Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-45962
Tsiviilasi
AS-i Nordea Finance Estonia hagi Erkki Salaki ja OÜ Endurox vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks Erkki Salaki ja OÜ Endurox vastuhagi AS-i Nordea Finance Estonia vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Endurox OÜ ja Erkki Salaki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant I (kostja I): Endurox OÜ (registrikood: 11688873); Apellant II (kostja II): Erkki Salak (isikukood: XXX); Apellantide volitatud esindaja Raido Reinsalu; Vastustaja (hageja /vastuhagis kostja): AS Nordea Finance Estonia (registrikood: 10237140); volitatud esindaja Reelika Tuisk
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus tühistada osaliselt, hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS-i Nordea Finance Estonia hagi Erkki Salak ja OÜ Endurox vastu rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus muutmata.
Lugeda Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus sõnastatuks järgmiselt:
Jätta AS-i Nordea Finance Estonia hagi Erkki Salak ja OÜ Endurox vastu rahuldamata.
2.2.Jätta Erkki Salak ja OÜ Endurox vastuhagi AS-i Nordea Finance Estonia kahjuhüvitise nõudes rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
3.Erkki Salaki ja OÜ Endurox apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus vastustaja AS-i Nordea Finance Estonia kanda.
2.Mõista AS-ilt Nordea Finance Estonia Erkki Salak kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 525 (viissada kakskümmend viis) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Erkki Salak arveldusarvele nr EE831010010038358018 AS-s SEB Pank. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Nordea Finance Estonia (hageja) esitas 02. oktoobril 2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Endurox OÜ (kostja I) ja Erkki Salaki (kostja II) vastu võlgnevuse 1 433,06 eurot ja viivise 66,94 eurot väljamõistmiseks. Seoses õigeaegselt esitatud vastuväitega jätkus menetlus Viru Maakohtus hagimenetluses. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja liisingulepingust nr 20116477 tulenev võlgnevus 1 584,81 eurot ning viivised 415,19 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja I ning müüja 22. oktoobril 2010 liisingulepingu nr 20116477 (I kd tl 56–59) koos maksegraafikuga, mille esemeks oli sõiduauto Volvo XC70, väljalaskeaasta 2003. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu (I kd tl 60–61), mille kohaselt kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid maksimumsummas 8 947,63 eurot. Kuivõrd kostja I jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 02. jaanuaril 2012 liisingulepingu üles (I kd tl 62–63). Kostjad on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Ülesütlemise
hetkeks oli kostja I lepingujärgsete maksete võlgnevus 1 400,37 eurot. Seoses liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega kohustus liisinguvõtja hagejale tagastama liisingueseme 5 päeva jooksul. Hagejal õnnestus vara valdus taastada Reeborn OÜ abiga 17. jaanuaril 2012, mille kohta vormistati vara üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd tl 68–69). Hageja kandis vara tagastusteenuse kulu 203,33 eurot (I kd tl 70). Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli vara jääkmaksumus 2 694,73 eurot. Vara tagastamisel lisaks välistele puudustele tuvastati ka tehnilised puudused, mis langetasid sõiduki turuhinda. Tuignedes tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11 väljendatud Riigikohtu seisukohale ei lasknud hageja enam tagastatud sõidukit remontida. Tagastatud liisinguese suunati müüki koos sellel olnud puudustega ning selle turuväärtuseks määrati 3 000 eurot vastavalt 06. septembri 2012 hindamisaktile (I kd tl 71). 22. oktoobri 2012 kuupäevaga akti puhul on tegemist eksitusega. Hageja müüs sõiduki 3 000 euro eest (ei sisalda käibemaksu). Sõiduk oli avalikult müügis United Motors OÜ müügiplatsil ja interneti portaalis www.auto24.ee. Kui kostjatel või nende tuttavatel / lähedastel oleks olnud reaalselt huvi tagastatud sõiduk osta või ise ostja leida, siis oleksid nad saanud seda teha, kuna sõiduk oli avalikult müügis. Kostjate poolt esitatud müügipakkumise hinnad ei saa kajastada tagastatud vara väärtust. Kostjate poolt esitatud müügikuulutusest ei nähtu, et tegemist oleks sama sõidukiga. Kuulutuses pole märgitud sõiduki VIN koodi ning samuti ei ühti sõiduki tehnilised andmed vaidlusaluse sõiduki omadega. Tagastatud sõidukil esinesid ulatuslikud puudused, mis on fikseeritud vara üleandmise aktis ja kostjate poolt kinnitatud ning lisaks oli tagastatud varal läbisõit 50 0000 kuni 100 000 km suurem, kui kostjate poolt esitatud portaali www.auto24.ee müügipakkumistes märgitud sõidukitel. Seoses liisingulepingu ülesütlemisega ja vara müügiga kaasnesid hagejale puhastuseteenuse kulu 90,83 eurot ja müügikulu 191,67 eurot, lisaks kandis hageja kaskokindlustuse kulu 223,35 eurot ja liikluskindlustuse kulu 115,24 eurot. Vara võõrandamisest saadud kasu 305,27 eurot tasaarvestas hageja liikluskindlustuse kuluga 115,24 eurot ja osaliselt kaskokindlustuse kuluga summas 190,03 eurot. Peale liisingulepingu ülesütlemist 06. jaanuaril 2012 tasus kostja I hagejale 334,71 eurot, millega loeti tasutuks arve nr 11451285 summas 322,83 eurot ning vähendati arve nr 11479419 võlgnevust 11,88 euro võrra. Seega on liisingulepingust tulenev kostjate võlgnevus 1 584,81 eurot, mis koosneb tasumata lepingumaksetest 1 065,66 eurot, millest põhimaksed 784,33 eurot, intress 48,88 eurot, kindlustusmaksed 126,94 eurot, võlateatise saatmise tasu 8,44 eurot ja viivised 97,07 eurot, vara tagastusteenuse kulu 203,33 eurot, puhastusteenuse kulu 90,83 eurot, vara müügikulu 191,67 eurot ja kaskokindlustuse kulu 33,32 eurot. Lisaks võlgnevusele palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja viivise 0,25% päevas tasumata põhimaksetelt alates 19. oktoobrist 2012 kuni hagiavalduse esitamiseni, mis on 919,63 eurot, kuid tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja arvestades hagihinda vähendas hageja viivise nõuet 415,19 euroni.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Makseviivitus sai võimalikuks seetõttu, et kostjad ei saanud nõuetekohaselt kätte arveid. Liisingulepingu kohaselt kohustus liisinguandja lepingu ülesütlemisest teavitama liisinguvõtjat kirjalikult. Kostjatele ei ole ülesütlemisavaldus kätte toimetatud. Ülesütlemisavaldusi sisaldanud saadetiste kättetoimetamisel on tehtud väljastamiskatse, mille ebaõnnestumisel on jäetud postkasti teade, saadetised ise on liikunud ilma väljastamata tagasi postkontorisse, kust need on hoiutähtaja möödumisel tagastatud saatjale Hageja on õigusvastaselt lugenud lepingu lõppenuks, takistanud kostja I seaduslikku valdust liisinguobjekti üle ning võõrandanud kostja I tahte vastaselt liisinguobjekti, millest tulenevalt on kostja I kaotanud võimaluse omandada liisinguobjekt ja kaotanud liisinguobjekti omandamiseks tasutud summad. Hageja lülitas kostjad müügiprotsessist välja eirates kostjate pöördumisi olukorra lahendamiseks. Kui kostjad oleksid saanud ülesütlemisavaldused kätte, oleks neil olnud võimalus kõiki tagajärgi ennetada. Kostja II on allkirjastanud sõiduki üleandmis-vastuvõtu akti, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et selle akti koostamisega on üle antud taganemisavaldus. Üksnes postkasti teate panemisega ei saa lugeda tahteavaldust kätte toimetatuks.
Kostjad on tasunud hagejale 16. detsembril 2011 ja 06. jaanuaril 2012 vastavalt 318,60 eurot ja 322,83 eurot. Mõlemad maksed on teostatud enne sõiduki teisaldamist, mis näitab, et kostjad oli huvitatud osamaksete tasumisest eesmärgiga sõiduk omandada ning hageja poolt viidatud ülesütlemisavalduse kättesaamisel oleks kindlasti kasutatud ülesütlemisavalduses kirjeldatud õigust liisingulepingu ennistamiseks 5 päeva jooksul vastava teate kättesaamisest. Hageja võõrandas vara ebamõistlikult madala hinnaga. Hageja soovis võõrandada liisinguobjektiks olevat sõidukit hinnaga 7 490 eurot, samas nähtub hagiavaldusest, et vara tegelik võõrandamishind oli 3 000 eurot. Seega vähendas hageja müügiprotsessi jooksul võõrandatava vara hinda. Hageja ei teavitanud kostjaid ei liisingueseme võõrandamisest ega müügihinna alandamisest. Hageja ei ole tõendanud, et ta müüs liisingueseme kohaliku keskmise müügihinnaga, mis oleks vastavuses liisingueseme tegeliku väärtusega. Seda, et sõiduki tegelik müügihind oli oluliselt suurem hinnast millega sõiduk müüdi, tõendab liisingueseme müügikuulutus portaalis www.auto24.ee, kus müüdi sama sõiduk hinnaga 6 890 eurot (I kd tl 106–107) ja hageja enda poolt 22. oktoobril 2012 tellitud hindamisakt, mille kohaselt hinnati sõiduki väärtuseks 7 000 eurot (I kd tl 108). Hageja võõrandas liisingueseme turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga oma koostööpartnerile, leides, et selle tulemusel tekkinud hinnavahe peaks hüvitama kostjad. Ebasoodsa tehingu tegemisega kaasneva kahju on tekitanud hageja endale ise, millest tulenevalt ei saa tekkinud kahju omistada kostjatele. Hageja jättis arvestamata, et kahju hindamisel tuleb hinnata ka kannataja osa kahju tekkimises. Isegi 2 aastat hiljem sõiduki tagastamisest liisinguandjale on sarnaste sõidukite tegelikud müügihinnad oluliselt kõrgemad sellest hinnast, millega hageja otsustas sõiduki oma koostööpartnerile võõrandada. Nii 22. oktoobri 2012, kui ka 06. septembri 2012 sõiduki müüki suunamise aktid ei ole allkirjastatud. Küll aga on allkirjastatud sama akti koostaja poolt tehtud 02. veebruari 2012 akt (I kd tl 129), millest nähtub, et sõiduki väärtuseks on hinnatud 7 000 eurot. Hageja poolt ekslikuks nimetatud 22. oktoobri 2012 akt näitab sõiduki ligilähedast väärtust, mis kattub ka 02. veebruari 2012 koostatud aktis oleva hinnaga, kostjate poolt esitatud sarnaste sõidukite müügipakkumistes kajastuvate hindadega ja portaalis www.auto24.ee esitatud sama sõiduki müügikuulutuses (I kd tl 109) toodud hinnaga. Väide, et müügikuulutuses nähtav sõiduk ei ole sama sõiduk kui liisinguobjektiks olnud sõiduk, on eksitav. Auto24 müügikuulutusel kajastuv sõiduk kannab sama registreerimisnumbrit XXX, seega tegemist on liisingulepingu esemeks olnud sõidukiga.
