Võlaõigus › Muud

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 14.08.2000 mitteeluruumi rendilepingu. 06.07.2012.a. sõlmisid hageja,kostja ja A.H. kokkuleppe lepingust tuleneva võla tunnustamise , lepingu ülesütlemise tühistamise, üüritasu suuruse muutmise ja kohustusega ühinemise kohta. Kokkuleppest tulenevalt tunnistas hageja lepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude võlga perioodi oktoober 2011 kuni juuni 2012 eest kokku summas 13 307 eurot. Hageja võttis kokkuleppega kohustuse likvideerida võlgnevus selliselt, et hageja tasub 6000 eurot hiljemalt 08.07.2012.a., 4000 eurot hiljemalt 01.11.2012.a. ja 3307 eurot hiljemalt 01.04.2013.a. Lepingu p. 5.5. kohaselt tasub hageja lisaks üürile igakuiselt üüripinnal kulutatud elektrienergia eest vastavalt üüripinnale paigaldatud voolumõõtja näidule ja üldelektrienergia eest vastavalt voolumõõtja näidule proportsionaalselt hageja üüripinna suurusele. Lepingu lisas 3 fikseerisid pooled voolumõõtja algnäidud , mis nii öise kui päevase elektrienergia tarbimise osas olid 0001 KWh. Kostja esitas igakuiselt hagejale elektri kohta arve. Arve koostamise aluseks olevad näidud fikseeris kostja. Kuni juunini 2012.a. märkis kostja hageja nõudmisel arvele üksnes hageja poolt tarbitud elektrienergia kogused. Alates juunist 2012.a. märkis kostja hageja nõudmisel arvele lisaks tarbitud elektrienergia kogustele ka voolumõõtja lõppnäidu. Seoses hagejal tekkinud kahtlusega, et kostja nõuab elektri eest kulude tasumist suuremas ulatuses kui tegelikult tarbitud elektrienergia kogus võimaldaks , nõudis hageja kirjaga 11.12. 2012 kostjalt võimalust tutvuda elektrienergia kulusid tõendavate dokumentidega s.h. voolumõõtja näitudega. Kostja ühtegi dokumenti ei esitanud, kuid võimaldas 17.12.2012.a. hageja esindajal tutvuda üüripinnale paigaldatud voolumõõtjaga. Kostja esindaja väitis hagejale, et tegemist ei ole sama voolumõõtjaga , mille näidu hageja ja kostja lepingu sõlmimisel fikseerisid. 02.01.2013.a. edastas hageja kostjale kirja ja palus selgitusi uue voolumõõtja paigalduse kohta ja sellekohaseid dokumente ning uue voolumõõtja algnäitu. Kostja tõendeid hagejale ei esitanud ning hageja teostas tarbitud elektrienergia osas auditi ja jõudis järgmisele tulemusele : liites kokku perioodil 14.08.2000 – detsember 2012.a. hageja poolt tarbitud elektrienergia kogused, on hageja tarbinud öist elektrit 757 571 kWh ja päevast elektrit 1063700 kWh. 10.01.2013.a. edastas kostja hagejale detsembrikuu arve , millelt nähtub, et voolumõõtja lõppnäit öise elektrienergia osas on 715 300 kWh ja päevase elektrienergia osas 973 600 kWh. Seega on kostja poolt arvetel esitatud elektritarbimise ja voolumõõtja tegeliku näidu vahe öise elektritarbimise osas 42 271 kWh ja päevase elektritarbimise osas 90 100 kWh. Hageja edastas kostjale kahjunõude ja nõudis tekitatud kahju hüvitamist summas 9443.78 eurot. Ühtlasi teatas hageja kostjale, et kui kahju ei hüvitata vabatahtlikult siis hageja tasaarvestab oma nõude kostja nõudega. 15.03.2013.a. 2 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837 esitas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse , millega tasaarvestas oma kahjunõude osaliselt kostja nõudega, mis tulenes arvest 650 summas 2698.28 eurot. 01.04.2013.a. edastas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse , millega hageja tasaarvestas oma kahjunõude osaliselt kostja nõudega, mis tulenes kokkuleppe p.11.1 summas 3307 eurot. 11.04.2013.a. sai hageja kätte kostja kirja kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestuse vaidlustamise ja võla tasumise nõude kohta ning avalduse üürilepingu ülesütlemiseks. Kostja vaidleb vastu nii hageja kahjunõudele kui ka tasaarvestuse teostamisele. Kostja leiab, et nõude arvestuskäik ei ole õige , kuna hageja ei ole nõude suuruse juures arvestanud kuluga üldelektrile; kokkulepe sisaldas deklaratiivset võlatunnistust, millega hageja kinnitas oma kohustusi kostja ees ja loobub vastuväidetest võlale; hageja oleks pidanud nõude esitama alusetu rikastumise nõudena ja nõue on osaliselt aegunud; hageja ei ole kahjunõuet tõendanud ja tasaarvestust ei saa teostada , kuna kostja vaidlustab nõude. Vastuskirjas esitas kostja lepingust tuleneva võla 6005,28 eurot tasumise nõude. Hageja esitas kostjale omapoolsed seisukohad. Hageja leiab, et kostjal puudub alus lepingu ülesütlemiseks, kuna kostjal puudub hageja vastu nõue. Hageja on kostja nõude oma kahjunõudega tasaarvestanud. 13.04.2013.a. edastas kostja hagejale teate, et kuna võlgnevus on tasumata siis on leping alates 12.04.2013.a. lõppenud ja hageja peab ruumid tagastama. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemine on tühine. Seisuga 09.04.2013.a. ei olnud kostjal hageja suhtes sissenõutavaks muutunud kohustust. Seega puudus kostjal alus lepingu ülesütlemiseks. Üüripinnale paigaldatud voolumõõtja arvestab lisaks üüripinnal hageja poolt tarbitud elektrienergia kogustele ka kostjale kuuluva hoone Vee tänava poolsele küljele paigaldatud valgustuse ja kostja kinnistu hoovi sissesõiduvärava avanemismehhanismi toimimiseks vajalikku elektritarbimist. Nimetatud kulu kuulub üldelektri hulka. Pooled leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et hageja tasub elektrienergia eest vastavalt üüripinnale paigaldatud voolumõõtja näidule, kuna see sisaldab ka üldelektrit. Hageja ei pidanud seega täiendavalt tasuma üldelektri eest. Sellist pooltevahelist praktikat kinnitab muuhulgas ka Alo Liidemaa ja A.H.