Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Kohtujurist
Egert Übner
Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2015, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-15-15544 Võlgniku OÜ Guudman Kaup pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik: Osaühing Guudman Kaup (registrikood 10275347, asukoht Tulika 14 – 55, Pärnu; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige Reet Hahlberg (e-post: [email protected]) Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo (OÜ Sentire M.K., Väike-Ameerika 8 – 203, Tallinn 10129, e-post: [email protected])
Kohtuistung
02.11.2015, osalesid võlgniku seaduslik esindaja Reet Hahlberg ja ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo
Tsiviilasi nr 2-15-15544
Osaühingu Guudman Kaup juhatuse liige Reet Hahlberg esitas 19.10.2015 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse 22.10.2015 määrusega menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks L. Müürsoo. 30.10.2015 aruandes ajutine pankrotihaldur jõudis järeldusele, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevat vara ei ole, samas on võlgniku teadaolevaid kohustusi vähemalt 29 702,86 €. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. OÜ Guudman Kaup omas sõidukit, mis võõrandati kolm kuud enne ajutise halduri nimetamist. Ajutisele haldurile ei ole teada sõiduki seisukord võõrandamise ajal, kuid tegemist võib olla kohtu kaudu tagasivõidetava tehinguga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur hindab pankrotimenetluseks vajaminevate vahendite suuruseks minimaalselt 1700 €. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu alusel ajutine haldur taotleb juhul, kui keegi ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 02.11.2015 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Võlgniku esindaja Reet Hahlberg kohtuistungil kinnitas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega ning tal ei ole aruandele ega tasu taotlusele vastuväiteid. 02.11.2015 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 1700 eurot ja tasumise tähtajaks 13.11.2015. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.11.2015. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-15-15544 deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku 29 702,86 eurot, kuid likviidset vara ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole. Võimalik tagasivõidetav sõiduki võõrandamise tehing pankrotimenetluse läbiviimist ei õigusta. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab Osaühingu Guudman Kaup dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Reet Hahlbergi. Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks, mis lisandub summas x €). Ajutise halduri aruandele lisatud arvestuse järgi kulus Ly Müürsool selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi. Arvestusega x €/tund on ajutise halduri tasu x €, koos käibemaksuga x €. Ajutine haldur palub määrata tasu suuruseks x € (sisaldab käibemaksu) ja vajalike kulude suuruseks 60 € (sisaldab käibemaksu 10 €). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu seaduses lubatud ulatuses välja mõista riigi vahenditest. Kohus leiab, et taotletud tasumäär x €/tund vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu aruandes näidatud ajakulu (x tundi) erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud ning selles asjas vajalik. Võlgniku esindaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Põhjendatud on ajutise halduri taotlus hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud seaduses sätestatud piirmäära x € ulatuses riigi vahenditest (lisandub käibemaks x €). Ülejäänud osa tasust ja kulud kokku summas x € (koos käibemaksuga) mõistab kohus välja võlgnikult. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.