Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-12147 1.3.6 Kõik maksed tehakse AS Uuemõisa Invest arvelduskontole * SEB Pank; 1.4 Kokkulepitud tähtaegadeks tasumata või osaliselt tasumata võla põhisummalt kohustub Sirje Jõgiste tasuma viivist 0,02% päevas iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest. 1.5 Sirje Jõgiste kohustust tasuda võlasumma punktis 1.3 kokkulepitud viisil käendab Anne Tali. Käenduse maksimumsumma on 32 000 eurot. 1.6 Tingimusel, et Sirje Jõgiste seab AS-i Uuemõisa Invest kasuks võla tasumise tagamiseks hüpoteegi I järjekohale kinnistu(te) le , mille väärtus on professionaalse kinnisvarahindaja poolt hinnatud vähemalt 20 % kõrgemaks kui võla jääk hüpoteegi seadmise ajal, lõppeb Anne Tali käenduskohustus ning AS Uuemõisa Invest annab talle selle kohta kirjaliku kinnituse. Sirje Jõgiste on lubanud hüpoteegi seada 20.04.2016.a. 1.7 Sirje Jõgiste kohustub teatama Anne Talile hüpoteegi seadmisest ning Anne Talil on õigus nõuda AS-lt Uuemõisa Invest kirjalikku kinnitust käenduse lõppemise kohta. 1.8 Juhul kui Sirje Jõgiste ei asu käesolevat kompromissi täitma punktis 1.3.1 kokkulepitud viisil või ei täida kompromissi punktides 1.3.2.kuni 1.3.5 kokkulepitud maksekohustusi ning rikkumine on kestnud üle kolme kuu on AS-l Uuemõisa Invest õigus kompromiss üles öelda, sellest Sirje Jõgistet ning Anne Talit eelnevalt kirjalikult teavitades ja esitada kohtumäärus kompromissiga täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1.9 Kompromissi ülesütlemisel kokkuleppe rikkumise tõttu on AS-l Uuemõisa Invest õigus nõuda võla tasumist kogusummas, punktis 1.1 kokkulepitud nõude vähendamisest summas 10 000 eurot arvestamata.

Asjaolud, menetluse käik AS Uuemõisa Invest esitas 14.08.2015.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse, mille kohaselt 07.04.2009.a sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu * summas 600 000 krooni. Laenu tagas kostja I hüpoteegiga * kinnistule * külas * vallas * kinnistusregistri nr *. Laenu tagastamine lepiti kokku ositi: 25.01.2010 - 100 000 krooni ja 25.04.2010 - 500 000 krooni. Laenu aastane

2-15-12147 intressimäär on lepingus 6%. Hageja hinnangul kostja I ei tegutsenud laenu võtmisel tarbijana vaid finantseeris laenuga iseseisvat majandustegevust. Kostja I võttis laenu alustava ettevõtte OÜ Hadar astelpajukasvatuse finantseerimiseks. 2009.a sügisel taotles kostja I temale teadaolevatel põhjustel hagejalt * kinnistu hüpoteegi alt vabastamist ja isikliku laenu vormistamist oma õe Anne Tali, kostja II, nimele. Hageja nõustus tingimusel, et hüpoteek asendatakse käendusega ja kostjad I ja II vastutavad hageja ees solidaarselt. 30.11.2009.a allkirjastati hageja ja kostjate poolt laenulepingu * 07.04.2009 õiguste ja kohustuste üleandmise kokkulepe. Kokkuleppe kohaselt võttis kostja II üle kõik laenusaaja õigused ja kohustused seisuga 25.11.2009.a. Hageja ja kostja II poolt laenulepingu * 07.04.2009 muutmise kokkuleppes lepiti kokku laenu tagastamise uutes tähtaegades: 150 000 krooni 30.03.2010.a; 100 000 krooni 20.12.2010.a ja 350 000 krooni 30.03.2011.a. Hageja ja kostja I sõlmisid käendusleping, mille kohaselt kostja I vastutab solidaarselt kostjaga II laenusumma tagastamise eest. 04.12.2009.a andis hageja nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks * kinnistult. 19.05.2011.a pikendasid hageja ja kostjad laenu tagastamise tähtaega kuni 01.05.2012.a. Hagejale ei tagastatud laenu tähtaegselt. Hageja ütles 12.11.2014.a laenulepingu üles alates 01.02.2015.a. Seisuga 31.07.2015.a on kostjate võlg hagejale kokku 41 851 eurot, millest 37 846,99 eurot laenu põhisumma, 2 498,88 eurot intressivõlg ja 1 505,12 eurot alates 02.02.2015.a arvestatud viivis. Pooled esitasid 09.11.2015.a Pärnu Maakohtule kompromisslepingu. Kompromissleping Pooled leppisid 05.10.2015.a koostatud kompromisslepingus kokku alljärgnevas:

2-15-12147 6.1.Sirje Jõgiste kohustub teatama Anne Talile hüpoteegi seadmisest ning Anne Talil on õigus nõuda AS-lt Uuemõisa Invest kirjalikku kinnitust käenduse lõppemise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule poolte poolt allkirjastatult 11.11.2015.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas.

2-15-12147 Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mis on pooltel hagiavalduse esitamisega või sellele vastamisega tekkinud või tekivad, jäävad poolte endi kanda. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.