lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-104063/25

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-104063/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1019
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Narva Vesi10369373(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-104063

Tsiviilasi

AS-i Narva Vesi hagi E&G OÜ (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 06. oktoobri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E&G OÜ (pankrotis) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: E&G OÜ (pankrotis) (registrikood: 10479050); pankrotihaldur Peeter Sepper, esindaja Arvo Kivar; Vastustaja: AS Narva Vesi (registrikood: 10369373); esindaja Artjom Novikov Jätta Tartu Maakohtu 06. oktoobri 2015 määrus muutmata ning E&G OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus E&G OÜ (pankrotis) kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
AS Narva Vesi (hageja) esitas 23. veebruaril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E&G OÜ (pankrotis) (kostja) vastu 583,51 euro väljamõistmiseks. Seoses õigeaegselt esitatud vastuväitega jätkus menetlus Tartu Maakohtus hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on pooled 03. mail 2013 sõlminud ajutise veevarustuse teenuse lepingu nr AM/4VV, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimisel käsiraha 500 eurot. Kooskõlas lepingu tingimustega täitis hageja lepingust tulenevad kohustused ning osutas kostjale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust, mille kohta väljastas hageja kostjale arved nr 225121 ja nr 226039 summas 68,66 eurot. Hageja suurendas 19. augustil 2015 nõude 662,41 euroni, kuivõrd peale hagiavalduse esitamist jättis kostja tasumata arved nr 226963, nr 229425 ja nr 230149 summas 93,75 eurot. Kostja vaidles hagile vastu.
05.oktoobri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9562 kuulutas Harju Maakohus välja kostja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus jättis 06. oktoobri 2015 määrusega AS-i Narva Vesi hagi E&G OÜ (pankrotis) vastu seoses kostja pankroti välja kuulutamisega TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleks menetluskulud hagi läbi vaatamata jätmise korral jätta üldjuhul hageja kanda. Antud juhul suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mistõttu ei pidanud maakohus õiglaseks jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Kostja E&G OÜ (pankrotis) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotust. Määruskaebuse kohaselt: 1) sätestab TsMS § 168 lg 2 selgelt ja ühemõtteliselt, et hagi läbivaatamata jätmise korral jäävad menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas selliseid seaduses sätestatud erandeid, mille puhul saab sellest üldreeglist kõrvale kalduda, ei eksisteerinud ning kohus ei oleks tohtinud TsMS §-ist 168 lg 2 tulenevat regulatsiooni eirata; 2) on maakohtu viide TsMS §-ile 162 lg 4 asjakohatu. Viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotust juhul, kui kohus on teinud hagimenetluses otsuse ühe poole kahjuks. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas ja miks peaks viidatud säte antud juhul asjasse puutuma. Kohus ei ole asjas otsust teinud, vaid on jätnud hagi määrusega läbi vaatamata; 3) ei saa olukorras, kus üks menetlusosaline pankrotistub hagimenetluse jooksul, automaatselt jätta kostja menetluskulusid hagejalt välja mõistmata (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09). Kohus peab menetluskulud kindlaks määrama ning kaaluma menetluskulude põhjendatust. Olukorras, kus kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine võiks olla ebaõiglane, saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude hagejalt välja mõistmine ei ole põhjendatud mitte täies ulatuses, vaid osaliselt. Igal juhul ei välista pankroti väljakuulutamine iseenesest hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist kogu ulatuses. Paraku ei ole maakohus antud asjas menetluskulusid analüüsinud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Vastustaja AS Narva Vesi vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuväite kohaselt oleks tekkinud õiguslikus olukorras ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kulud tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 hageja kanda, kuna lõpliku lahendi ehk õigusrahu saavutavad pooled mitte käesolevas hagimenetluses vaid pankrotimenetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et asjas ei kohaldu TsMS § 162 lg 4, on ebaõige. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-63-11 selgitanud, et nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab asja määrusega. Seega võis maakohus olukorras, kus hagi jäi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel seoses kostja pankroti välja kuulutamisega, kaaluda asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ja menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Kaebaja tugineb oma kaebuses eelkõige Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, milles Riigikohus on analoogsel juhul (hagi jäeti läbi vaatamata seoses kostja pankroti väljakuulutamisega) selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et viidatud asjas vaidlustas kaebaja ringkonnakohtus ja Riigikohtus küll temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu suurust, kuid ei vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, mille kohaselt jäid kõik menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas jättis maakohus kõik menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu puudus maakohtul vajadus hinnata kostja menetluskulude suurust ja põhjendatust nagu määruskaebuse esitaja oma kaebuses ekslikult leiab. Riigikohus on viidatud asjas nr 3-2-1-154-09 aga märkinud, et kui hagi jääb läbi vaatamata kostja pankrotistumise tõttu, siis ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Pankrotiseaduse § 43 lg-st 1 tulenevalt on kohtul kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoluga saab kohus arvestada juba menetluskulude jaotuse määramisel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatavad menetluse venimisest tingitud menetluskulud, mille jaotamisel saaks lähtuda TsMS §-s 169 sätestatust ja jätta need menetluse venimise põhjustanud poole kanda. Seega leidis maakohus põhjendatult, et menetluskulude jätmine hageja kanda on käesoleva asja asjaolusid arvestades hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja