19.06.2015.a. Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-13-45962
Tsiviilasi
AS Nordea Finance Estonia hagi E S ja Xxxx vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes/ E S ja Xxxx vastuhagi AS Nordea Finance Estonia vastu kahjuhüvitise nõudes.
Rahuldada hagi täies ulatuses. Välja mõista kostjatelt E S’ilt ja xxxx solidaarselt hageja AS’i Nordea Finance Estonia kasuks võlgnevus summas 1 584,81 eurot ning viivis summas 415,19 eurot. E S’u ja Xxxx vastuhagi kahjuhüvitise nõudes jätta rahuldamata. Hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebe kord:
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. I Hageja nõue ja seisukohad:
1.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja 1 ning müüja 22.10.2010.a. liisingulepingu nr 20116477 koos maksegraafikuga, mille esemeks oli sõiduauto xxxx, väljalaskeaasta 2003. Lisaks sõlmis hageja kostjaga 2 käenduslepingu, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostja 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses, maksimumsummas 8947,63 eurot. Kostja 1 kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 02.01.2012.a. liisingulepingu üles. Ülesütlemise hetkeks oli kostja 1 lepingujärgsete maksete võlgnevus 1400,37 eurot. Seoses liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega kohustus liisinguvõtja hagejale tagastama liisingueseme 5 päeva jooksul. Hagejal õnnestus vara valdus taastada Xxxx abiga 17.01.2012.a., mille kohta vormistati vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Vara tagastamisel tuvastati varal esinenud välised puudused. Hageja kandis vara tagastusteenuse kulu 203,33 eurot. Peale sõiduki valduse taastamist suunas hageja sõiduki tehnilisse kontrolli ja hindamisse, mille käigus tuvastati varal lisaks välistele puudustele ka ohtrad tehnilised puudused, mis langetasid sõiduki turuhinda. Sõiduk õnnestus hagejal müüa hinnaga 3 000.- eurot (ei sisalda käibemaksu). Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli vara omandamiseks tehtud ja liisinguvõtja poolt hüvitamata kulutused ehk vara jääkmaksumus 2694,73 eurot, mis nähtub liisingulepingu lisas olevast maksegraafikust. Kuivõrd hageja võõrandas vara hinnaga 3000.- eurot, siis sai hageja müügikasu 305,27 eurot (3000 – 2694,73=305,27). Seoses liisingulepingu ülesütlemisega ja vara müügiga kaasnesid hagejale ka puhastuseteenuse kulu 90,83 eurot ja müügikulu 191,67 eurot. Lisaks kandis hageja kaskokindlustuse kulu 223,35 eurot ja liikluskindlustuse kulu 115,24 eurot. Vara võõrandamisest saadud kasu 305,27 eurot tasaarvestas hageja liikluskindlustuse kuluga 115,24 eurot ja osaliselt kaskokindlustuse kuluga summas 190,03 eurot. Peale liisingulepingu ülesütlemist 06.01.2012.a. tasus kostja1 hagejale kokku 334,71 eurot, millega loeti tasutuks arve nr 11451285 summas 322,83 eurot ning vähendati arve nr 11479419 võlgnevust 11,88 euro võrra. Seega on liisingulepingust tulenev kostjate võlgnevus 1584,81 eurot, mis koosneb tasumata lepingumaksetest kogusummas 1065,66 eurot, millest põhimaksed 784,33 eurot, intress 48,88 eurot, kindlustusmaksed 126,94 eurot, võlateatise saatmise tasu 8,44 eurot ja viivised 97,07 eurot; vara tagastusteenuse kulu 203,33 eurot, puhastusteenuse kulu 90,83 eurot, vara müügikulu 191,67 eurot ja kaskokindlustuse kulu 33,32 eurot. Vaatamata asjaolule, et hageja on nii liisinguvõtjale kui kostjale saatnud 11.10.2012.a. nõude võlgnevuse tasumise kohta, pole kostjad võlgnevust tasuma hakanud. Lisaks on hageja esindaja Intrum Justitia AS enne kohtusse pöördumist saatnud kostjatele võlateatised, kostjad vaidlesid nõudele vastu. Hagiavalduses palus hageja lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista välja solidaarselt kostjatelt viivis tasumata põhimaksetelt alates 19.10.2012.a. kuni hagiavalduse esitamiseni määras 0,25% päevas. Seega kuulub kostjate poolt solidaarselt tasumisele viivis hagi esitamise seisuga summas 919,63 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja arvestades hagihinda vähendab hageja viivise nõuet 415,19 euroni. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda
ja välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Hageja 11.03.2015.a. seisukohast nähtuvalt, on liisingulepingu punkti 6.5 kohaselt liisinguandja kohustatud lepingu ülesütlemisest liisinguvõtjale kirjalikult teatama. Liisinguleping sätestab, et kõik lepinguga seotud teated tuleb esitada lepingus fikseeritud aadressil liht- või tähitud kirjaga; kiireloomulistel juhtudel faksi või elektronposti teel. Hageja on edastanud lepingu ülesütlemise teatise kostjale 1 aadressile xxxx tähitud kirjana, mida tõendab Eesti Posti kviitung nr 981963. Kostjale 1 oli edastatud lepingu ülesütlemise teade ettevõtte juriidilisele aadressile (sama mis lepingus märgitud), seega on see toimetatud kostja 1 lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja kostjal 1 oli sellega mõistlik võimalus tutvuda. Hageja leiab, et kirja kättesaamise riisikot kannab kostja, kuivõrd hageja on tahteavalduse edastamiseks valinud mõistliku viisi. Kostjale 2 saadeti lepingu ülesütlemise teade käenduslepingusse märgitud aadressile xxxx ning seda tõendab Eesti Posti kviitung nr 981967. Vastavalt käenduslepingu punktile nr. 7 on pooled kokku leppinud, et saadetud teatis loetakse edastatuks kolmandal päeval postitamise kuupäevast. Seega lähtuvalt eeltoodust võib lugeda lepingu ülesütlemise teate kostjale 2 kättetoimetatuks 05.01.2012.a. Lisaks on kostja 2 isiklikult tagastanud liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto, mida hageja tõendab sõiduki üleandmis-vastuvõtmis aktiga, millel on üleandja nimeks märgitud kostja 2 nimi ja allkiri. Isegi kui kostjate väide, et nad ei ole ülesütlemise teadet kätte saanud oleks õige, siis peale sõiduki tagastamist sai kostjatele teatavaks asjaolu, et seoses võlgnevusega on leping üles öeldud ja leping enam ei kehti. Seega isegi kui kostjad ei oleks liisingulepingu ülesütlemise teadet kätte saanud, saaks lugeda ülesütlemise teade kätte saaduks hetkest, mil hageja esindaja läks sõidukile järgi ja kohustas kostjat 1 sõiduki tagastama. Eeltoodule tuginedes kehtiks leping kuni sõiduki tagastamiseni 17.01.2012.a. On tõendatud asjaolu, et kostja 2 oli teadlik kõigist kostjaga 1 sõlmitud liisingulepingu täitmisega seotud asjaoludest ning ka liisingulepingu ülesütlemisest.
3.Esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et hageja esindaja teavitas E S, et kui viimasel on soov tagastatud sõiduk endale osta, siis tuleb tal pöörduda Xxxx OÜ poole, kelle valduses oli tagastatud sõiduk ning kes tegelebki kasutatud sõidukite müügiga. Samuti teavitas hageja esindaja kostja 2 venda, et sõiduk on avalikult müügis. Hageja suunas kostjad sõiduki müügiga tegeleva äriühingu poole ning andis lingi, kust sai internetis sõiduki müügi kuulutust ja kogu müügiprotsessi ja hinna kujunemist jälgida. Sõiduk oli avalikult müügis Xxxx OÜ müügiplatsil ja interneti portaalis www.auto24.ee. Hageja ei tegele ise tagastatud sõidukite müügiga, vaid kasutab selleks spetsialiseerunud partnereid. Kui kostjatel või nende tuttavatel / lähedastel oleks olnud reaalselt huvi tagastatud sõiduk osta või ise ostja leida, siis oleksid nad saanud seda teha, kuna sõiduk oli avalikult müügis. Hageja ei ole keeldunud kellelegi sõidukit müümast. Samuti oleks olnud nii kostjatel kui ka kolmandatel isikutel võimalus näidata hagejale ostja, kes oleks ostnud sõiduki kallimalt, kui kujunenud müügihind.
4.Hageja praktika tagastatud liisinguesemete uuesti realiseerimisel oli selline, et vara kontrolliti tehniliselt üle ning teostati vajalikud remonttööd, et uuesti müüki suunatud sõiduki eest saaks võimalikult kõrget hinda. Kuid 2011.a. tegi Riigikohus lahendi nr 3-2-1-52-11, mille kohaselt „Remondikulu ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks“ ning seda ei saa liisinguvõtjalt nõuda. Sellekohase praktika valguses oli hageja sunnitud oma müügipraktikat muutma ning 2012 aastal võttis hageja vastu otsuse, et enam ei teostata tagastatud sõidukitele remonttöid. Varad suunati müüki seisukorras, nagu nad olid tagastamise hetkel. Teostati vaid puhastus ja pesu.
