Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 13.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-15-112139/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.11.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1061

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-112139

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-112139

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Irina Maksakova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagihind

2379,94 eurot • Hageja: Osaühing Aktiva Finants (reg.kood: 10746479; asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]) • Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (Julianuse Õigusbüroo OÜ; reg.kood: 11930038; asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150; tel: 6814400;e-post: [email protected]) • Kostja: Irina Maksakova (ik: XXXX; elukoht:

XXXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Irina Maksakova vastu osaliselt.

2.Välja mõista Irina Maksakovalt Osaühing Aktiva Finants kasuks 1638,66 eurot (üks tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa eurot ja 66 eurosenti), millest 590 eurot on leppetrahv, 350,41 eurot saadud telekommunikatsiooni tasu ja teenuspaketi kuutasud ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 698,25 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

9.Välja mõista Irina Maksakovalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult (296,25 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljastusteatega 06.10.2015. TsMS § 313 lg 1alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 21.02.2013 sõlmitud liitumisleping nr 30070009 ning järelmaksuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 21.02.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 4149562, 37804987, 38153704, 38460702, 38909552, 39090753, 39491674, 39960826, 40592037, 40978228, 41304867) eest tasumata

Tsiviilasi nr 2-15-112139 1193,80 eurot, millest on maha arvestatud 01.05.2013 esitatud arvel nr 38460702 märgitud viivis 3,83 eurot. Seega on hageja põhinõudeks 1189,97 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust ja kuumaksetest kokku summas 350,41 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulust 249,56 eurot ja leppetrahvist summas 590 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras (sissenõudmise kulu suurus ca 26,4% võlgnevusest, summas 249,56 eurot) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 249,56 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 940,41 eurot (1189,97-249,56 = 940,41). Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis (hageja on arvestanud viivist summalt 1189,97 eurot alates 19.01.2014, so arve nr 41304867 sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni 02.07.2015, so maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni) ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 02.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 698,25 eurot (940,41 eurot × 495 päeva × 0,15%). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 940,41 eurot alates 12.08.2015 (hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 242,16 eurot. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 1638,66 euro ulatuses, millest 940,41 eurot on põhinõue ja 698,25 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~79% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 125 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 296,25 eurot (79% 375 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 296,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.