3.Kostjad esitasid vastuhagi. Hagejaga sõiduauto omandamiseks kapitalirendilepingu sõlmimisel oli kostjal I tahe liisingulepingu lõppedes sõiduk omandada. Sellist tagajärge ei saabunud ning selle asemel on kostja I hageja süül kaotanud võimaluse saada viimase osamakse tasumisel sõiduki omanikuks, kaotades ühtlasi sõiduki omandamiseks osamaksetena tasutud raha. Kostja I otseseks varaliseks kahjuks on kõik liisingulepingu alusel kostja kasutusse antud sõiduki omandamiseks tehtud osamaksed. Sõiduki valduse kaotamise hetkeks 17. jaanuaril 2012 oli kostja I tasunud kokku 5 187,24 eurot. Tekkinud kahju arvestamisel ei lähtu kostja I sõiduki soetusmaksumusest, vaid selle tegelikust turuväärtusest. Hageja poolt on kostjale tekitatud otsene varaline kahju kokku 3 239,61 eurot, mis moodustub sõiduki turuväärtusest summas 7 000 eurot, millest on lahutatud tasumata osamaksed 1 065,66 eurot ja jääkväärtus 2 694,73 eurot.
4.Hageja leidis, et vastuhagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja I oli teadlik, et liisingulepingu ülesütlemisel arvete mittetasumise tõttu tasutud lepingumakseid ei tagastata. Kostjad on ise süüdi kõnealuse olukorra tekkimises ning vastutavad võimaliku kahju tekkimise eest. Kostja II kostja I esindajana tagastas liisingueseme valduse 17. jaanuaril 2012, seega sai ta hiljemalt samal hetkel teadlikuks liisingulepingu ülesütlemisest. Hageja poole pöördusid kostjad sooviga asja lahendada enam kui 3 nädalat hiljem. Seega ei ole kohane ega usutav kostjate väide, et kui nad oleksid liisingulepingu ülesütlemise teate kätte saanud, oleks nad võlgnevuse tasunud ja sõiduki välja ostnud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 19. juuni 2015 otsusega hagi, mõistis OÜ-lt Endurox ja E. Salakilt solidaarselt välja AS-i Nordea Finance Estonia kasuks võlgnevuse 1 584,81 eurot ning viivise 415,19 eurot. Maakohus jättis E. Salaki ja OÜ Endurox vastuhagi kahjuhüvitise nõudes rahuldamata, hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
5.1.Maakohus leidis, et kostjatele ülesütlemise teatiste saatmisega ei saa lugeda liisingulepingut üles öelduks. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu p 9.2. kohaselt kõik lepinguga seotud teated tuleb esitada lepingus fikseeritud aadressil liht- või tähitud kirjaga, kiireloomulistel juhtudel faksi või elektronposti teel. Hageja on tõendanud, et lepingu ülesütlemise teade edastati kostjatele tähitud kirjadega (I kd tl 127–128) nende lepingujärgsetele aadressidele. Kostjate poolt esitatud AS-i Eesti Post vastusest (I kd tl 147) nähtub, et tulenevalt väljastuskatse ebaõnnestumisest jäeti saajate postkasti saadetise saabumise teade. Saajad saadetistele hoiutähtaja jooksul järgi ei tulnud ja saadetised on 20. jaanuaril 2012 saatjale AS-ile Nordea Finance Estonia tagastatud. Maakohus leidis, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust kätte antud. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on liisinguleping hageja poolt kehtivalt üles öeldud. Liisingulepingu p 6.5., mille kohaselt liisinguandja on kohustatud liisinguvõtjale lepingu ülesütlemisest kirjalikult teatama, mittejärgimine ei muuda hageja poolset ülesütlemist tühiseks, kuivõrd kostja oli teadlik lepingu ülesütlemisest. Maakohtu hinnangul kostjad, andes liisingulepingu eseme üle liisinguandja volitatud esindajale, võisid järeldada sellest liisinguandja tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o leping üles öelda TsÜS § 68 lg 1 ja 3 järgi. Liisingulepingu p-st 6.4. tuleneb liisinguandja õigus öelda leping üles, kui liisinguvõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi, sh ei tasu lepingumakseid. Hageja poolt esitatud arvete ja laekumiste väljavõttest (I kd tl 75–76) nähtub, et kostja I on jätnud arve tasumata esmakordselt septembris 2011, ning seejärel oktoobris, novembris ning detsembris 2011. Seejärel kahel kuul on kostja I teinud maksed. Maakohus leidis, et jättes maksed tasumata, pidi kostja I arvestama asjaoluga, et hageja võib liisingulepingu üles öelda. Maakohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja I, jättes liisingumaksed maksmata ning andes vara üle liisinguandja esindajale, ei olnud teadlik liisinguandja tahtest leping üles öelda. Esitatud kirjavahetusest (I kd tl 102–103) nähtuvalt on E.S. 03. veebruaril 2012 edastanud hageja esindajale kirja, milles teatab, et on huvitatud Erkki Salaki kasutuses olnud Volvo väljaostmisest ning palub infot tingimuste kohta. Nimetatud kirjast ja sellele järgnenud kirjavahetusest võib järeldada, et kostjad olid teadlikult liisingulepingu ülesütlemisest, kuivõrd kehtiva liisingulepingu olemasolu korral ei oleks kostjatel olnud vajadust sõiduk välja osta.
