2.Välja mõista Priit Utsolt Aivo Leplandi kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus summas 2289,15 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 15 eurosenti) eurot, sealhulgas saamata jäänud tulu summas 1075 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseintress summas 1214,15 eurot.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta kõik menetluskulud Priit Utso kanda.
6.Välja mõista Priit Utsolt menetluskulu 430 eurot (nelisada kolmkümmend eurot) Aivo Leplandi kasuks. Otsuse täiendamine
7.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42).
Tsiviilasi nr 2-15-112139 Kaja esitamine
8.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 1 kohaselt e-posti teel 28.09.2015. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
9.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
10.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV OSA
11.Aivo Lepland esitas 22.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4082,21 euro saamiseks. Kohus tegi 26.06.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 3.08.2015 aadressil XXXX. Võlgnik Priit Utso esitas 18.08.2015 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt esines korteris mitmeid varjatud puudusi, lisaks ei ole kostja hinnangul eetiline nõuda saamata jäänud tulu ning muid lisakulusid.
12.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
13.Kuivõrd võlgnik tunnustas nõuet osaliselt, s.o summas 2223,06 eurot (tasumata üür summas 1935 eurot ja kommunaalkulud summas 288,06 eurot), tegi kohus nimetatud summa osas 09.09.2015 maksekäsu vastavalt TsMS § 487 lg 11. Ülejäänud nõude osas jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
14.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.10.2014 üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse eluruumi asukohaga XXXX. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma
Tsiviilasi nr 2-15-112139 eluruumi kasutamise eest üüri igakuiselt summas 430 eurot ning samuti kandma kõrvalkulud vastavalt teenuse osutajate poolt esitatud arvetel määratud summadele. Kostja rikkus lepingut, jättes alates veebruarist 2015 hagejale tasumata üüri ja kõrvalkulud. Hoolimata hageja meeldetuletustest, kostja võlgnevust ei tasunud ja lepingulisi kohustusi ei täitnud. 28.05.2015 saatis hageja lepinguline esindaja üürnikule üürileandja nimel kirjaliku võlanõude, hoiatades üürnikku üürilepingu ülesütlemise eest. Kuna kostja võlanõudele vaatamata võlgnevust ei likvideerinud, oli hageja sunnitud 9.06.2015 üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Ülesütlemisavalduse kohaselt lõppes üürileping 15.06.2015. Lepingu ülesütlemisel nõudis hageja kostjalt eluruumide üleandmist hiljemalt 15.06.2015 ning kostjapoolsete rahaliste kohustuste täitmist. Muu hulgas nõudis hageja kostjalt lepingu ülesütlemisel ka kahju hüvitamist summas 1 685,32 eurot, mis seisnes lepingu ülesütlemise tõttu üürilepingu alusel saamata jäänud üürimaksetes alates 16.06.2015 kuni lepingu tähtaja lõpuni, so kuni 13.10.2015, samuti lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisest tulenevat viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja tagastas vara kostjale lepingu viimasel päeval, so 15.06.2015, kuid jättis täielikult täitmata rahalised kohustused hageja ees. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses tunnistanud täielikult hageja nõuet tasumata üüri ja kõrvalkulude osas (millest on maha arvatud kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha), kuid käesolevaks ajaks ei ole võlgnik asunud oma kohustusi täitma ka tunnustatud võla osas.
PÕHJENDAV OSA
15.Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 1214,15 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu punktis 3.6 on pooled kokku leppinud, et üüri, kõrvalkulude tasumise või muu rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tasub üürnik viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on tasumata maksetelt viiviseid arvestanud alates 28.04.2015 kuni 23.09.2015, kokku summas 1796,33 eurot ning vähendanud viivisenõuet 1214,15 euroni. Kohus kontrollinud hageja viivise arvestust on seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 1214,15 eurot.
16.Teise nõudena on hageja palunud kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu summas 1075 eurot. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 2 kohaselt võib lepingupool vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda. Ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja ütles13.10.2014 sõlmitud eluruumi üürilepingu üles 15.06.2015. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-60-09 märkinud, et VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotuses. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks. Juhul kui on vaja tõendada tulu, mida pooltevahelises suhtes varem küll saadi kuid mille edasine saamine on kaotatud vastaspoole rikkumise tõttu, on seda võimalik tõendada varasemat saadud tulu tõendavate dokumentidega. Hagis esitatud asjaoludest nähtub, et
Tsiviilasi nr 2-15-112139 hageja on üürilepingu üles öelnud kostjapoolse rikkumise tõttu (kostja jättis tasumata üürilepingust tuleneva üüri), millest tulenevalt on esitatud arvestus üürilepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tekitatud kahju hüvitamiseks (saamata jäänud tulu), kus arvestuse aluseks on võetud varasemad üürisummad. Lepingu rikkumisega on kostja tekitanud hagejale kahju tulu näol, mida hageja oleks saanud, kui lepingut oleks kogu tähtaja jooksul kokkulepitud mahus täidetud. Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud tulu summas 1075 eurot.
17.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude summas 430 eurot hüvitamiseks. Kohus peab õigusabikulusid summas 180 eurot põhjendatuks ja vajalikuks (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 174 lg-st 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 430 eurot (tasutud riigilõiv 250 eurot ja 180 eurot õigusabikulude eest).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.