskulude (elektri püsitasu, vihmaveetoru küte, muruniitmine, hooldustasu, arve saatmise postiteenus) võlgnevus. Kohus nõustub hagejaga, et korteriühistu esitab kostjale arved Eesti Vabariigis kehtivas riigikeeles. Arved on esitatud vastavalt korteripõhistele kuludele, mis ei ole seotud omaniku kohapeal elamisega, ja korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuste alusel. Kostja peab hüvitama 1/24 kuludest, mis on seotud korterelamu ja korterite korrashoiu, hooldamise, majandamise ja väärtuse säilitamisega, olenemata, kas korterit kasutatakse või mitte. Arved in igakuiselt saadetud kostja Soome Vabariigi aadressile tavapostiga. Korteriühistu
seaduse § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule võtab omaks, et võlgneb hagejale põhivõlgnevuse summas 1833,71 eurot. Nimetatud võlgnevus kuulub kostjalt väljamõistmisele. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Sama tuleneb ka hageja kodukorra p-dest 6.3 ja 3.3. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestus: Arve kuupäev nr summa võlg viivis viivise % viivis
Kokku 1130,74 eurot. Hageja raamatupidamises arvestatakse viivist korteriomaniku poolt eelmise kuu arve tasumisega viivitatud päevi aluseks võttes ja märgitakse see tasumisele kuuluva summana eraldi real järgmise kuu arvel. Arvel märgitakse ära ka võlg eelmisest perioodist ning kogu summa koos viivisega, mis kuulub korteriomaniku poolt kokku tasumisele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjalt viivise väljamõistmine on põhjendatud ka seetõttu, et kostjal on olnud ka varasemast ajast võlgu ning ta on järjepidevalt viivitanud maksetega, mis on lõpuks kohtu ja kohtutäituri abil kostjalt sisse nõutud. Kostja ei ole varasemast õpetust võtnud, mida kinnitab käesoleva hagi esitamine. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine kostjalt on igati põhjendatud ja kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandlusega. Kostja on esitanud kohtule 13.11.2015 soomekeelse dokumendi, seetõttu jätab kohus selle tähelepanuta. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Hageja esindaja G. Linnask palub välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõivu 275.eurot ja õigusabikulud 395.- eurot. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude peale vastuväiteid. Kohus leiab, et õigusabikulud summas 395.- eurot on vajalikud ning põhjendatud ning kulud ei ole ebamõistlikult suured võrreldes hagihinnaga. Kostjalt kuulub väljamõistmisele menetluskulud summas 670.- eurot hageja kasuks. Pärnu Maakohtu 03.08.2015 määrusega maksti välja Pärnu Maakohtu eelarvest tõlgitasu 198.- eurot. Pärnu Maakohtu 12.08.2015 määrusega maksti välja Pärnu Maakohtu eelarvest tõlgitasu 72.- eurot. Pärnu Maakohtu 20.10.2015 määrusega maksti välja Pärnu Maakohtu eelarvest tõlgitasu 100.- eurot. Pärnu Maakohtu 02.11.2015 määrusega maksti välja Pärnu Maakohtu eelarvest tõlgitasu 60.- eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku 430.- eurot tõlgitasu riigituludesse.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.