T.N. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 30. juuni 2014 otsusele täiteasjas nr 066/2014/535
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.N. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): T.N. (isikukood: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja (sissenõudja): J.M. esindaja Deniss Matvejev
(sünd. xxx) lepinguline
Puudutatud isik: kohtutäitur Andrei Krek
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014 määrus muutmata ja T.N. määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.T.N. esitas 10. juulil 2014 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 30. juuni 2014 otsusele täiteasjas nr 066/2014/535. Narva kohtutäitur Andrei Krek on alustanud täitemenetluse täiteasjas nr 066/2014/535 sissenõudja J.M. i poolt 26. märtsil 2014 esitatud täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 20. juuni 2013 kohtumäärus tsiviilasjas
nr 2-11-23207. Nõude sisuks on kohustada T.N. t üle andma laps D.M. tema seaduslikule esindajale J.M. Suurbritanniasse tagastamiseks 15 päeva jooksul.
02.mail 2014 T.N. volitatud esindaja teatas kohtutäiturile, et T.N. on valmis vabatahtlikult täitma kohtulahendit, kuid selle tõttu, et J.M. ei viibi Eestis, pole seda võimalik teha.
27.mail 2014 J.M. i saabumisel Eestisse andis T.N. lapse üle koos lapse passiga Narva Linna Sotsiaalabiameti ametnike juuresolekul. 28. mail 2014 kinnitas J.M. kirjalikult, et laps koos lapse passiga on J.M. üle antud (tl 13). Kohtutäitur lõpetas 09. juuni 2014 otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 066/2014/535. J.M. esitas kohtutäituri 9. juuni 2014 otsusele kaebuse, mille kohtutäitur rahuldas 30. juuni 2014 otsusega. Kohtutäitur leidis, et last ei antud J.M. üle täitedokumendi täitmiseks, vaid juhtumiplaani täitmiseks. „Juhtumiplaani lisa I“ kohaselt oli 27. maiks 2014 kavandatud lapse üleandmine isale koos lapse passiga, et avada lapsele arveldusarve. Seega ei ole täitedokument täidetud. T.N. leidis, et kohtutäitur rikkus formaliseerituse printsiipi ja tõlgendas valesti Narva Linnavalitsuse esindaja poolt koostatud „Juhtumiplaani“ tähendust. Samuti ei nimetatud otsuses, millises konkreetses täitetoimingus osales plaani koostaja selle koostamisel, ja jättis selgitamata, missugust konkreetset ametitoimingut ta teostas 27. mail 2014. Lisaks ei teinud kohtutäitur täitetoimingut isiklikult.
2.Kohtutäitur Andrei Krek palus jätta T.N. kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur põhjendas, et juhtumiplaani tuleb käsitleda TMS § 179 lg 1 korras täitemenetlusse kaasatud spetsialisti sekkumisena täitemenetlusse (osalemisena täitemenetluses). Kuna seadus eeldab, et kohtutäituril puuduvad eriteadmised lastega suhtlemiseks, tuleb menetlusse kaasata vastavate teadmistega ametnik, kelle kohustuseks on oma teadmisi rakendada ning kohtutäitur peab eespool mainitud ametniku arvamust arvestama täitetoimingute planeerimisel või sundtäitmise läbiviimisel. Juhtumiplaani sisust tuleneb selgelt, et selle eesmärgiks on kohanemisperioodi kehtestamine J.M. i ja D.M. suhete normaliseerimiseks. Juhtumiplaani punktis 2 on toodud probleemi kirjelduses viide alustatud täitemenetlusele. Kohtutäitur leiab, et ta peab andma hinnangu sellele, kas 27. mail 2014 lapse üleandmist sissenõudjale võib käsitleda nõude täitmisena või mitte ning selline hinnang ei ole vastuolus formaliseerituse printsiibiga. Lapse üleandmise eesmärk on ette nähtud täitedokumendiga, seega selle kontrollimine on kohtutäituri pädevuses. Kohtutäitur leiab, et laps anti sissenõudjale üle mitte Suurbritanniasse tagastamiseks, vaid arvelduskonto avamise eesmärgiga vastavalt juhtumiplaanile.
3.J.M. vaidles T.N. avaldusele vastu. T.N. andis lapse 27. mail 2014 üle J.M. ele, kuid last ei antud üle Suurbritanniasse tagastamiseks, vaid Narva linna esindaja Julia Forstimani poolt 26. mail 2014 koostatud juhtumiplaani täitmiseks. Kohtutäitur tõlgendas õigesti juhtumiplaani tähendust ja TMS § 179 lg-t 1.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014 määrusega jäeti rahuldamata sissenõudja taotlus täitemenetluse nr 066/2014/535 jätkamiseks tagatise vastu. T.N. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 30. juuni 2014 otsuse peale täiteasjas nr 066/2014/535 jäeti läbi vaatamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avalduse läbi vaatamata jätmise osas põhjendas kohus, et kaebuse esitaja eesmärk on tuvastada, et ta täitis Viru Maakohtu 20. juuni 2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-23207 nõuetekohaselt ja andis lapse isale üle Suurbritanniasse tagastamiseks, seega rahuldas nõude, kuid isa ei viinud
last Suurbritanniasse, vaid tagastas kaebajale. Maakohus leidis, et kuna kaebaja eesmärki ei saa saavutada kaebuse esitamisega kohtutäituri otsuse peale, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Maakohus selgitas, et kaebuse esitajal on võimalik saavutada tema poolt soovitud eesmärk, esitades kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Samuti on menetlusosalistel lähtudes TsMS § 480 lg-st 1 õigus taotleda kohtult muuta Viru Maakohtu 20.06.2013 määrust tsiviilasjas nr 2-11-23207, kui määruse aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud.