`i kirjavahetus 2006 aasta veebruarist, samuti asjaolu, et käesoleva hetkeni ei ole kostja ühelgi korral märkinud arvele eraldi üldelektri eest maksmisele kuuluvat summat. Kostja ei ole vaatamata hageja palvetele esitanud omapoolset elektritarbimise arvestust. Tasaarvestust ei välista kostja vastuväited, kuna kostja vastuväited ei ole piisavad, et kohalduks VÕS § 200 lg.1 p.4 tulenev tasaarvestuskeeld. Vaidlus on põhjustatud kostja enda ebaausast käitumisest. Kostja ei ole hagejale esitanud informatsiooni elektritarbimise kohta. Hageja on soovinud korduvalt saada infot tema poolt tarbitud elektrienergia kohta. 2006.a. oli poolte vahel analoogne vaidlus seoses sellega, et kostja tasus Eesti Energiale tarbimise eest ühe paketi alusel, kuid nõudis hagejalt elektritarbimise eest teise e. kallima paketi alusel. Sel korral kostja tunnistas oma ebaausat käitumist ja asi lahendati vastastikuste nõuete tasaarvestamisega. Hageja palub tuvastada üürilepingu ülesütlemise tühisus ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostjate kirjalikud vastuväited hagile Kostja kirjalikus vastuses hagile vaidleb hagile vastu. Hageja väidab endal olevat kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 9443.78 eurot ja , et tal on õigus see nõue hageja nõudega tasaarvestada. Tasaarvestamiseks esitatud nõuded hageja vastu on üüri ja kõrvalkulude nõue summas 2698.28 eurot vastavalt üürileandja arvele nr.650 ja eelnevate perioodide üürivõla nõue vastavalt poolte vahel 06.07.2012.a. sõlmitud kokkuleppe p.5 summas 3307 eurot. Kostja üürilepingust tulenevate nõuete kogusumma on 6005.28 eurot. 06.07.2012.a. kokkuleppega on hageja võlga tunnistanud. Hageja ei ole tal väidetavalt kostja vastu oleva nõude ja tasaarvestamiseks oleva nõude olemasolu tõendanud. Hageja poolt esitatud kahjunõue on ebaselge ja põhjendamata ning puudub nõude arvestus. Kuna hageja ei ole oma nõude arvestuskäiku esitanud ei ole võimalik ka kostjal põhjalikumalt vastuväiteid esitada. Hageja ei ole nõude arvestusel arvesse võtnud üldelektrit s.h. välisvalgustuse tasusid, mis 3 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837 vastavalt üürilepingule on samuti üürniku poolt tasumisele kuuluva summa koosseisus. Hageja ei ole oma tasaarvestatavat nõuet tõendanud. 06.07.2012.a. sõlmisid pooled kokkuleppe, mille p.5 all üürnik tunnustas kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga olemasolevat võlgnevust üüri ja kommunaalkulude eest perioodil oktoober 2011- juuni 2012.a. summas 13 307 eurot. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks on olemasoleva võla kinnitamine ja seeläbi loobumine võimalikest vastuväidetest võlale. Samuti on hageja nõue aegunud. Isegi kui eeldada, et üürnik on tasunud elektrienergia eest enam, ei saa see olla käsitletav kahjunõudena. Iga arve alusel väidetavalt enam tasutud tagasinõue sissenõutavaks vastava arve kuupäevast. Vanema kui kolmeaastase perioodi kohta koostatud nõue on aegunud. Kostja tugineb alternatiivselt aegumisele. Samuti ei saa tasaarvestada nõuet , millele teine pool saab esitada vastuväite. Antud juhul on üürileandja üürniku nõude vaidlustanud. Seega ei saa üürnik oma väidetavat nõuet tasaarvestada tasaarvestamiskeelu tõttu. Üürnikul ei ole kehtivat nõuet üürileandja vastu. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik 30.06.2014.a. esitas hageja kohtule kirjaliku seisukoha omapoolse kahjunõude kohta ja kahjunõude kujunemise arvestuse, mille kohaselt pooled fikseerisid lepingu sõlmimisel 14.08.2000.a. voolumõõtja algnäidud öise ja päevase elektritarbimise osas 0001 kWh. Alates detsembrist 2000.a. esitas kostja hagejale igakuiselt üüriarved, mis sisaldasid ka kulutusi hageja poolt tarbitud elektrienergia kohta. Arve koostamise aluseks olevad elektrinäidud fikseeris kostja. Kuni 2012.a. juunini märkis kostja arvele üksnes tarbitud elektrienergia koguse vastaval kuul. Hagejal juurdepääs voolumõõtjale puudus ja hageja ei saanud näite kontrollida. 2012.a. kevadel tekkis hagejal kahtlus , et kostja nõuab elektrienergia eest tasumist suuremas ulatuses, kui tegelikult tarbitud elektrienergia kogus. Kahtlus tekkis seoses sellega, et hageja teistes pubides oli elektritarbimine väiksem kui pubis Viies Villem, mis asus kostjale kuuluvates ruumides. Hageja hakkas kostjalt nõudma, et üüriarvetele märgitaks ka voolumõõtja lõppnäidud. Alates juulist 2012.a. kostja märkis arvetele voolumõõtja lõppnäidud ja elektritarbimine hakkas oluliselt vähenema. Näiteks juunis 2011.a. kogused öine 4906 ja päevane 6826 siis juunis 2012.a. öine 2715 ja päevane 3660. Tarbimise vähenemine jätkus ka edaspidi. See kinnitas hageja kahtlusi, et kostja on esitanud hagejale tema eelneva elektritarbimise kohta ebaõigeid andmeid ja näidanud igakuist elektritarbimist tegelikult suuremana. Hageja esitas kostjale nõude tutvuda elektrienergia tarbimist tõendavate dokumentidega s.h. voolumõõtja näitudega. Kostja võimaldas tutvuda voolumõõtja näitudega 17.12.2012.a., kuid tõendeid ei esitanud. Hageja