5.3.Kostjad ei ole vaidlustanud hageja nõude arvestust, mistõttu hageja nõue kuulub rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt mõista välja liisingulepingust tulenev võlgnevus 1 584,81 eurot ning viivised 415,19 eurot. Hageja on põhistanud sõiduki hinna muutuse esialgse (I kd tl 129, 148) ning hilisema hindamise ajal, kuivõrd olemasolevate puuduste hindamisel on sõiduki hind vähenenud. Hageja on esitanud kohtule sõiduki müüki suunamise hindamisakti (I kd tl 71), millest nähtuvalt on sõidukil mitmeid turuhinda langetavaid puuduseid. Sõiduki hinnaks on märgitud 3 000 eurot. Kui sõidukilt oleks eemaldanud kõik vara üleandmisel ilmnenud välised ja tehnilise kontrolli käigus tuvastatud puudused, oleks vara turuväärtus olnud 7 000 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd tulenevalt
Riigikohtu praktikast hageja enam tagastatud sõidukeid remontida ei laskunud, suunati tagastatud liisinguese müüki koos sellel olnud puudustega ning selle turuväärtuseks määrati 3 000 eurot. Vastavalt hageja selgitusele (I kd tl 124) on 22. oktoobri 2012 hindamisakt (I kd tl 108) selles esineva vea tõttu ekslik ning maakohus seda tõendina ei arvestanud. Portaalis www.auto24.ee olev müügikuulutus kannab 08. novembri 2012 kuupäeva, AS United Motors on esitanud sõiduki müügiarve 3 000 eurot 06. septembril 2012. Portaalis olevat müügikuulutust ei saa pidada asjakohaseks tõendiks, kuivõrd see ilmus pärast sõiduki müüki ega näita sõiduki väärtust selle müümisel AS-ile United Motors. Asjaolust, et kuulutuses on kõnealuse liisingulepingu eseme fotod, ei saa järeldada, et tegemist on selle eseme müügiga. Fotol on illustratiivne tähendus, see ei tõenda liisingulepingu esemeks olnud sõiduki müüki kuulutuses toodud hinnaga. Kostjate tegevusest ei nähtunud nende tahet lepingulist suhet hagejaga jätkata. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et hageja esindaja on viidanud kostjate võimalusele osaleda avalikul müügil ning teatanud, kes tegeleb sõiduki müügiga. Kostjad ei ole põhistanud oma väidet, nagu oleks hageja eiranud nende soove liisinguesemeks olnud sõiduk osta.
5.4.Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Vastavalt liisingulepingu p-le 6.5. ei kuulu tasutud liisingumaksed lepingu ülesütlemisel tagastamisele, ehk lepingu p 6.5. välistab kostjate nõudeõiguse. Kahjuhüvitise väljamõistmine hagejalt ei oleks kooskõlas kahju hüvitamise eesmärkidega VÕS § 127 lg 1 mõttes. Kuigi liisingulepingu ülesütlemise teate kostjatele kätte toimetamine ei ole toimunud kõiki liisingulepingust tulenevaid nõudeid järgides, ei ole kahju hüvitamise nõue esitatud nende rikkumistega kaasnenud võimaliku kahju hüvitamiseks, vaid kapitalirendi lepingu alusel tehtud maksete hüvitamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Endurox ja E. Salak esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsust apellantide vastu suunatud hagi rahuldamise osas, paluvad Viru Maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi apellantide vastu täies ulatuses rahuldamata. Apellandid paluvad jätta menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei saa sõiduki teisaldamine olla tahteavalduse väljendus, millest iga mõistlik isik mõistab, et liisinguleping on üles öeldud. Liisingulepingu p 6.5. kohaselt kohustub liisinguandja liisinguvõtjat kirjalikult teavitama lepingu ülesütlemisest. Ülesütlemisteate kättesaamisel oleks apellantidel olnud võimalus kõiki vastustaja poolt hagiavalduses kirjeldatud tagajärgi ennetada. Liisingueseme liisinguvõtja valdusest väljanõudmise eelduseks on liisingulepingu p-st 1.2. lähtuvalt ja VÕS § 233 lg 2 kohaselt lepingust eelnev taganemine vastavalt lepingu p-le 6.5. Kuna liisinguandja pole tegelikult lepingust taganenud, siis on alusetud ka tema edasised tegevused valduse äravõtmisel ja sõiduki võõrandamisel ning apellantidele süüks pandav kahju on vastustaja enda poolt tekitatud; 2) on arusaamatu maakohtu seisukoht, et apellandid ei ole esitanud vastustaja poolt esitatud nõude arvestusele vastuväiteid, mistõttu kuulub kogu nõue hagis toodud ulatuses rahuldamisele. Apellandid on hagile läbivalt vastu vaielnud ega tunnistanud ühtegi vastustaja nõuet; 3) on maakohus jätnud tuvastamata liisingueseme väärtuse selle tagastamise hetkel ja tuginenud otsuse tegemisel üksnes vastustaja poolt esitatud liisingueseme müügimaksumusele. Kui tagastatud liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist (antud juhul pärast valduse kaotamist) liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisinguandjale tagastatud liisingueseme väärtust, s.o TsÜS § 65 järgi sarnase eseme kohalikku keskmist müügihinda liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetkel. Sõiduki väärtuse vähenemine ca aasta ja kolme kuuga 8 947,63 eurolt 3 000 euroni on ebatõenäoline.