TAOTLUSED JA SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBEMENETLUSES
5.T.N. esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu ning palub määruse avalduse läbi vaatamata jätmise osas tühistada ja teha asjas uus määrus, millega lahendada asi sisuliselt. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohtul TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmisel kõrgendatud põhjendamiskohustus, mida maakohus ei ole nõuetekohaselt täitnud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on eksinud põhjuse ja tagajärje osas. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsus seoses kaebuses nimetatud asjaoludega, mitte tuvastada nende asjaolude puudumist või olemasolu. Määruskaebuse esitaja arvates ta on valinud oma õiguste kaitseks kohase õiguskaitsevahendi (hagita menetlus), millega on taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.J.M. esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada määrus menetluskulude jaotuse osas. Viru Maakohtu 8. jaanuari 2015 määrusega jäeti J.M. i määruskaebus menetlusse võtmata, kuna J.M. ei tasunud määruskaebuselt riigilõivu ja teatas, et loobub määruskaebuse esitamisest. Lisaks taotles J.M. T.N. määruskaebuse läbivaatamise osas menetluse kiirendamist, kuna antud asi on seotud 20. juuni 2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-23207 täitmisega ja sellest sõltuvad alaealise lapse D.M. i huvid.
7.J.M. esitas 5. veebruaril 2015.a kirjalikud seisukohad T.N. määruskaebuse kohta, milles leidis, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses on esitatud materiaalõiguslikke vastuväiteid täitedokumendis sisalduvale nõudele, mida ei saa kohtutäitur lahendada. Maakohtu määrus on põhjendatud. J.M. palub võtta ringkonnakohtul seisukoht, kas Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014.a määruse jõustumisel on võimalik jätkata täitemenetlust täiteasjas nr 066/2014/535. Puudub selgus, kas täitemenetlus on peatatud automaatselt kohtutäituri otsusele kaebuse esitamisel või kui täitemenetlust ei ole peatatud, siis miks võib kohtutäitur jätkata täitemenetlust alles käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumisel. J. M palub kohtul otsustada täitemenetluse jätkamine. Täitemenetluse jätkamise otsustamine on kohtu pädevuses sarnaselt esialgse õiguskaitse rakendamisega. J. M palub pöörata kohtumäärus viivitamatule täitmisele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Viru Maakohtu
13.oktoobri 2014 määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse lõppjäreldustega, mistõttu T.N. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
9.Maakohus on õigesti leidnud, et T.N. eesmärgiks kaebuse esitamisel on lugeda tuvastatuks, et ta on täitnud Viru Maakohtu 20. juuni 2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-23207 nõuetekohaselt ja andnud lapse isale üle Suurbritanniasse tagastamiseks. Määruskaebuse esitaja
soovib seega asjaolu tuvastamist, et ta on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud. T. N ei pea endale etteheidetavaks asjaolu, et isa ei viinud last Suurbritanniasse, vaid tagastas lapse juba üleandmise päeval kaebajale. Õige on maakohtu määruses märgitu, mille kohaselt juhul, kui kaebuse esitaja soovib tugineda asjaolule, et ta on täitedokumendist tuleneva kohustuse täitnud, oleks kohane esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud.
10.Samas ei vaidlusta määruskaebuse esitaja asjaolu, et laps D.M. viibib faktiliselt endiselt tema juures. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-23207, mis on täiteasjas nr 066/2014/535 täitedokumendiks, omab kestvat ja mitte ühekordset toimet. Seega ei saa lapse ajutist üleandmist tema isale käsitada täitedokumendis sätestatud kohustuse nõuetekohase täitmisena. Ringkonnakohus jääb oma 17. oktoobri 2014 määruses tsiviilasjas nr 2-11-45 väljendatud seisukoha juurde, et käesoleval ajani ei saa lugeda täidetuks Viru Maakohtu 20. juuni 2013 määrust tsiviilasjas nr 2-11-23207, millega kohustati T.N. t andma laps D.M. üle tema seaduslikule esindajale J.M. Suurbritanniasse tagastamiseks 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest alates. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik ning pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb kohtuotsust täita (TsMS § 457 lg 1, § 461 lg 1). Nimetatu kohaldub ka määrusele (TsMS § 463 lg 2).