viis läbi iseseisvalt auditi. Auditi läbiviimise aluseks hagejale esitatud üüriarved perioodil n detsember 2000 – detsember 2012.a. Liites kokku tarbitud kogused jõudis hageja tulemusele, et seisuga 31.12.2012.a. on tarbitud öist elektrienergiat 757 571 kWh ja päevast elektrienergiat 1 063 700 kWh. Võõlumõõtja näit öise elektrienergia osas oli 715 300 kWh ja päevase elektrienergia osas 973 600 kWh. Seega vahe öise elektritarbimise osas 42 271 kWh ja päevase elektritarbimise osas 90 100 kWh. Kokku oli hageja enam tasunud elektrienergia eest 132 371 kWh. Hageja esitas kohtule kahjunõude arvestuse , mille kohaselt hageja arvestas välja keskmise elektrienergia kWh maksumuse aastatel 2000- 2012.a. Päevaseks elektrienergia maksumuseks sai hageja 0,0578 eurot ja öiseks keskmiseks maksumuseks 0,0326 eurot. Aastal 2008.a. lisandus juurde taastuvenergia tasu 0,0059 eurot ja elektriaktsiis keskmise maksumusega 0,0038 eurot. Hageja korrutas viidatud kWh keskmise kWh maksumusega aastatel 2000- 2012.a. Arvutuse tulemusel on hageja öise elektrienergia eest tasunud kostjale enam 42 271kWh x 0,0326 = 1378.03 km =1653.64 eurot ning päevase elektrienergia eest 90 100 kWh x 0,0578 = 5207,78 + km = 6249.34 eurot. Taastuvenergia tasu on enam tasutud 42271kWh+ 90100kWh = 132 371 kWhx 0,0059 =

4 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837 780,99 + km = 937.19 eurot. Kokku on seega hageja tasunud kostjale rohkem elektrienergia eest 9443,78 eurot, mille kohta esitas hageja kostjale kahjunõude. Kohus määrusega 30.04.2015.a. andis pooltele tähtaja täienduste , tõendite ja taotluste esitamiseks hiljemalt 01.06.2015.a. ja hagejal selgete arvestuste esitamiseks ning teisele poolele tähtaja vastamiseks 17.06.2015.a. Samuti määras kohus eelmenetluse lõpptähtaja 03.07.2015.a. Kohus palus hagejal täpsustada millisel õiguslikul alusel on tema tasaarvestatav nõue esitatud ja milliste konkreetsete summade kokku liitmisel on saadud öine elektrienergia kogus 757 571 kWh ning päevane tarbitud elektrienergia kogus 1063 700 kWh ja kuidas on saadud keskmine päevane elektrienergia maksumus ja öine keskmine elektrienergia maksumus. Kostja vastuväiteid hageja arvestusele ei esitanud ja kohus andis kostjale aja , et kui üldelektrit ei ole hageja arvesse võtnud siis kostjal esitada omapoolsed tõendid tasumisele kuuluva üldelektri koguse ja hinna kohta s.h. hagejale esitatud arved üldelektri tasumise kohta v. tõendid , et üldelekter sisaldus esitatud arvetes. Hageja esitas 01.06.2015.a. kohtule omapoolse seisukoha , mille kohaselt hageja on kohtule esitanud kostja poolt esitatud üüriarved perioodil 2006- 2012.a. ja Exeli tabeli kujul elektritarbimise arvestuse perioodil detsember 2000 - detsember 2005.a. Hageja selgitas, et kostja poolt edastatud elektrienergia arvete kontrollimiseks liitis hageja kokku kostja poolt hagejale esitatud üüriarvetel kajastatud hageja poolt väidetavalt tarbitud elektrienergia kogused alates detsembrist 2000 – detsembrini 2012.a. Hageja on teinud vea, kontrollimisel on selgunud, et öist elektrienergiat on tarbitud 757 121 kWh ja päevast 1063 733 kWh. Seega on vahe elektritarbimise osas öine näit 41 821 kWh ja päevase elektrienergia osas 90 133 kWh. Seega on hageja kostjale enam tasunud 131 954 kWh eest. Tulenevalt kontrollitud arvestustest on hageja tasunud kostjale enam 9612.91 eurot. Perioodi detsember 2000- detsember 2012.a. keskmiseks päevaseks kWh elektrienergia maksumuseks 0,059386 eurot ja keskmiseks öiseks elektrienergia maksumuseks 0,032804 eurot. Aastal 2008 lisandus taastuvenergia tasu, mille keskmiseks maksumuseks 0,005849 eurot ja elektriaktsiis , mille keskmiseks maksumuseks 0,003899 eurot. Öise elektrienergia eest on tasutud kostjale enam 41821 kWhx 0,032804= 1371,881 + km = 1646.26 eurot ja päevase elektrienergia eest 90133 kWh x 0,059386 = 5352,659 + km = 6423,19 eurot. Taastuvenergia tasu 41821 kWh + 90133 kWh = 131954 kWh x 0,005849 = 771,7851 + km = 926,14 eurot. Elektriaktsiisi on hageja tasunud kostjale enam 41821 kWh + 90133 kWh – 131 954 kWh x 0,003899 = 514,4338+ km = 617,32 eurot. Seega on hageja tasunud kostjale rohkem kokku 9612.91 eurot. Kostja leiab, et ta on esitanud hageja vastu lepingulise kahjunõude ja tasaarvestas selle kostja nõudega hageja vastu. Kostja taotles vastamise tähtaja pikendamist. Kohus pikendas kostja vastamise tähtaega kuni06.07.2015.a. ja eelmenetluse lõpptähtaega kuni 24.07.2015.a. Kostja esitas hageja seisukohale vastuse 06.07.2015.a., mille kohaselt hageja on oma nõudega sisuliselt tagasiulatuvalt vaidlustanud talle üürilepingu alusel esitatud ja tema poolt tasutud arved. Selline nõue ei vasta VÕS § 132 ja 127 mõttele ega sisule. Hageja ei ole oma nõuet õiguslikult ega sisuliselt põhjendanud. Hagejal puudub kostja vastu kahjunõue ja seda nõuet ei saa kostja üürilepingust tuleneva nõudega tasaarvestada. Kostjal hageja vastu üürilepingust tulenevate nõuete olemasolus vaidlus puudub, sest 06.07.2012.a. kokkuleppega on hageja oma võlga tunnistanud. Antud kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus. Hageja ei ole märkinud , millal tema nõue muutus sissenõutavaks. Seega ei ole hageja nõue selge. Hageja nõue on aegunud. Hageja on esitanud kaks tasaarvestuse avaldust 25.03.2013.a. ja 01.04.2013.a. Õigus nõuet tasaarvestada tekkis tasaarvestatava nõude tekkimisega. Tasaarvestamise õigus tekkis 13.03.2013.a. ning selleks ajaks oli hageja nõuetest perioodi 5 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837 detsember 2000 – märts 2010 kohta esitatud nõuded aegunud. Nõuded olid aegunud enne tasaarvestatava nõude tekkimist ning sellise nõude tasaarvestamine ei ole lubatud. Vähemalt summas 6034,87 on nõue aegunud. Perioodil august 2000 – märts 2012 kohta esitatud nõuete perioodi pikkus 152 kuud. Vaadeldaval perioodil on ühes kuus tarbitud elektrienergia kogus öise elektrienergia eest 757 121: 152 = 4981.06kWh kuus ja päevase elektrienergia osas 1063733 : 152 = 6998.24 kWh kuus. Hageja poolt aluseks võetud tarbimise ja kostja poolt arvestatud tarbimise vahe öise elektri osas on seega 4981.06- 4705.91 = 275.15 kWh kuus ja päevase elektri osas 6998.24- 6405.26 = 592.98 kWh kuus. Hagejal tasaarvestamise õigus 13.03.2013.a. ning hageja nõudest perioodi detsember 2000 kuni märts 2010 kohta aegunud enne tasaarvestatava nõude tekkimist ning selle tasaarvestamine ei ole lubatud. Selle perioodi pikkus on 115 kuud. Kui lähtuda hageja andmetest oli igas kuus enam arvestatud öise elektrienergia kogus 275,15 kWh ja päevase elektrienergia kogus 592,98 kWh. Seega oleks aegumisega hõlmatud perioodil enam arvestatud elektri kogus öise elektri osas 275,15 x 115 = 31 642.25 kWh ja päevase elektri osas 592,98 x 115 = 68 192.70 kWh. Keskmine päevase elektrienergia maksumus ühe kWh kohta 0,059386 eurot ja öise elektrienergia maksumus 0,032804 eurot. Seega hageja poolt tasaarvestatav nõue aegunud öise elektri osas vähemalt summas 31642,25 kWh x 0,032804 = 1037.99 eurot ja päevase elektri osas 68 192.70 eurot x 0.059286 = 4050.05 eurot. Tasule lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis. Aegunud osalt taastuvenergia tasu 557.57 eurot ja elektriaktsiis 389.26 eurot. Seega on nõue aegunud vähemalt summas 6034.87 eurot. Kostja arvestus on ligikaudne, kuna hageja nõue ei ole selge, mistõttu täpsemate arvestuste esitamine ei ole võimalik. Hageja esitas 24.07.2015.a. kirjaliku seisukoha , mille kohaselt kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt kohtule esitatud elektrienergia arvetele ja elektrienergia lõppnäidule. Kostja ei ole selgitanud , millest tuleneb vahe tema poolt elektriarvetel esitatud elektritarbimise kogustel ning arvesti lõppnäidul. Seega ei ole vaidlust selles , et kostja on hagejale esitanud ebaõigeid arveid ja ebaausa käitumisega nõudnud rohkem tasu elektri eest. Kahjunõude esitas hageja kostjale 05.03.2013.a. ja nõudis kahju hüvitamist hiljemalt 15.03.2013.a. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks nimetatud kuupäeval. Hageja nõuet on võimalik kvalifitseerida ka alusetu rikastumise nõudena. Hagejale ei ole teada , millal kostja alustas ebaõigete arvete esitamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõue on aegunud, kuigi sellise väite tõendamine on kostja kohustus. Kostja ei ole kohtule Eesti Energia arveid esitanud. Hageja vaidleb vastu aegumise vastuväitele. Kostja vastuhagi 10.07.2015.a. esitas kostja vastuhagi hageja ja A.H.`i vastu , keda taotles kaasata menetlusse kaaskostjana. Vastuhagi kohaselt vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingu p. 5.1. ja 5.4. pidi üürnik tasuma üürileandjale üüri 100 krooni ehk 6,4 eurot iga üüripinna ruutmeetri eest kuus, ehk 1280 eurot kuus. Vastavalt üürilepingu p. 5.4. on üürileandjal õigus korrigeerida üürisumma suurust üks kord iga 12 kuu möödumisel alates 14.09.2001 proportsionaalselt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatava tarbijahinnaindeks muutusega viimase 12 kuu jooksul. 2011 aastal oli üürniku poolt tasumisele kuuluva üüri summa 1393 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Vastavalt üürilepingu punkt 5.5. ja 5.6. pidi üürnik lisaks üürile tasuma ka üüritud ruumidega seotud kõrvalkulude eest (vesi, kanalisatsioon, elekter jms.). Hageja üürnikuna jättis tasumata üüri ja kõrvalkulude eest perioodil oktoober 2011 kuni jaanuar 2012. kokku summas 11 882,33 eurot. Lisaks sellele oli üürnikul tasumata perioodil veebruar kuni juuni 2012 üüri ja kõrvalkulude eest kokku summas 1419,97 eurot. Üürnikul üürileandja ees oleva üüri ja kõrvalkulude võla summa kokku oli 13 307 eurot. Seoses võlgnevusega esitas 03.07.2012 vastuhageja hagejale avalduse üürilepingu ülesütlemise kohta VÕS 313 lg 1, § 316 lg 1 p 1 alusel. 06.07.2012 sõlmisid üürileandja (vastuhageja) ja OÜ Tuberkuloited 6 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837 (vastuhagis kostja) ning A.H. kokkuleppe Üürilepingust tuleneva võla tunnustamise ja üürilepingu ülesütlemise tühistamise, üüritasu suuruse muutmise ning kohustusega ühinemise kohta alljärgnevas: 1) Kokkuleppe p. 5 all üürnik (vastuhagis kostja) tunnustas tal üürileandja (vastuhageja) eest olevat üürilepingust tulenevat võlakohustust kokku summas 13 307 ning võttis endale kohustuse tasuda oma võlg üürileandjale selliselt, et 6000 eurot tasub ta hiljemalt

