XX ja YY kaebused Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula 17.08.2018 otsuste peale täiteasjades nr 172/2018/327 ja 172/2018/328
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja I: XX (isikukood XXXXXXXXXX) esindajad Puudutatud isik I: Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula määruskaebemenetluses Puudutatud isik II (sissenõudja): Uuemõisa Invest OÜ (registrikood 10043527), seaduslik esindaja IR Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2018 määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata XX taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.
4.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta XX kanda.
5.Teistel menetlusosalistel hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jätta need rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1.Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula menetluses on Pärnu Maakohtu 11.11.2015 kohtumääruse nr 2-15-12147 täitmiseks Uuemõisa Invest OÜ 25.04.2018 avalduse alusel algatatud täiteasi nr 172/2018/328 XX-lt (avaldaja I) 34 021,38 euro sissenõudmiseks ja täiteasi nr 172/2018/328 solidaarvõlgnikult YY-lt (avaldaja II) 32 000 euro sissenõudmiseks.
2.Avaldajad esitasid 24.07.2018 ühise kaebuse ja 07.08.2018 täiendava kaebuse kohtutäituri tegevuse peale avaldajate suhtes algatatud täiteasjade tühisuse tuvastamiseks. Kaebuste kohaselt algatas kohtutäitur ebaõigesti sissenõudja ühe avalduse alusel kaks eraldi täiteasja nii põhivõlgniku (avaldaja I) kui käendaja (avaldaja II) suhtes. Täitur suurendas sellega sissenõutavat summat ja alustas toiminguid võlgnikku ära kuulamata. Täitur on ebaõigesti arestinud avaldaja II pangakontodelt lapsetoetuse. Kohtutäitur vastab võlgniku avaldustele ja taotlustele hilinemisega ja/või ebapädevalt, esitab valeväiteid ja –andmeid ning keeldub telefonisuhtlusest. Kogu täitemenetlus on õigustühine ja väljapressimine, kuna täitemenetlus algatati kohtumääruse alusel, mis tugines näilikule tehingule.
3.Kohtutäitur jättis 17.08.2018 otsustega kaebused rahuldamata. Kuna kohtutäiturile esitati seaduse nõuetele vastav täitedokument, oli menetluse alustamine seaduspärane. Võlgnikud ei vaidlustanud täitemenetluse algatamist, täitmisteateid või kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid ega ole esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kaebajate avaldustele ja taotlustele on vastatud tähtaegselt täitemenetluse seadustiku (TMS) sätestatud korras. Võlgnike väited mitteõiguspärase tegutsemise kohta on tõendamata. Täitur ei ole suurendanud nõuet ega nõudnud kahekordset tasu, vaid menetleb täiteasjades solidaarvõla sissenõudmist.
4.Avaldajad esitasid 27.08.2018 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palusid tuvastada täitemenetluste õigusvastuse ja 14.09.2018 kaebuse täpsustuse, milles palusid tunnistada täitemenetlused lubamatuks. Kaebuse kohaselt võib kohus TMS § 45 alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Täitur algatas vormiliselt 11.11.2015 kohtumääruse nr 2-15-12147 täitmiseks täitemenetluse, kuid menetlus ei tugine sisuliselt kohtulahendile. Täituri juhendamisel esitas sissenõudja ühe täiteavalduse alusel kaks eraldi avaldust, mis on vastuolus kohtumääruse mõttega. Täitur käsitleb ebaõigesti käendajat võlgnikuna. Täitur algatas kaks erinevat ja seega topeltmahus täitemenetlust võlgniku ja käendaja vastu ning arvestab tasusid enam kui kahekordse määraga. Täitur vastab kaebaja taotlustele viivitades, telefonisuhtlusel valetab või ei vasta telefonikõnedele, mh lapsetoetuse teemadel. Täitur ei täida oma kohustusi ja avaldajad on pidanud ise taotlema õiguspärase menetluse läbiviimist. Justiitsministeerium ei ole järelevalvemenetluse algatamise taotlusele õiguspäraselt vastanud. Puudutatud isikute seisukohad
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldajate täitemenetluses esitatud mitmed taotlused täitemenetluse peatamiseks ja lõpetamiseks jättis kohtutäitur rahuldamata, kuna selleks puudus seadusest tulenev alus. Avaldustest ei ole selge, mida ja millisel alusel avaldajad vaidlustavad, kui nad taotlevad täitemenetluste lubamatuks tunnistamist.
6.Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Avaldajate suhtes on sundtäidetav täitedokument ja täitemenetlused algatati õigesti. Kohtutäitur ei nõua käendajalt ja võlgnikult kokku kahekordset summat, menetlus algatati solidaarvõlgnike suhtes. Kohtutäituri tegevus on seadusega kooskõlas.
Avaldajad ei saa kohtutäituri peale kaebuse esitamisega vaidlustada täitemenetluse aluseks olevat kohtumäärust, st paluda tunnistada täitemenetlused lubamatuks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.
8.Määruse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kohtutäitur algatas kaks täitemenetlust sama kohtulahendi alusel – tsiviilasjas nr 2-15-12147 11.11.2015 tehtud kompromisslepingut kinnitava määruse alusel nii põhivõlgniku kui ka käendaja suhtes.
9.Kohtutäitur algatas õigesti kaks eraldi täitemenetlust ega suurendanud kohtulahendis märgitud kohustust mitmekordseks. Sissenõudja esitas 25.04.2018 avaldajate suhtes kaks eraldi täiteavaldust, kuna TMS § 5 lg 1 mõtte kohaselt saab ühes täitemenetluses olla vaid üks võlgnik. Täitemenetluse seisukohast ei oma tähtsust, kummalt solidaarvõlgnikult võlga (enne) sisse nõuda õnnestub. Nõude aluseks olevast kohtumäärusest ei nähtu, et käendaja vastutaks üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kui võlgnik leiab, et tema suhtes ei ole nõude suurus õige, saab ta esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kui teine solidaarvõlgnik on juba võla osaliselt või täielikult tasunud, saab teine solidaarvõlgnik esitada täitmisele vastuväite.
10.Asjakohatud on kaebuse viited võlausaldaja poolt näiliku tehingu alusel nõude esitamisele. Kohtutäitur lähtub täitemenetluse alustamisel formaliseerituse printsiibist. Kui menetluse aluseks olev kohtulahend on ebaõige, on see teistmise küsimus.
11.Kaebajate viide TMS §-le 45 ei ole asjakohane. Viidatud sätte alusel saab täitemenetluse peatada üksnes kohus, mitte kohtutäitur. Kohtule vastavat avaldust esitatud ei ole. Samuti ei ole esile toodud täitemenetluse peatamise (TMS § 46) või lõpetamise (TMS § 48) aluseid.
12.Kohtutäituril ei ole kohustust võlgnikku enne täitetoimingute tegemist ära kuulata. Kohtutäitur andis võlgnikele täitmisteadetes 30 päeva aega nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Kaebajad ei esitanud ühtegi kaebust kohtutäituri tehtud toimingute või otsuste peale. Nad on esitanud vaid uusi taotlusi. Kui kohtutäitur kinnitas kuni 17.08.2018 vaid ühe täitmisavalduse olemasolu, nagu väidavad avaldajad, võib see olla aluseks kohtutäituri suhtes järelevalvemenetluse läbiviimiseks, kuid mitte kaebuste rahuldamiseks. Määruskaebus
13.Avaldaja I XX palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada ning tagastada maa- ja ringkonnakohtu menetluses tasutud riigilõivud.
14.Kaebuse kohaselt ei ole õige kohtu seisukoht, et kohtutäitur algatas õigesti kaks eraldi täitemenetlust. Kohtu viidatud TMS § 5 ei anna kohtutäiturile ja sissenõudjale õigust kohtuprotsessi väliselt menetlusosalisi ümber nimetada ja positsioneerida. Kooskõlas TMS §-ga 5 ja maakohtu 11.11.2015 määrusega nr 2-15-12147 on täitemenetluse osalised avaldaja I võlgnikuna ja avaldaja II muu isikuna. TMS § 33 lg 4 ei kohaldu, sest kohtulahendist tuleneb vaid üks rahaline nõue ja sissenõudja ei ole vabatahtlikult esitanud avaldust ega põhjendanud alust mitme täitetoimiku avamiseks. Sissenõudja avaldused on koostatud kohtutäituri nõudel kohtulahendit meelevaldselt tõlgendades ja täitemenetlused on seega algusest peale tühised. Kahe täitemenetluse algatamise tõttu on kohtutäitur nõudnud enam kui kahekordset tasu.
15.Kohtu solidaarsuhete käsitlus on arusaamatu. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb
täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas. Maakohtu 11.11.2015 määruse nr 2-15-12147 kohaselt ei eksisteeri menetluses võlgnikku I ja II, vaid on võlgnik ja käendaja ning kohustus rakendub eeldustel, mille sätestab kohtumäärus. Kohtutäitur tõlgendas määrust käendaja kahjuks, nimetas ta võlgnikuks ja asus tema suhtes teostama täitemenetlust.
16.Täitemenetlus on seadusevastane mh TMS § 19 alusel, kuna täitetoimingutega on alustatud enne nõude sissenõutavaks muutumist. Maakohtu määruse kohaselt pidi kogu ülejäänud võlgnevus olema tasutud alles hiljemalt 31.12.2020.
17.Kohus leidis ebaõigesti, et kaebajad ei mõista TMS § 45 mõtet ja et kohtutäitur on järginud temale seadusest tulenevaid kohustusi täitemenetluse läbiviimisel. Pärnu Maakohtu 21.12.2017 määruses nr 2-17-18612 esitatud selgituste kohaselt on avaldajal õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks. TMS § 8 lg 1 teise lause kohaselt on kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur ei ole oma kohustusi täitnud. Arusaamatuks jääb, miks kohus vaid möönis, kuid ei tuvastanud, et kohtutäitur eitas kuni 17.08.2018 kahe täitmisavalduse olemasolu.
18.Kohus nõudis ebaõigesti kaebuste esitamise eest riigilõivu tasumist kahekordses määras. Samuti jättis kohus ebaõigesti menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Reaalselt puudub solidaarsusnõue.
19.Kaebajad said tutvuda kohtutäituri ja sissenõudja menetluses esitatud seisukohtadega alles kohtumääruses. Arusaamatuks jääb, miks kohus ei tutvunud täitetoimikuga ja menetles asja (tõenäoliselt) vaid kohtutäituri ütluste alusel. Puudutatud isikute seisukohad
20.Kohtutäitur ja puudutatud isik II palusid jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus märgib selguse huvides, et maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse üksnes avaldaja I, XX. Avaldajat II, YY puudutavas osas on maakohtu määrus jõustunud.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
24.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus käsitles avaldaja avaldust täitemenetluste lubamatuks tunnistamiseks selle sisust lähtudes õigesti kaebusena kohtutäituri otsuse peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 mõttes. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada
kaebuse maakohtule. Avaldaja I kaebas antud juhul kohtutäituri 18.07.2018 otsuse peale, millega jäeti rahuldamata tema 24.07.2018 kaebus ja selle 07.08.2018 täiendus.