Sõidukit kasutati sihipäraselt ja sõiduk oli tehniliselt korras, mida muuhulgas kinnitab ka vastustaja enda esindaja poolt 02. veebruari 2012 seisuga tehtud akt. Tegelik sõiduki turuväärtus sai olla ca 7 000 eurot, mida tuleks käsitleda ka konkreetse sõiduki mõistliku turuhinnana; 4) ei ole maakohus asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-t 1. Maakohus on jätnud hindamata tõendina esitatud võrdlevad müügipakkumiste väljavõtted portaalist www.auto24.ee ja vaidlusaluse liisingueseme hilisema müügipakkumise. Riigikohtu seisukoha kohaselt (tsiviilasi nr 3-2-1-157-14) saab liisingueseme väärtust tõendada avalikes müügiportaalides toodud pakkumistega; 5) ei teavitanud vastustaja apellante ei liisingueseme faktilisest võõrandamisest ega ka müügihinna alandamisest.
7.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud apellantide kanda. Vastuse kohaselt. 1) on liisingulepingu p-s 6.6. pooled kokku leppinud erisuse juhuks, kui lepingu ülesütlemise teate kättetoimetamine ei ole võimalik. Vastustaja tegi omaltpoolt kõik, et apellantidele liisingulepingu ülesütlemise teade kooskõlas liisingulepingu p-ga 9.2. kätte toimetada. Pooled olid käenduslepingu p-s 7 kokku leppinud, et teatis või nõue loetakse edastatuks kolmandal päeval postitamise kuupäevast, seega võib lepingu ülesütlemise teate lugeda apellandile II kättetoimetatuks 05. jaanuaril 2012. Arvestades asjaolu, et tähitud kirjad tagastati vastustajale hoiutähtaja möödumisel, oli igati kohane vastustaja poolt liisingulepingu tingimuste p 6.6. kohaldamine; 2) on maakohus õigesti leidnud, et andes liisingulepingu eseme üle liisinguandja volitatud esindajale, võisid apellandid järeldada sellest liisinguandja tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Apellandid ei ole vastustajat teavitanud arvete mittesaamisest vastavalt lepingu p-le 4.5. Seega vastavalt liisingulepingule oli liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda ning kuivõrd ülesütlemise teadet ei olnud võimalik apellantidele kätte toimetada, siis oli liisinguandjal õigus vara valdus tagasi nõuda; 3) ei ole vastustaja keeldunud kellelegi sõidukit müümast ega varjanud sõiduki müügiinfot. Vastustaja ei eiranud apellantide ja nende lähedaste pöördumisi, vaid suunas nad sõiduki müügiga tegeleva äriühingu poole ning andis lingi, millelt sai internetis sõiduki müügikuulutust, kogu müügiprotsessi ja hinna kujunemist jälgida; 4) ei olnud tagastatud sõiduk tehniliselt korras. 17. jaanuaril 2012 liisingueseme tagastamisel vormistati vara üleandmise–vastuvõtmise akt (I kd tl 68–69), milles märkustena märgiti ka varal esinenud visuaalsed puudused. Seejärel suunas vastustaja tagastatud sõiduk tehnilisse kontrolli ja müügi ettevalmistusse United Motors OÜ-sse. Kuivõrd 2012. aasta alguses võttis vastustaja vastu sisulise otsuse, et enam ei teostata tagastatud liisinguesemetele remonttöid, suunati varad müüki sellises seisukorras, nagu nad olid tagastamise hetkel. 02. veebruari 2012 hindamisaktis määrati aga vara hind kooskõlas teiste samade tehniliste näitajatega ja tervete sõidukite pakkumushindadega. Selle koostamisel lähtus United Motors OÜ eeldusest, et tagastatud liisinguesemele on teostatud remonttööd ning sõidukilt on eemaldatud kõik välised ja tehnilise kontrolli käigus tuvastatud puudused. Sel juhul oleks sõiduki turuväärtus olnud 7 000 eurot (koos käibemaksuga). Kuivõrd vastustaja enam tagastatud sõidukeid remontida ei laskunud, siis suunati tagastatud liisinguese müüki koos sellel olnud puudustega ning selle turuväärtuseks määrati 3 000 eurot vastavalt 06. septembri 2012 hindamisaktile (I kd tl 71), milles on kirjas ka kõik sõidukil esinenud puudused; 5) ei ole apellandid tõendanud tagastatud sõiduki suuremat turuväärtust kui 3 000,00 eurot (ilma käibemaksuta). Müügipakkumised on põhimõtteliselt lubatavad tõendid võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle
väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendada võivaid asjaolusid. Apellantide poolt esitatud müügikuulutusest ei nähtu, et tegemist oleks sama sõidukiga; 6) on 22. oktoobri 2012 akti puhul tegemist eksitusega ning maakohus on õigesti jätnud nimetatud akti tõendina arvestamata. Vastustaja müüs sõiduki juba 06. septembril 2012, seega ei saa