11.Ringkonnakohus nõustub ka kohtutäituri põhjendustega, mille kohaselt nähtub lapse üleandmise eesmärk (Suurbritanniasse viimiseks) täitedokumendist ja hinnangu andmine, kas lapse üleandmise eesmärk on realiseeritud, ei lähe käesoleval juhtumil vastuollu täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttega. Seega on kohtutäitur õigesti leidnud, et menetlust täiteasjas nr 066/2014/535 tuleb jätkata. Kuigi määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks annab formaalse aluse asjaolu, et kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega ei ole üldjuhul võimalik tuvastada, et täitedokumendis sisalduv kohustus on nõuetekohaselt täidetud, nähtub käesoleval juhul asja materjalidest, et ka sisuliselt puuduks alus kaebuse rahuldamiseks. Asjaolude kohaselt ei ole lapse üleandmine toimunud viisil, mis oleks võimaldanud saavutada 20. juuni 2013.a kohtumääruses märgitud eesmärki, s.o võimaldada isal naasta koos lapsega Suurbritanniasse.
12.Kolleegium märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on lapse isal J.M. il lapse D.M. i suhtes piiranguteta hooldusõigus. Seevastu lapse vanaema, T. N, suhtes ei ole vaatamata toimunud kohtumenetlustele tehtud lahendit, millega oleks määratud kindlaks lapse ja vanaema vahelise suhtlemise kord (võimalus selleks on tuletatav PkS § 126 lõikest 4 ja § 143 lõikest 4). Seega on lapse isal muuhulgas õigus otsustada lapse elu- ja viibimiskoha küsimusi. Isa kui hooldusõiguslik isik võib otsustada ka jätta lapse edaspidi veel mõneks ajaks vanaema juurde (kokkuleppel vanaemaga), kuid see ei välista isa õigust asuda hiljem koos lapsega elama mujale. Täitedokumendist ei tulene iseenesest isa kohustust siirduda koheselt koos lapsega Suurbritanniasse. Eeltoodut arvestades ei saaks pidada perspektiivikaks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, kuivõrd täitedokumendiga T. N pandud kohustus on ilmselgelt täitmata.
13.Maakohus jättis lõppkokkuvõttes T. N kaebuse põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
14.J.M. ’i taotlustega seoses märgib ringkonnakohus järgmist.
Täitemenetluse aluseks on täitedokument, s.o Viru Maakohtu 20. juuni 2013.a määrus tsiviilasjas nr 2-11-23207. Nimetatud tsiviilasjas taotles avaldaja (J. M) ka määruse viivitamata täidetavaks tunnistamist, millise taotluse maakohus jättis rahuldamata. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on hagita perekonnaasjades kehtestatud erand TsMS § 478 lg-s 4 sätestatud üldnormist, mille kohaselt hagita menetluses tehtud kohtumäärus hakkab sõltumata jõustumisest kehtima ja kuulub täitmisele viivitamata alates selle teatavakstegemisest isikutele, kelle kohta määrus on vastavalt selle sisule tehtud. Selle erisuse eesmärgiks ongi vältida muuhulgas olukordi, kus jõustumata lahendite alusel muudetakse alaealiste laste elukorraldust, mille puhul hiljem võib selguda vajadus varasema olukorra taastamiseks või veelkordseks muutmiseks. Hagita menetluses tehtav kohtumäärus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3 koostoimes siis, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Käesoleval juhul on Viru Maakohtu 20. juuni 2013.a määrus tsiviilasjas nr 2-11-23207 jõustunud ning seetõttu puudub alus lahendada selle määruse viivitamata täidetavaks tunnistamise küsimust.
15.Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise korral on kohtutäituril TMS § 46 lg 2 p 1 alusel õigus täitemenetlus peatada. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks teinud otsustuse täitemenetluse peatamise kohta. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates lugeda täiteasjas nr 066/2014/535 täitemenetlus jätkuvaks ning ühtlasi puudub vajadus täitemenetlust formaalselt uuendada (TMS § 47 lg 2). Seadus ei näe kohtule ette võimalust kohustada kohtutäiturit tegema konkreetseid täitetoiminguid, vaid kohtutäituri kohustus võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks tuleneb seadusest (TMS § 8). Kuna aga TMS § 46 lg 2 p 1 alusel on kohtutäituril õigus tema tegevuse peale kaebuse esitamisel täitemenetlus peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni, siis on ka Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2014.a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-11-45 lähtutud eeldusest, et täitemenetlus on peatatud kuni käesolevas asjas (2-14-54317) tehtava lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus märgib siiski, et kuna käesolevas asjas ei ole kohtutäitur ringkonnakohtule teadaolevalt teinud otsustust menetluse peatamise kohta, saab täitemenetluse lugeda kestvaks ning kohtutäitur ei ole täitemenetluse jätkamisel seotud tsiviilasjas nr 2-14-54317 tehtava lõpplahendi jõustumisega. Käesolevas asjas kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse kohta tehtava lahendi näol ei ole tegemist täitedokumendiga. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks otsustada käesoleval juhul täitemenetluse jätkamist tagatise vastu TMS § 218 lg 2 alusel. Nimetatud sätet ei saa pidada kohaseks menetluse puhul, mille esemeks on alaealise lapse üleandmine vanaemalt lapse isale. Tagatise andmise eesmärgiks on hüvitada võlgnikule täitemenetlusega tekitatav võimalik kahju.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.