Tsiviilasi nr 2-13-16837 et astub sellesse võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku (üürniku) kõrvale (kohustusega ühinemine) ning sellega loeti uus võlgnik ühinenuks kokkuleppe p. 5 ja p. 8 all kindlaks määratud üürnikul üürileandja ees oleva kohustusega VÕS § 178 tähenduses, mille tagajärjel tekib üürnikul ja uue võlgnikul üürileandja ees solidaarkohustus ja uus võlgnik astub üürniku kõrvale kui solidaarvõlgnik. Kohustusega ühinemine kokkulepe on sõlmitud üürileandjale kokkuleppe p. 5 ja 8 kindlaks määratud nõuete tagamiseks. Vastuhageja soovib A.H. ́lt solidaarselt Kostja1 ́ga üürilepingust tuleneva võla kokku summas 6005,28 eurot välja mõistmist. Vastuhageja palub A.H. kaasata menetlusse vastuhagis kostjana. Vastuhageja palub mõista OÜ `lt Tuberkuloited ja A.H.`ilt solidaarselt välja 7107,40 eurot, millest 6005,28 eurot on põhinõue ja 1102,20 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised ning viivised, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,022% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus määrusega 01.09.2015.a. võttis vastuhagi menetlusse , kaasas vastuhagis kaaskostjana menetlusse A.H.`i ja küsis vastuse vastuhagile. Hageja ja A.H.`i kirjalikud vastuväited vastuhagile Hageja ja A.H. vastuhagi ei tunnistanud. Puudub vaidlus , et vastuhagis kostjad sõlmisid 06.07.2012.a. kokkuleppe, millega kostja I tunnistas hageja ees olevat võlgnevust summas 13 307 eurot ja võttis kohustuse summa tasuda kolme osamaksega. Samuti leppisid pooled kokku üüritasu suuruse muutmises. Lisaks leppisid pooled hageja ja kostja I ja II kokku kohustuse tagamises s.o. , et kostja II ühineb võlgnikuga kokkuleppe p.5 ja 6 kindlaks määratud kohustustega ning seega tekib kostjatel hageja ees solidaarkohustus. Kostja tasus kaks esimest osamakset ja tasumata jäi viimane osamakse 3307 eurot ning kõrvalkulude arve nr.650 summas 2698.28 eurot. Vastuhagis nimetatud nõuded lõppesid tasaarvestusega ning seega puudub alus nõuda tasumist. Kostja I esitas kahjunõude , mille kohaselt kohustus hageja hüvitama kostjale seoses ebaõigete elektriarvete esitamisega tekitatud kahju summas 9443.78 eurot. Kuna nõuet ei tasutud määratud tähtajaks tasaarvestas teostas hageja /vastuhagis kostja tasaarvestuse ja tasaarvestuse tulemusena lõppesid kostja /vastuhagis hageja nõuded kattuvas ulatuses. Hageja /vastuhagis kostja on tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid hagis põhjendanud. Seega puudub kostjal /vastuhagis hagejal nõue ja vastuhagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud A.L.L.Arenduse OÜ kanda. Puuduvad vastuväited vastuhagi menetlusse võtmise osas ja kaaskostja kaasamise osas. Kohtuistungil hageja OÜ Tuberkuloited lep.esindaja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta A.L.L. Arenduse OÜ kanda. Kohtuistungil kostja vastuhagi.

A.L.L.Arenduse OÜ palus jätta põhihagi rahuldamata ja rahuldada

Vastuhagis kostja A.H.`i lep.esindaja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud A.L.L. Arenduse OÜ kanda. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vastuhagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

8 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837 Hageja OÜ Tuberkuloited ja kostja A.L.L.Arenduse OÜ sõlmisid 14.08.2000.a. mitteeluruumide üürilepingu, mille kohaselt A.L.L Arenduse OÜ andis OÜ-le Tuberkuloited üürile pinna Pärnus, Kuninga tn.11 asuvas hoones üldpinnaga 200 m2 tähtajaga 10 aastat ja OÜ Tuberkuloited pidi tasuma üüri 100 krooni iga ruutmeetri kohta (I toimik tl.9-19). Üüripind anti rentnikule üle üleandmis-vastuvõtmisaktiga 14.08.2000.a. ja voolumõõtja näit oli üleandmise hetkel 0001 (tl.19). VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg.1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja v. kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p. 5.5 järgi lisaks lepingu p.5.1 nimetatud rendisummale tasub rentnik rendileandjale igakuiselt kasutatud vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt mõõdikute näitudele. Rendipinnal kulutatud elektrienergia eest vastavalt rendipinnale paigaldatud voolumõõtja näidule. Lisaks tasub rentnik üldelektri eest, mis jagatakse vastavalt üldisele elektriarvesti näidule proportsionaalselt rentniku rendipinna suurusele. Kostja esitas hagejale igakuiselt tasumiseks arved s.h. elektrienergia kohta. Arve koostamise aluseks olevad elektrinäidud fikseeris kostja. 06.07.2012.a. sõlmisid A.L.L.Arenduse OÜ, Tuberkuloited OÜ ja A.H. kokkuleppe üürilepingust tuleneva võla tunnustamise ja üürilepingu ülesütlemise tühistamise, üüritasu suuruse muutmise ja kohustusega ühinemise kohta. Antud kokkuleppe p.-is 3 fikseerisid pooled, et üürnikul on üürileandjale üüri ja kõrvalkulude võlg perioodil oktoober 2011jaanuar 2012.a. eest kokku summas 11 882.33 eurot. Perioodil veebruar kuni juuni 2012.a. tasumata üüri ja kõrvalkulude maksete summa on 1419.97 eurot. Üürnikul üürileandja ees oleva üüri ja kõrvalkulude võla summa kokku 13 307 eurot. Kokkuleppe p. 5 järgi üürnik tunnistas võlgnevust ja kohustus selle tasuma selliselt, et 6000 eurot hiljemalt 08.juuliks 2012.a. ja 4000 eurot hiljemalt 01.novembriks 2012.a. ja 3307 eurot hiljemalt 01.aprilliks 2015.a. Üürileping jäi kehtima. Kokkuleppe p.8 järgi perioodil 01.07.2012.a. kuni 30.06.2013.a. üürniku poolt tasumisele kuuluv üüritasu 640 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Lisaks üüritasule peab üürnik tasuma ka üüritud ruumidega seotud kõrvalkulude eest vastavalt üürilepingu p.