25.Avaldaja 24.07.2018 kaebuse kohaselt on täitemenetlused algusest peale õigustühised. Kohus märgib, et kuigi avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebus ja selle täiendus on ebaselged ja üldsõnalised, on nendest ja asja materjalist võimalik aru saada, et avaldaja soovib täitemenetluse lõpetamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata, kuna avaldaja esile toodud asjaolud ei anna alust täitemenetluse lõpetamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et kohtutäitur võis algatada solidaarvõlgnike suhtes eraldi täitemenetlused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et avaldaja ei esitanud kaebust täitemenetluse alustamise peale TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu ta on TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt minetanud õiguse tugineda väitele, et kohtutäitur ei tohtinud täitemenetlust alustada. Asjaolu, kas avaldajat II nimetatakse käendajaks või võlgnikuks, ei oma sisulist tähtsust ega muuda täitemenetluse läbiviimist õigusvastaseks.
27.Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et täitemenetluse läbiviimise tingimused ei ole täidetud ja mis annaksid alust täitemenetlus lõpetada (TMS § 48 lg 1 p 7). Esmakordselt määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et sissenõudja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, on ilmselt otsitud. Avaldaja ei ole kohtutäiturile kaebusi esitades sellisele asjaolule tuginenud. Ringkonnakohus kordab maakohtu seisukohta, et võlgnik saab sisulised vastuväited sissenõudja nõudele esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis TMS § 221 alusel.
28.Avaldaja viited kohtutäituri tasuarvestusele ei ole täitemenetluse läbiviimise õiguspärasuse hindamisel asjakohased. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Käesoleval juhul ei ole sellist kaebust esitatud.
29.Õiged ei ole määruskaebuse etteheited maakohtu järeldustele, mis kohus tegi avaldaja väidete kohta kohtutäituri poolt TMS §-st 8 tulenevate kohustuste rikkumise, samuti TMS § 45 sisu selgitamise kohta. Maakohus on avaldaja väidetele juba ammendavalt vastanud ja ringkonnakohus neid ei korda.
30.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et asjaolu, kas kohtutäitur eitas mingil perioodil kahe täitmisavalduse olemasolu või mitte, ei oma käesolevas asjas tähtsust ja maakohus ei pidanud seda asjaolu tuvastama. Samuti ei pidanud maakohus tutvuma täiteasja toimikuga. Avaldajal oli võimalik esitada asjakohased tõendid asja juurde.
31.Asja materjalist nähtuvalt on õige määruskaebuse väide, et avaldaja I sai sissenõudja ja kohtutäituri maakohtu menetluses esitatud seisukohtadega tutvuda alles kohtumääruses, kuid see rikkumine ei anna iseenesest alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuses ei ole kaebuse esitaja tuginenud sellele, et sissenõudja ja kohtutäituri seisukohtadega tutvumise mittevõimaldamine oleks kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise. Avaldaja sai oma seisukohad esitada määruskaebuses ja ringkonnakohus on need asja lahendamisel arvesse võtnud.
32.Alusetu on avaldaja etteheide maakohtus kantud menetluskulude solidaarselt avaldajate kanda jätmisele. TsMS § 173 lg 4 kolmanda lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel märkida, kas menetlusosalised, kes vastutavad ühiselt menetluskulude kandmise eest, vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni
menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avaldajad I ja II on sissenõudja ees solidaarvõlgnikud, nad osalesid maakohtus asja menetlemisel ühiselt ning nende esitatud menetlusdokumendid ja seisukohad olid ühised. Maakohus leidis põhjendatult, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.
33.Avaldaja määruskaebuses esitatud taotlus riigilõivu tagastamiseks jääb rahuldamata. Riigilõivuseaduse § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel hagita menetluses riigilõivu 15 eurot. Avaldaja I vaidlustas kohtutäituri 18.07.2018 otsuse täiteasjas nr 172/2018/328 ja tasus maakohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (25.06.2018 maksekorraldus). Avaldaja II vaidlustas kohtutäituri 18.07.2018 otsuse täiteasjas nr 172/2018/327 ja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (13.09.2018 maksekorraldus). Avaldaja ei ole tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem ja asjas ei esine aluseid riigilõivu tagastamiseks.
34.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Teistel menetlusosalistel hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra. Gaida Kivinurm