Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

L. J. esitas 18.veebruaril 2020 Viru Maakohtule seadusliku esindaja kaudu hagi R. J. vastu elatise nõudes, et mõista välja elatis miinimummääras alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on A. L. ja R. J. kooselust sündinud laps L. J.. Laps on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja vajalikul määral materiaalselt last ei toeta. Kostja on kolme kuu kestel tasunud elatist lapsele 100- 200 eurot. Viimati maksis kostja elatist 08.juulil 2019 100 eurot. Korrektset vastust kostja kohtule ei ole esitanud. 19.mail 2020 on kostja e-postilt (hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et tegemist on kostja e-posti aadressiga) saadetud kohtule allkirjastamata e-kiri, kus R. J.i nimel on vastatud, et kostja ei ole nõus tasuma elatist suuruses, mida lapse ema nõuab, sest kostja on alates märtsikuust töötu. Kostja kinnitas, et on nõus tasuma elatist Eesti riigi poolt määratud minimaalmääras alates ajast, mil ta tööle saab.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Rahvastikuregistrist nähtub, et R. J. on hageja isa. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on alammäär 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagimaterjalid anti kostjale kätte isiklikult ja tulenevalt sellest, et 19.05.2020 e-kiri on saadetud kostja e-posti aadressilt xxx, loeb kohus nimetatud kirja kostja vastuseks hagile. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise alates hagi esitamisest miinimummääras. Hagi esitati kohtule 18.veebruaril 2020. Kostja ei vaidlusta elatise maksmise kohustust ja motiveerib hagile vastuvaidlemist üksnes sellega, et alates märtsikuust puudub tal ametlikult töö.

Hageja seaduslik esindaja esitas kohtuistungil arvamuse, et tegelikkuses kostja siiski teenib tulu, kuid varjab tulu saamise allikat. Kostja arveldab üksnes sularahas, seega saab ta kuskilt tulu. Maakohus on seisukohal, et kostja puhul on tegemist noore töövõimelise isikuga, kes on suuteline tulu teenima. Maakohus selgitab, et kostja töötus ei ole seaduslikuks aluseks ega mõjuvaks põhjuseks , et vabastada kostjat lapsele elatise maksmise kohustusest. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kummalgi lapse vanematest ei ole vara, mille arvelt tulu teenida. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostja või hageja seaduslik esindaja töötaksid käesoleval ajal kuskil. Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et elab oma elukaaslase vanematele kuuluvas majas ja on oma elukaaslase ülalpidamisel. Samas kostja kohta on MTA poolt esitatud andmed, mille kohaselt kostja sai perioodil alates 01.05.2019 kuni 30.04.2020 tulu kokku 7642,96 eurot, mis teeb tema keskmiseks tuluks kuus 637 eurot. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et saab igakuiselt riiklikku lastetoetust 60 eurot ning nõustus, et nimetatud summaga on osaliselt kaetud hageja vajadused. Hageja leidis, et põhjendatud elatise suuruseks võiks olla 232 eurot kuus (292-60= 232). Kuna kostja elatise suurust otseselt ei vaidlusta ja põhjendab oma vastust üksnes oma töötusega, mõistab kohus kostjalt välja elatise suuruses 232 eurot kuus. Elatis tuleb kanda lapse ema arvelduskontole. Hagi asjaolude kohaselt on kostjale hageja ema arvelduskonto number teada. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.