-le 5.5 ja 5.6. Pooled leppisid kokku , et lisaks peab üüri ja kõrvalkulude nõudes esitatavatel arvetel ära näitama elektrienergia tarbimisnäidud vastava arvestusperioodi kohta. Kokkuleppe p-is 11 leppisid üürileandja , üürnik ja A.H. kokku selles, et uus võlgnik võtab üürnikult üle kokkuleppes kindlaks määratud üürnikul üürileandja ees olevad võlakohustused. Kokkuleppe p. 12 kohaselt uus võlgnik võtab üürileandjalt üle kokkuleppe p.5 ja p.8 kindlaks määratud üürnikul üürileandja ees olevad võlakohustused nii, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise üürniku kõrvale kui solidaarvõlgnik (I toimik tl. 20-22). Mõlemad pooled kinnitavad , et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Üürnik Tuberkuloited OÜ tasus üürileandjale A.L.L.Arenduse OÜ-le kokkuleppe järgi ära 2 makset summas 6000 eurot ja 4000 eurot ning tasumata jäi 3307 eurot. Samuti jäi hagejal kostjale tasumata üüri ja kõrvalkulude maksed 2013.a. märtsikuu eest kokku summas 2698.28 eurot, mille tasumise tähtaeg vastavalt arvele 650 / 13.03.2013.a. oli 25.03. 2013.a. (II toimik tl.163).

9 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837 Peale kokkuleppe sõlmimist märkis kostja hageja nõudmisel hagejale esitatavatel arvetel ka voolumõõtja lõppnäidud ja elektritarbimine hakkas vähenema. Hagejal tekkis kahtlus, et kostja nõuab elektrienergia eest tasumist suuremas ulatuses kui tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ja hageja nõudis kostjalt kirjaga 11.12.2013.a. võimalust tutvuda elektrienergiakulusid tõendavate dokumentidega s.h. voolumõõtja näitudega (I toimik tl. 23).Kostja võimaldas voolumõõtja näiduga tutvuda 17.12.2012.a. 02.01.2013.a. saatis hageja kostjale uue nõudekirja, milles palus teatada millal on paigaldatud uus voolumõõtja ja selle algnäit, kuna üürnikule ei ole sellest teatatud. Samuti võimalust tutvuda üldvoolumõõtja elektrienergia kulusid tõendavate dokumentidega (I toimik tl.24). Kostja seda ei võimaldanud. Hageja arvestas kokku palju ta on elektrienergia eest perioodil 14.08.2000- detsember 2012.a. kokku tasunud. Hageja arvestuste kohaselt öise elektrienergia eest on tasutud kokku 757121 kWh eest ja päevase elektrienergia eest on tasutud kokku 1 063733 kWh eest ( II toimik tl.119-120). Kostja ei ole seda arvestust vaidlustanud. Kostja saatis hagejale arve tasuda detsembrikuu 2012.a. elektrienergia eest , kus olid fikseeritud voolumõõtja näidud s.t. öine näit 715 300 kWh ja päevane näit 973 600 kWh (II toimik tl.52). Hageja arvestuste kohaselt on ta tasunud elektrienergia eest rohkem s.t. öist elektrit 757121- 715300= 41821 kWh ja päevast elektrist 1063733 – 973600= 90133 kWh. Hageja arvestas selle alusel keskmise päevase elektrienergia maksumuse , mis on 0,059386 eurot kWh kohta ; keskmise öise elektrienergia maksumuse , mis on 0,032804 eurot kWh kohta; keskmise taastuvenergia tasu , mis on 0,005849 eurot kWh kohta ja keskmise elektriaktsiisi maksumuse, mis on 0,003899 eurot kWh kohta ( II toimik tl. 123- 128). Sellega hageja arvestuse kohaselt on ta tasunud elektrienergia eest rohkem öist elektrit 41821x 0,032804 + käibemaks =1646,26 eurot, päevast elektrit 90133 x 0,059386 + käibemaks = 6423,16 eurot, elektriaktsiisi 41821+90133 =131954 x 0,003899 + käibemaks = 617.32 eurot ja taastuvenergia tasu 131954 x 0,005849 + käibemaks = 926.14 eurot. Hageja leidis, et talle on tekkinud kostja tegevuse tulemusel kahju summas 1646.26 + 6423.16 + 617.32 + 926.14 = 9612.88 eurot. Algselt hageja poolt arvestatud kahjunõue väiksem s.o. summas 9443.78 eurot. Hageja poolt esitatud elektri eest enamtasutud summade arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Hageja esitas kostjale 25.03.2013.a. tasaarvestuse avalduse ning tasaarvestas oma kahjunõude kattuvas ulatuses kostja arvega 650 summas 2698.28 eurot ( I toimik tl.28). Hageja esitas kostjale 01.04.2013.a. tasaarvestuse avalduse ning tasaarvestas oma kahjunõude 06.07.2012.a. sõlmitud kokkuleppest tuleneva võlgnevusega summas 3307 eurot (I toimik tl.29). Kostja tasaarvestust ei tunnistanud ja leidis, et hagejal puudub nõue tema vastu ning kostja A.L.L.Arenduse OÜ ütles võlgnevuse tõttu üürilepingu üles avaldusega 09.04.2013.a. (I toimik tl. 30-34). VÕS § 197 lg.1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma v. täitma muu samaliigilise kohustuse , võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg.2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast , mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele selliseid vastuväiteid , mis välistavad täielikult v. osaliselt nõude maksmapaneku. Seega , kui pool on esitanud teise poole nõudele vastuväite , et ta on nõude tasaarvestanud oma nõudega ja teine pool väidab, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama , kas vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-129-11 , 3-2-1-59-10 ja 3-2-1-162-13. 10 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837