22.oktoobril 2012 märgitud sõiduki omanikuks olla AS Nordea Finance Estonia.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamise osas materiaal- ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt teha ise tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda, ning menetluskulud ringkonnakohtus vastustaja kanda. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellandid ei vaidlusta maakohtu otsust vastuhagi rahuldamata jätmise osas, seega ei käsitle ringkonnakohus vastuhagiga seonduvat. Puudub vaidlus, et kostja I ja hageja sõlmisid 22. oktoobril 2010 liisingulepingu (I kd tl 56–59), mille esemeks oli sõiduk Volvo XC70 ning kostja II ja hageja sõlmisid liisingulepingu täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 20116477 (I kd tl 60–61). Kostjad ei vaidlusta hageja väidet, et nad on jätnud tasumata maksegraafiku järgsed maksed alates septembrist 2011 kuni detsembrini 2011 (I kd tl 97).
17.jaanuaril 2012 võttis hageja volitatud isik kostjalt I liisingueseme valduse üle (I kd tl 68–69) ning liisingu ese müüdi hageja poolt 3 000 euro eest 06. septembril 2012 (I kd tl 72). Pooled vaidlevad, kas liisinguandja on liisingulepingu kehtivalt üles öelnud ning kas liisinguese võõrandati turuhinnaga või alla selle.
9.Õige on maakohtu järeldus, et hageja poolt kostjatele liisingulepingu ülesütlemise teatise saatmisega ei saa lugeda lepingut üles öelduks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-143-09 leidnud, et lisaks ülesütlemise materiaalsetele tingimustele peavad lepingu lõppemiseks olema täidetud ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks on eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele. Kestvuslepingu pool saab lepingu VÕS § 195 lg 1 järgi üles öelda teisele lepingupoolele ülesütlemisavalduse tegemisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole ülesütlemisteateid kostjatele kätte toimetanud. Ainuüksi tähitud kirja saatmise teate postkasti panekuga ei ole kostjatele hageja tahteavaldust kätte antud. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kohaldada tuleks liisingulepingu p-i 6.6, mille kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguvõtja ruumidesse siseneda vara valdusest äravõtmiseks, kui liisinguandja ei tagasta vara lepingu ülesütlemise teates märgitud tähtaja jooksul või liisinguandja poolt määratud kohta. Hageja ei ole tõendanud, et kostjatele polnud võimalik ülesütlemisteateid kätte toimetada. Hageja on üritanud edastada kostjatele ülesütlemisteateid postiga vaid ühel korral 02. jaanuaril 2012, kostjale I aadressile XXX Haljala alevik Haljala vald (I kd tl 119, 127) ning kostjale II aadressil XXX Kadrina vald (I) kd tl 119, 128). Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt saadetud ülesütlemisteated tagastati saatjale hoiutähtaja möödumisel (I kd tl 147) 20. jaanuaril 2012, s.o pärast hageja poolt liisingueseme valduse äravõtmist kostjalt I. Seega on asjakohatu tugineda liisingulepingu p-le 6.6., kuivõrd 17. jaanuaril 2012, s.o päeval, mil hageja võttis auto valduse üle, hageja ei teadnud, et ülesütlemisteateid ei õnnestu kostjatele kätte toimetada. Samuti ei kohaldu asjas käenduslepingu p 7, mille kohaselt käenduslepingu alusel edastatavad teated või sellest tulenevad nõuded tuleb saata tähitud postiga lepingus sätestatud aadressil, või muul aadressil, millest üks lepingupool on teisele kirjalikult teatanud ning selliselt saadetud teatis või nõue
loetakse edastatuks kolmandal päeval postitamise kuupäevast. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lugeda liisingulepingut liisinguvõtja suhtes ülesöelduks käendajale ülesütlemisteate postkasti panekuga. Vastavalt käenduslepingu p-le 6 täidab käendaja liisinguvõtja kohustused juhul, kui liisinguvõtja ei ole neid täitnud liisingulepingus fikseeritud tähtajal ja viisil. Käendaja kohustus täitma kohustused 7 päeva jooksul vastava kirjaliku teate saamisest liisinguandjalt. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on käendajalt kohustuse täitmist lepingus sätestatud viisil ja tähtajal nõudnud. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et hageja ülesütlemisteated ei vastanud ka seadusega kehtestatud nõuetele. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib lepingupool kestvuslepingut mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega üldiseks eelduseks lepingu erakorralisele ülesütlemisele on, et eelnevalt oleks kohustusi rikkunud poolele määratud mõistlik täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Hageja ei ole väitnud, et ta on makseviivituse tekkimisel pöördunud kostjate poole nõudega kohustus täita. Kuigi hageja nõuab hagiavalduses muuhulgas võlateatise saatmise tasu (I kd tl 51, 66), ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta on kostjatele kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andnud ning kostjad said kohustuse täitmise nõude kätte. Nimetatud võlateatist ei ole hagiavaldusele lisatud.
