Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-15-3064 Tsiviilasi Nordea Bank AB Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu hagi Urmas Kaerpõllu ja Eve Kaerpõllu vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 106 090,36 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Nordea Bank AB (reg nr 516406-0120, Stockholm 10571, Sweden, Nordea Bank AB Eesti filiaal (reg nr 12608043, Tallinn, Liivalaia 45), hageja esindaja Taago Pähkel, kostja Urmas Kaerpõld (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx x-xx), Eve Kaerpõld (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx x-xx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Urmas Kaerpõllult ja Eve Kaerpõllult solidaarselt 106 090,36 eurot Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks. Jätta menetluskulud solidaarselt Urmas Kaerpõllu ja Eve Kaerpõllu kanda. Välja mõista Urmas Kaerpõllult ja Eve Kaerpõllult solidaarselt riigilõiv 1500.- eurot Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja T.Pähkel palub VÕS §-de 108 lg 1; 113 lg 1; 94 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 106 090,36 eurot ja menetluskulud. Kostjate seisukohad Kostja U.Kaerpõld vaidleb hagile vastu. Kostja E.Kaerpõld oma seisukohta esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled sõlmisid 12.03.2007 laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx, mille alusel maksis hageja 13.03.2007 kostjatele välja eluasemelaenu summas 1 400 000.- kr arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx kinnistu ostmiseks ja elamu ehitamiseks xxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx. Pooled sõlmisid 18.10.2007 laenulepingule muudatused nr 1, mille alusel kostjad tagastasid ennetähtaegselt laenulepingu põhisummast 60 000.- kr, pikendati laenu tagasimakseperioodi ning kustutati hüpoteek kinnistult asukohaga xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx. 09.06.2006 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks ja samuti teistest kostjatega sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek kinnistule aadressil xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx. 12.03.2007 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks ja samuti teistest kostjatega sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek kinnistule xxxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx. 19.10.2007 sõlmiti müügileping, mille alusel kostjad müüsid kinnistu, asukohaga xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, reg nr xxxxxxx. Kostjad kohustusid laenulepingu muudatuse nr 1 p 4.1 alusel maksma laenu põhisumma hagejale tagasi 300 järjestikuse osamaksena iga kuu 25.kuupäeval alates oktoobrist 2007. Laenulepingu p 7.3 kohaselt on selle lahutamatuks osaks eraisiku laenulepingu üldtingimused. Laenulepingu üldtingimuste § 3 lg 5 alusel loetakse laenulepingust tulenevalt kostjate maksekohustused nõuetekohaselt täidetuks, kui kostjad on loonud hagejale võimaluse debiteerida tasumisele kuuluvad summad laenulepingus näidatud kontolt, ületamata seejuures konto vaba jääki või kontoga seotud krediidilimiiti. Kostjad teenindasid laenulepingut kuni 10.11.2009. Pärast nimetatud kuupäeva ei võimaldanud kostjad hagejal debiteerida laenusummade tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega. Seega olid kostjad oma võlgnetava maksekohustuse täitmisega viivitanud rohkem kui kolm kuud. Kostjad rikkusid lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 417 lg 1 sätestab, et kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja
krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel. 31.01.2012 saatis hageja kostjatele teate, milles teatati, et kostjad on jätnud osaliselt või täielikult tasumata vähemalt 3 järjestikust makset ning hageja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas kostjaid, et võlgnevuse täiendavaks tähtajaks mittetasumisel ütleb hageja erakorraliselt lepingu üles 21.02.2012 ning nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 21.02.2012 laenulepingu ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu erakorraliselt üles. Kostjatele saadeti 31.01.2012 teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta aadressile xxxxx x-xx, xxxxxxxx, xxxxxx xxxx. Panga üldtingimuste § 8 lg 2 alusel panga poolt kostjatele posti, elektronposti või muu sidevahendi teel saadetud teade loetakse kliendi poolt kättesaaduks ja panga vastav informeerimiskohustus täidetuks, kui teade on edastatud kostjate poolt panglae viimasena teatatud kontaktaadressil või -numbril ja teate väljasaatmisest on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi kaudu. Hageja informeerimiskohustus oli täidetud. Hageja on põhjendatult laenulepingu ühepoolselt 21.02.2012 lõpetanud, järgides VÕS § 416 lg 1 ja 417 lg 1 sätteid. VÕS § 82 lg 7 kohaselt on muutunud laenulepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Laenulepingu täitmist tagas esimese järjekoha hüpoteek summas 2 100 000 kr, mis oli seatud kinnistule reg nr xxxxxxxx. Kostjad ei tasunud võlgnevusi ka pärast laenulepingu ülesütlemist, hageja kasutas 12.03.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust tulenevat õigust ning esitas täitmisavalduse kohtutäiturile. Tagatis aadressil xxxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx võõrandati enampakkumisel hinnaga 16 000.- eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale kokku 13 658,85 eurot. Saadud summa arvelt vähendati laenulepingu põhiosa võlgnevust kokku 7432,18 euro võrra, tasuti kostja 1 Topeltneto krediitkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx võlgnevus summas 1976,78 eurot, kostja 2 Topelneto krediitkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx võlgnevus summas 4232,53 eurot ja hüpoteegilepingu ärakirja võlgnevus summas 17,35 eurot. Laekunud summa ei olnud piisav, et katta kostjate võlgnevus hageja ees. Hageja nõue on tõendatud laenulepingu tagasimakse ajaloo ja viiviste arvestusega, mille kohaselt on kostjate võlgnevus hageja ees seisuga 26.02.2015: põhisumma võlgnevus 74 716,69 eurot; intresside võlgnevus summas 10 657,35 eurot; viivised summas 20 716,32 eurot. Laenulepingu kehtivuse ajal maksid kostjad hagejale laenulepingu põhisummast tagasi kokku 7327,44 eurot ning tagatise müügist saadud raha arvelt vähendati põhisummat 7432,18 euro võrra, seega on põhisumma võlgnevuseks 74 716,69 eurot. Üldtingimuste § 4 lg 2 alusel kuulus iga kalendrikuu laenu tagasimaksmise tähtpäeval tasumisele laenusummalt laenuintress, mida arvestatakse § 4 lg 1 alusel 360-päevase aasta baasil ja määra alusel, mis on toodud välja laenulepingu p-des 5.15.3. Laenulepingu kehtivuse ajal arvestas hageja laenulepingu alusel kokku intresse summas 20 032,59 eurot. Kostjad tasusid hagejale laenulepingu alusel intresse kokku summas 9375,24 eurot. Laenulepingu ülesütlemise hetkeks 22.02.2012 ei olnud kostjad seega täitnud enda intressi tasumise kohustust laenulepingust tulenevalt kokku summas 10 657,35 eurot. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt põhivõlgnevus summas 74 716,69 eurot ja intress summas 10 657,35 eurot. Kohus ei nõustu kostja 1 vastuväidetega. Kostja leiab, et tema vastutus on piiratud üksnes pandieseme ja selle realiseerimisest saaduga. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Pooled on laenulepingus kokku leppinud, et kostjad kohustuvad laenuandjale tagastama samas koguses raha (põhinõue), mis ulatuses nad laenu said. AÕS §s 325 sätestatu ei tähenda, et täitmata nõue on võimalik rahuldada üksnes pandi arvel. Sätte kohaselt on võimalik pant realiseerida ning kanda saadud raha võlgnevuse katteks. See ei eelda, et kogu võlgnevus saab kaetud. Hüpoteegi seadmise lepingu sõnastuse kohaselt on hüpoteegiga tagatud lepingust tulenevad nõuded, s.o hagejal on õigus nõuda sundtäitmist, kui kostjad lepingust tulenevaid kohustusi ei täida ja need muutuvad sisenõutavaks. Pooled ei ole kokku leppinud, et peale hüpoteegi realiseerimist puuduksid hagejal igasugused lepingust tulenevad nõuded. 09.06.2006 hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1 sätestab, et hüpoteek seatakse lepingu eseme igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et kostja 1 tõlgendus on meelevaldne. Hagejal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek on üksnes tagatiseks, mille arvel on täiendavalt võimalik oma nõuet rahuldada. AÕS § 335 lg 3 mõtteks ei ole see, et kui kinnisasja väärtus väheneb turuolukorra muutumise tõttu mitte kostja süül, kaotab hageja võimaluse laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist nõuda. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad on viivitanud laenusumma tagasimaksmisel osamaksete tegemisega. Laenulepingu üldtingimuste § 3 lg 6 alusel laenu tagasimaksmisega viivitamisel maksavad kostjad hagejale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Laenulepingu ülesütlemise hetkeks oli laenulepingu alusel kogunenud viiviseid summas 443,12 eurot. Laenulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu laenusumma ning alates laenulepingu lõppemisest on hagejal õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast ülesütlemist kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist. Viivise arvestus: 12.04.2007 kuni 30.04.2009 11%, 01.05.2009 kuni 30.06.2009 9,50%, 01.07.2009 kuni 31.12.2010 8%, 01.01.2011 kuni 30.06.2011 8%, 01.07.2011 kuni 31.12.2011 8,25%, 01.01.2012 kuni 31.12.2012 8%, 01.01.2013 kuni 30.05.2013 7,75 %, 31.05.2013 kuni 30.06.2013 8,75%, 01.07.2013 kuni 31.12.2013 8,50%, 01.01.2014 kuni 30.06.2014 8,25%, 01.07.2014 kuni 31.12.2014 8,15%, 01.01.2015 kuni 26.02.2015 8,05%. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele viivis summas 20 716,32 eurot. Kostja 1 ei nõustu viivistega. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Pooled ei ole kokku leppinud, et viivise arvestamine sõltub hagi esitamise ajast. Samuti ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist. Kohus leiab, et kostja 1 taotlus jätta sissenõutavaks muutunud viivis üldse välja mõistmata, ei kuulu rahuldamisele. Kostjatelt viivise väljamõistmisel on arvestatud ka hageja huvidega, s.o ka hageja õigustatud huviga, kuna hageja ei saa kostjate võlgnetavat summat kasutada oma majandus- ja kutsetegevuse läbiviimiseks e edasi laenamiseks, et teenida sellelt intressi. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse
põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise eest vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud kuuluvad jätmisele solidaarselt kostjate kanda. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv 1500.- eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude peale. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele riigilõiv summas 1500.- eurot hageja kasuks.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.