Kohus leiab, et hageja tasaarvestatav nõue on sisuliselt alusetu rikastumise nõue. Ka hageja ise on 24.07.2015.a. menetlusdokumendis märkinud, et hageja rahalist nõuet saab kvalifitseerida alusetu rikastumise nõudena (II toimik tl.143). VÕS § 1027 kohaselt isik peab samas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Vastavalt VÕS § 1028 lg.1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva v. tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda , kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki v. kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul on hageja tasunud kostjale vastavalt esitatud arvetele elektrienergia kasutamise eest, kuid hiljem enda väitel avastanud, et kohustust üürileandja poolt esitatud kogustes ja summades ei ole olemas. Seega on tegemist kohustuse täitmise eesmärgil teisele isikule üleantu tagastamise nõudega , kus kohustust mida täideti, tegelikkuses ei eksisteeri. See, et hageja on võlgnevust deklaratiivse võlatunnistusega kinnitanud, ei tähenda, et võlgnevust ei saa hiljem vaidlustada. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust ja seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited sellest kohustusest ning lihtsustada võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine selle ülekandmisega võlgnikule, kes peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole v. see on lõppenud. Pooltel ei ole vaidlust selles, kui palju on hageja öist ja päevast elektrit üldse tasunud ja voolumõõtja näidus detsember 2012.a. seisuga. Hageja poolt on tõendatud, et elektri eest on üürnik tasunud rohkem kui tema kasutatava üüripinna voolumõõtja öine ja päevane näit näitavad. Kostja ei ole tõendanud, et elektriarvesti oleks vahetatud. Vastavalt üürilepingu p.5.5 pidi hageja tasuma elektri eest vastavalt elektriarvesti näidule. Hageja väite kohaselt tema üldelektri eest vastavalt poolte hilisemale suulisele kokkuleppele tasuma ei pidanud , kuna hageja elektriarvesti arvestas elektrit ka hoovis asuva elektrilise värava ja välisvalgustuse eest (II toimik tl.189). Kostja väitel pidi hageja tasuma ka üldelektri eest. Peale kokkuleppe sõlmimist üldelektri eest tasu enam ei nõutud (II toimik tl.188). Üürilepingu p. 5.5. sätestas üldelektri eest tasumist. Samas üürileandja poolt üürnikule esitatud arvetelt üldelektri eest tasunõuet ei nähtu v.a. arve nr.264/20.02.2006.a., kus on märgitud üldelekter summas 160 krooni ja arve nr.268/20.03.2006.a., kus on märgitud üldelekter summas 130 krooni (I toimik tl. 189,190). Seega nendel kahel kuul on üldelektri eest tasunõue esitatud, kuid hilisematel kuudel esitatud arvetel üldelektri tasunõue ei kajastu. Ka 2013.a. esitatud arvetel ei nähtu nõuet üldelektri eest ( II toimik tl.163). Seega on hageja tõendanud, et kostja pole esitanud tasunõuet üldelektri eest v.a. kaks arvet 2006 aastal. VÕS § 6 lg.1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja väitel pidi hageja tasuma üldelektri eest , kuid kostja ei ole kohtu poolt antud eelmenetluse tähtaja lõpuni kohtule esitanud ühtegi arvestust ega omapoolset tõendit üldelektri koguse v. hinna kohta. Kohus on 30.04.2015.a. määruse p.-is 2 juhtinud kostja tähelepanu sellele, et kostja ei ole hageja poolt esitatud täiendavatele tõenditele ja kahjuarvestusele vastuväiteid esitanud ja kui kostja leiab, et üldelektrit ei ole arvesse võetud siis on kostjal võimalik esitada kohtule omapoolsed tõendid tasumisele kuuluva üldelektri koguse ja hinna kohta s.h. hagejale endale esitatud arved tarbitud elektri kohta v. tõendid , et üldelektri tasunõue sisaldus esitatud arvete koosseisus. Seega kohus leiab, et hageja on tõendanud , et kostja on esitanud hagejale tasunõuded elektri eest suuremas summas, kui hageja on elektrit tarbinud ja oma tasaarvestatava nõude olemasolu. Kostja leiab, et hageja tasaarvestatav nõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 151 lg.1 järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud 11 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837 isik sai teada v. pidi teada saama , et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega algab viidatud sätte järgi aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest , millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu s.t. rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Antud juhul sai hageja teada , et tal on nõue enamtasutud elektri maksumuse tagastamiseks detsembris 2012.a. , kui kostja võimaldas hagejal tutvuda elektriarvesti näitudega ja selgus , et hageja on tasunud elektrit rohkem kui elektriarvesti näidud (öine ja päevane) näitavad. Hagi kohtule esitatud 15.04.2013.a. Seega ei ole nõue aegunud. TsÜS § 151 lg.2 järgi alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub sõltumata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõue on aegunud, mis on kostja kohustus. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-180-14 p.12. Hageja tasus kostjale elektrienergia kasutamise eest igakuuliselt , kuid 2012.a. detsembris selgus, et tasutud oli oluliselt rohkem kui elektriarvesti öine ja päevane näit näitasid. Seega on 2012.a. tasumised enammakstud osas toimunud alusetult. 