Kohtulahend

MAAKOHTU LAHEND

tundi. Lisaks on puudutatud isiku esindaja esitanud kohtule väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, e-mailid kohtule). Maakohus selgitas, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase keerukusega tsiviilasjaga, arvestab kohus 40 minutit menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Maakohus jättis arvestamata asja läbivaatamata jätmise taotluse esitamise ajakulu (1 lk), sest puudus vajadus taotluse esitamiseks. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks arvestada ühise taotluse koostamise ajakulu (1 lk). Seega on puudutatud isikule õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtutele esitamisel 6,67 tundi (10 lk × 0,666 t ehk 40 min). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 3,75 tundi. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas puudus taotlus 12.07.2011.a istungil osalemise kulu hüvitamiseks, seega ei arvestanud maakohus nimetatud istungil lepingulise esindaja osalemise ajakulu. Maakohus märkis, et menetlusosalised on eksinud kahe kohtuistungi 10.01.2014.a ja 12.02.2014.a. toimumise aastaga. Nimetatud päevadel istungeid ei toimunud, istungid toimusid 10.01.2013.a ja 12.02.2013.a, seejuures 12.02.2013.a istungil ei osalenud ükski menetlusosaline. Maakohus arvestas kohtuistungite ettevalmistamise ajaks ühe tunni iga istungi kohta (3 istungit), kokku 3 tundi. Maakohus luges puudutatud isiku esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtutele menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel (sh ka kohtuistungile ettevalmistusaeg) kokku 13,42 tundi. Maakohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Maakohus on seisukohal, et kuna kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, siis ei ole kohtuistungite protokollide parandamistaotluste koostamise ja kohtule esitamise kulu põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mida vastaspool peaks hüvitama. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu oli vahemikus 105-120 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus leidis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu vahemik on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-92-13, nr 3-2-1-93-13). Maakohus võttis tunnitasuks arvetel märgitud tasudest aritmeetilise keskmise 112,50 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isiku esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud maa- ja ringkonnakohtus kokku on 1509,75 eurot (13,42 t × 112,50 eurot). Puudutatud isiku kuludele lisandub menetlusega seotud sõidukulu 175,06 eurot vastavalt Ecolines bussipiletile nr 3912440 (väljasõidu kuupäev 21.06.2014.a). Puudutatud isik osales kohtuistungil 25.06.2014.a. Maakohus määras avaldaja poolt puudutatud isikule hüvitamiseks kokku menetluskulud summas 1684,81 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus rikkunud oluliselt nii seaduse sätteid kui ka kaebuse esitaja õigusi ning ei kaalunud piisaval määral asja puudutavat informatsiooni (TsMS § 175 lg 1, § 477 lg 5, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-08); 2) ei ole vastustaja esindaja teinud vastustaja huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd nagu on menetluskulude avalduses välja toodud ja vastustaja poolt taotletud mahus õigusabikulude väljamõistmine kaebuse esitajatelt ei ole põhjendatud. Vastustaja menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud; 3) peab hüvitamisele kuuluv aeg olema kohtupraktika kohaselt kulunud asja materjalide ja kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga ning nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele vms hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb arvestada menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamise ja kohtuistungitel osalemisega. Arvestamata tuleb jätta vastustaja lepingulise esindaja ajakulu, s.o 3 tundi, mis on vastustaja esindajal kulunud istungiks ettevalmistamiseks; 4) on vastustaja seisukohal, et võttes arvesse käesoleva vaidluse sisu ning seda, et vastustaja esindaja poolt esitatud dokumendid koosnevad suures osas kirjeldavast osast ning dokumentide juriidilise põhjendamise maht on oluliselt väiksem võrreldes dokumentide lehekülgede arvuga, siis arvutas maakohus valesti vastustaja esindaja poolt koostatud tekstide sisulise mahu; 5) ei ole J.M.i esindaja äriühing käibemaksukohustuslane, seega ei ole esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Avaldaja leiab, et lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega (ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ning tõendite maht ei olnud suur), siis arvestades vastustaja esindaja kogemust ja professionaalsust on käesoleval juhul mõistlik tunnitasu maksimaalselt 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta; 6) ei ole J. M. tõendanud oma sõidukulu (ei esitanud kviitungi ega muid sõidukulude tasumist tõendavaid dokumente), mistõttu tuleb need jätta arvestamata; 7) on Riigikohtu 31. mail 2011.a tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 tehtud määruse järgi kohtule antud lai otsustamisruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, et tagada igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Käesoleval juhul ei ole kohus kasutanud temale antud õigusi ega täitnud seadusega pandud kohustusi nõutud viisil, mistõttu 10.06.2015.a määrus ei ole kaebuse esitaja suhtes õiglane;

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.