Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Asjaolud ja kohtu põhjendused Osaühing Aktiva Finants esitas 26.02.2015 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 06.03.2015 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksus võlgnikule kätte toimetada. Kohtunikuabi andis 20.05.2015 määrusega asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus andis kohtualluvuse järgi 25.05.2015 kohtumäärusega asja üle Harju Maakohtule. 18.06.2015 kohtumäärusega kohustas kohus Osaühingut Aktiva Finants esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 08.07.2015 esitas Osaühing Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ning lepingulise esindaja kulud 287,60 eurot, mille hulgas pole käibemaksu. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 16.10.2015, kuid kohtu poolt antud tähtaja jooksul pole kostja omapoolseid seisukohti kohtule esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 287,60 eurot, mille hulgas pole käibemaksu. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisele kokku 4 h. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi koostamiseks 4-tunnist ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud toimingutele lugeda 1,5 h. Kohus loeb tsiviilasja sisu ja mahtu arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (ilma käibemaksuta) ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt. Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.