2012.aasta eest esitatud hagejale arved tasumiseks öise elektrienergia eest 2570.18 eurot , päevase elektrienergia eest 6392.95 eurot, elektriaktsiisi eest 688.65 eurot ja taastuvenergia tasu 1366.44 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tasumine toimus alusetult igakuuliselt alates üürilepingu sõlmimisest ja rohkem kui 10 aasta jooksul. Seega kohus leiab, et hageja tasaarvestatav nõue ei ole aegunud. Kohus leiab, et kostja nõue s.o. kokkuleppest tulenev nõue summas 3307 ( vastuhagis esitatud nõue) on tasaarvestusega lõppenud 01.04.2013.a. Hageja pidi 3307 eurot vastavalt kokkuleppele tasuma hiljemalt 01.04.2013.a. ja hageja esitas kostjale tasaarvestuse avalduse 01.04.2013.a., millega tasaarvestas omapoolse elektrienergia eest enamtasutud nõude (I toimik tl.29). Kohus leiab, et kostja nõue s.o. tasumata arve nr.650/13.03.2013.a. summas 2698.28 eurot (vastuhagis esitatud nõue) on tasaarvestusega lõppenud 25.03.2013.a. Hageja pidi nimetatud arve tasuma hiljemalt 25.03.2013.a. ja hageja esitas kostjale tasarvestuse avalduse 25.03.2013.a. , millega tasaarvestas omapoolse elektrienergia eest enamtasutud nõude (I toimik tl.28). VÕS § 313 lg.1 järgi mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Lg.2 järgi erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314-319 nimetatud asjaoludel. Üürileandja ütles üürilepingu 09.04.2013.a. üles üürniku üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse tõttu. Pooled on 06.07.2012.a. kokkuleppe p.10 leppinud kokku, et kui üürnik ei tasu kokkuleppe p-des 5 ja 8 kindlaksmääratud makseid tähtaegselt, on üürileandjal õigus üürileping üles öelda. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise tasumisega viivitamise tõttu sätestab VÕS § 316. VÕS § 316 lg.1 p.2 ja 3 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda , kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa v. võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Kuna üürileandjal A.L.L.Arenduse OÜ-l puudub ülesütlemise aluseks olev üürilepingust tulenev üüri ja kõrvalkulude nõue üürniku OÜ Tuberkuloited vastu, on 09.04.2013.a. üürilepingu ülesütlemise avaldus tühine ja põhihagi kuulub rahuldamisele. Arvestadades eelpoolnimetatud põhjendusi kostja A.L.L.Arenduse OÜ vastuhagi solidaarselt OÜ Tuberkuloited ja A.H.`i vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes, ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud

12 (13)

Tsiviilasi nr 2-13-16837 TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna antud juhul põhihagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi jääb rahuldamata , tuleb menetluskulud jätta kostja/vastuhagis hageja A.L.L. Arenduse OÜ kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 2383 eurot. Riigilõiv 300 eurot, kui vajalik ja vältimatu kulu on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihind on 75 eurot + käibemaks , mis on mõistlik hind. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja ta ei ole alates 19.05.2014.a. käibemaksukohuslane. Kulud arvestatud kuni 19.05.2014.a. ilma käibemaksuta ja alates 19.05.2014.a. käibemaksuga. Lepingulise esindaja kulud on alljärgnevad: 12.04.2013.a.hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine 5 tundi ja 30 minutit 412.50 eurot; 12.06.2013.a. muutunud asjaolude (põleng üüripinnal) suhtes õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund 75 eurot; 13.06.2013.a. kompromissettepaneku koostamine 1 tund 75 eurot; 13.06.2013.a. hagi tagamise tühistamise taotluse koostamine 1 tund 75 eurot; 18.08.2013.a. määruskaebuse koostamine 05.08.2013.a. määruse peale 4 tundi 15 minutit 318.75 eurot; 18.11.2013.a. menetlusdokumendi koostamine 45 minutit 56,25 eurot; 16.05.2014.a. järelpärimise koostamine kohtule 30 minutit 37,5 eurot. Kokku 1050 eurot ilma käibemaksuta. 30.06.2014.a. 25.05.2014.a. kohtumääruse täitmine 4 tundi ja 30 minutit 337,50 eurot; 06.04.2015.a. menetluse kiirendamise taotluse koostamine 40 minutit 50 eurot; 04.05.2015.a.kohtumäärusega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 15 minutit 18.75 eurot; 12.05.2015.a. õigusliku positsiooni kujundamine kohtu tegevuse osas menetluse juhtimisel 15 minutit 18.75 eurot; 29.05.2015.a. vastuse koostamine kohtunõudele ja vastuväite koostamine kohtu tegevuse osas 1 tund ja 25 minutit 106.25 eurot; 08.07.2015.a. kostja vastusega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 30 minutit 37.50 eurot; 22.07.2015.a. kostja vastuse koostamine 1 tund 75 eurot; 02.09.2015.a. vastuhagiga tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 45 minutit 56,25 eurot; 17.09.2015.a. vastuse koostamine vastuhagile 1 tund ja 45 minutit 131,25 eurot, 11.10.2015.a. kohtuistungiks ettevalmistamine 43 minutit 53,75 eurot; Kõigile kuludele lisandub käibemaks 20%. Nõue kokku 1062 eurot. Kohtuistungil osalemine 12.10.2015.a. 3 tundi koos käibemaksuga 270 eurot. Seega lepingulise esindaja kulud kokku 1050 + 1062+ 270 = 2382 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud. Hageja on märkinud 29.05.2015.a. vastuse koostamine kohtunõudele ja vastuväite koostamine kohtu tegevusele 1 tund 25 minutit. 01.06.2015.a. on hageja esitanud kohtule menetlusdokumendi 30.04.2015.a. kohtumääruse täitmine. Vastuväidet kohtu tegevusele ei ole kohtule esitatud. Seega on põhjendatud tasunõue pooles ulatuses s.o. 106.25: 2 = 53.12 eurot. Seega hageja poolt esitatud lepingulise esindaja kulu 1050+ 1062+270- 53.12= 2328.88 eurot on põhjendatud kulu ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.