10.Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS §-s 186, mille kohaselt võib võlasuhte lõpetada mh ka poolte kokkuleppega (p 4). Seadus ei sätesta liisingulepingu lõpetamise tahteavaldustele vorminõuet. Pooled said lepingu lõpetada ka kaudsete tahteavaldustega. TsÜS § 68 lg 3 järgi saab kaudseks tahteavalduseks pidada tegu, millest võib järeldada poole tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaidlust ei ole, et kostja II andis liisingueseme valduse hageja volitatud esindajale isiklikult üle
17.jaanuaril 2012 (I kd tl 68–69). Valduse üleandmine kostja II poolt on toimunud vabatahtlikult, vastavalt sõiduki üleandmise-vastuvõtuaktile (I kd tl 68–69) ühtegi vastuväidet asja üleandmisel kostjad esitanud ei ole. Seega saab liisingulepingu lugeda ülesöelduks kostja II kui kostja I esindaja poolt liisingulepingu valduse üleandmisega hagejale 17. jaanuaril 2012. Ringkonnakohtu hinnangul pidi kostja I sõiduki valduse loovutamisel hagejale aru saama hageja tahtest leping lõpetada ja on sellega nõustunud. Seega on leping lõppenud poolte kokkuleppel ja hagejal oli õigus liisinguese realiseerida.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sõiduk müüdi turuhinnaga. Hageja nõudis maakohtus liisingulepingust nr 20116477 tuleneva võlgnevuse 1 584,81 eurot, ning sissenõutavaks muutunud viivise, mida hageja vähendas 415,19 euroni, väljamõistmist. Maakohus tuvastas, et kostjad ei ole vaidlustanud hageja nõude arvestust, mistõttu hageja nõue kuulub rahuldamisele. Maakohus leidis, et sõiduk müüdi turuväärtusega, s.o 3 000 eurot, kuivõrd sellel esinesid väärtust vähendavad puudused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb liisingueseme väärtus teha kindlaks selle tagastamise ajal (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-184-12, nr 3-21-33-08, nr 3-2-1-157-14, nr 3-2-1-156-13). Väärtus on keskmine turuhind (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-184-12, nr 3-2-1-33-08). Liisinguandja peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kulutuste hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud, sh liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguandja esitatud ja tõendatud liisingueseme väärtusele vastuväite esitanud liisinguvõtja peab omakorda tõendama, et liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel selline, nagu tema väidab. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et liisingueseme tagastamise tõttu liisinguandjale on just liisinguandjal paremad võimalused liisingueseme väärtust tõendada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14). Seega peab liisinguandja tõendama, et sõiduki väärtus tagastamise hetkel oli 3 000 eurot ning kostjad, et see oli kõrgem. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui liisingueseme tagastamisel on liisinguandja initsiatiivil koostatud liisingueseme hindamisakt ja liisinguandja väidab, et liisingueseme tegelik väärtus oli
madalam kui akti järgi, peab ta seda tõendama (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-184-12, nr 3-2-1-33-08, nr 3-2-1-124-08). Pooled on esitanud kohtule kokku kolm erinevat liisingueseme hindamisakti. Ringkonnakohtu hinnangul saab otsuse tegemisel tugineda eelkõige 02. veebruari 2012 hindamisaktile (I kd tl 129), mille kohaselt on sõiduki hind (koos käibemaksuga) 7 000 eurot. Tegemist on ainsa hindamisaktiga, mis on selle koostaja poolt allkirjastatud. Akt on koostatud vahetult pärast sõiduki valduse ülevõtmist hageja poolt ning on tehtud hageja initsiatiivil. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja väited, et nimetatud akt on koostatud eeldusega, et sõiduk on remonditud, mitte millegagi tõendatud. Muuhulgas on nimetatud hindamisaktis turuhinda tõstva või langetava asjaoluna märgitud, et sõiduk külmaga ei käivitu. Jääb selgusetuks asjaolu, miks jäeti selline märkus hindamisakti juhul, kui hindamisakti koostamisel lähtuti asjaolust, et sõidukil esinevad puudused parandatakse. 06. septembri 2012 akt (I kd tl 71) on allkirjastamata ning koostatud 7,5 kuud pärast liisingueseme valduse kostjatelt äravõtmist. 22. oktoobri 2012 akt on samuti allkirjastamata ning on koostatud pärast sõiduki müüki. Seega on kahe viimase akti tõenduslik väärtus oluliselt madalam kui 02. veebruari 2012 hindamisaktil. Sõiduki väärtuse hindamisel lähtub ringkonnakohus ka hageja töötaja M.M. ja kostja II venna E.S. ekirjavahetusest (I kd tl 102–103). Kirjavahetusest nähtuvalt teatas hageja töötaja M. M 07. veebruaril 2012, et vara realiseerimist alustatakse hinnaga 7 490 eurot. Seega soovis hageja müüa sõidukit tegelikust müügihinnast, s.o 3 000 eurot, oluliselt kõrgema hinnaga. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult nimetatud tõendiga arvestamata. Portaalis www.auto24.ee avaldatud samalaadsete autode müügipakkumiste väljatrükid võivad olla tõenditeks TsMS § 229 lg 1 mõttes ja vastavad dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 mõttes. Need võivad olla nii asjakohased kui ka lubatavad tõendid TsMS § 238 mõttes. Asja väärtuse tõendamine ei ole välistatud ka sarnaste asjade müügikuulutustega (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-110-09, nr 3-2-1-11-12). Kuna kostjad esitasid 2014. a müügikuulutuste väljavõtted (I kd tl 109), millega tõendasid, et 2014. aastal oli sama vanade autode väärtus oluliselt suurem kui hageja väidetud liisinguesemete väärtus tagastamise ajal 2012. aastal, tuli maakohtul võtta seisukoht, kas hageja esitatud tõendid on usaldusväärsed ja kajastavad esemete tegelikku turuväärtust 2012. aastal (tsiviilasi nr 3-2-1-157-14). Õige on apellantide väide, et maakohus ei ole portaalist www.auto24.ee müügipakkumiste väljavõtteid analüüsinud. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks maakohus jättis nimetatud tõendiga arvestamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 08. novembri 2012 müügikuulutuses (I kd tl 106–107) esitatud liisingulepingu eseme fotodest ei saa järeldada, et tegemist on liisinguesemeks olnud sõiduauto müügiga. Ringkonnakohus märgib, et müügikuulutuses olevatel fotodel näha oleval sõidukil on sama registreerimisnumber XXX, mis liisinguesemel. Pelgalt väide, et müügikuulutuses on märgitud teine odomeetri näit ning kuulutuses ei ole märgitud sõiduki VIN-koodi, ei tõenda, et tegemist ei ole sama sõidukiga, kui muud tunnused langevad kokku. Seega ringkonnakohus, tuginedes 02. veebruari 2012 hindamisaktile, portaali www.auto24.ee
17.veebruari 2014 väljavõttele ning 08. novembri 2012 müügikuulutusele, leiab, et liisingueseme turuväärtus selle tagastamise hetkel oli ca 7 000 eurot (käibemaksuga). Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki väärtus oli vaid 3 000 eurot, s.o tegelik müügihind.
12.Hagiavalduse kohaselt oli liisingulepingu ülesütlemise seisuga vara jääkmaksumus 42 163,14 EEK-i, s.o 2 694,73 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja ka kulude, s.o puhastusteenuse kulu 90,83 eurot, müügikulu 191,67 eurot, kaskokindlustuse kulu 223,35 eurot, liikluskindlustuse kulu 115,24 eurot ning tasumata liisingumaksete 1 065,66 eurot hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul oleks juhul, kui hageja oleks müünud liisingueseme turuväärtusega 7 000 eurot, kõik hageja kulud müügihinnaga kaetud (7 000 – 2 694,73 – 90,83 – 191,67 – 223,35 – 115,24 – 1 065,66 = 2 618,52 eurot) ja hageja oleks saanud kasu üle 2 500 euro (koos käibemaksuga). Hageja müüs sõiduki ca 4 000 eurot odavama hinnaga oma koostööpartnerile United Motors AS-ile. Niivõrd suur hinnavahe oleks
katnud kõik hageja kulud ja kahjud. Maakohus jättis tähelepanuta, et liisingueseme väärtuse hindaja ja ostja on üks ja sama isik, s.o United Motors AS, kelle huvides võis olla liisingueseme väärtuse alahindamine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-156-13 selgitanud, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast, ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud (vt Riigikohtu tsiviilasjad nr 3-2-1-33-08, nr 3-2-1-77-08). Kuivõrd käesolevas asjas ületas müügihind sõiduki võimalikku väärtust enam, kui 10% (tegelikult üle 50%), hageja ei ole tõendanud, et liisinguesemel esinesid selle väärtust niivõrd olulisel määral vähendavad puudused, ei ole põhjendatud liisinguandja võimaliku nõude kindlakstegemisel lähtuda ka liisingueseme müügihinnast.
13.Seoses maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätisega tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus menetles nii hagi kui ka vastuhagi. Kuivõrd hagi jääb ringkonnakohtu otsusega rahuldamata, maakohus jättis rahuldamata ka vastuhagi, tuleb menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel vastustaja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Apellantide menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on apellantide menetluskulud ringkonnakohtus riigilõiv apellatsioonkaebuselt 225 eurot ning lepingulise esindaja kulud 300 eurot (ilma käibemaksuta). Vastustaja peab apellandi menetluskulude suurust ebamõistlikuks ja palub seda vähendada. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 kohaselt ning kuulub TsMS § 162 lg 1 alusel vastustajalt väljamõistmisele. Apellantide lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtumenetluses 4 töötunni eest (tunnitasuga 75 eurot/h) 300 eurot on ringkonnakohtu hinnangul asja sisu ja keerukust arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja mõistlik kulu ning kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele. Apellantide taotlus menetluskulu rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtu menetluses summas 525 eurot kuulub rahuldamisele.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.