Xxxx OÜ tegi aga esimese sõiduki müüki suunamise hindamisakti 02.02.2012.a. veel vana põhimõtte järgi arvestades eelnevat hageja praktikat. Seega lähtus Xxxx OÜ sõiduki hindamisakti koostades eeldusest, et kui hageja oleks teostanud tagastatud liisinguesemele remonttööd ning eemaldanud sõidukilt kõik vara üleandmisel ilmnenud välised ja ka tehnilise kontrolli käigus tuvastatud puudused, siis oleks vara turuväärtus olnud 7000 eurot (km-ga). Nimetatud hind määrati kooskõlas teiste samade tehniliste näitajatega ja tervete sõidukite pakkumushindadega. Kuivõrd aga tulenevalt Riigikohtu praktikast hageja enam tagastatud sõidukeid remontida ei laskunud ning teavitas sellest ka Xxxx OÜ’t, siis suunati tagastatud liisinguese müüki koos sellel olnud puudustega ning selle turuväärtuseks määrati 3000 eurot vastavalt hagiavalduse lisas 7 olevale hindamisaktile. 22.10.2012.a. kuupäevaga akti puhul on tegemist eksitusega.
5.Kostjad on esitanud auto24.ee müügikuulutuse ning väidavad, et sõiduki tegelik müügihind oli oluliselt suurem hinnast millega sõiduk müüdi. Hageja sellega ei nõustu. Hageja märgib, et kostjate poolt esitatud müügikuulutusest ei nähtu, et tegemist oleks sama sõidukiga. Kuulutuses pole märgitud sõiduki VIN koodi ning samuti ei ühti sõiduki tehnilised andmed vaidlusaluse sõiduki omadega. Nimelt tagastatud sõidukil oli tagastamise hetkel läbisõit ehk odomeetri näit 310 752 km, aga kostjate poolt esitatud müügikuulutusel on märgitud odomeetri näiduks 211 000 km. Hageja on seisukohal, et kostjad üritavad kohut ja hagejat eksitada, esitades teise sarnase sõiduki müügikuulutuse andmeid väites, et tegemist on sama autoga. Kostjad esitasid ka vastuse lisas 5 auto24.ee võrdlevad müügikuulutused ning toetudes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-110-09 ja 3-2-1-11-12, leiavad, et nendes müügipakkumistes märgitud hinnad, mis on küll ca 2 aastat hilisemad, on oluliselt kõrgemad sellest hinnast, kui hageja poolt vara võõrandamisel saadu. Riigikohus on jõudnud seisukohale, et „müügipakkumised on põhimõtteliselt lubatavad tõendid võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendada võivaid asjaolusid“ - Riigikohtu 9. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08, p 20. Tagastatud sõidukil esinesid ulatuslikud puudused, mis on fikseeritud nii vara üleandmise aktis ja kostjate poolt kinnitatud ning lisaks oli tagastatud varal läbisõit 50 0000 kuni 100 000 km suurem, kui esitatud müügipakkumistes märgitud sõidukitel. Seega ilmselgelt ei saa kajastada kostjate poolt esitatud müügipakkumise hinnad tagastatud vara väärtust.
6.Hageja selgitab, et tagastatud vara oli avalikult müügis ning vara ei ole müüdud turuhinnast odavamalt oma koostööpartnerile. Sellisel juhul oleks ju hageja võinud kohe peale vara valduse taastamist müüa selle oma koostööpartnerile Xxxx OÜ’le. Tegelikkuses, kui koostööpartner leiab varale ostja, siis vormistatakse müük lihtsalt läbi koostööpartneri. Seda just nimelt selleks, et hageja kui finantseerimisasutus ei vormista tehinguid kolmandate isikutega, kus tema on müüjaks. Hageja on finantseerija, müüjaks on alati isik, kelle põhitegevuseks on sõidukite müümine. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli suurem, kui hageja poolt väidetud ja tõendatud väärtus (3000.- eurot). Rakvere kohtumajas 07.10.2014.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Tegemist oli kapitalirendi lepinguga, millel oli vaja teha 24 osamakset ja kui oleks kõik maksed tasutud, oleks vara läinud ostjale üle. Poole pealt tekkisid maksete tasumisega viivitused. Leping öeldi üles peale neljateistkümnendat makset, aga võlgnevused tekkisid juba varasemalt. Üheteistkümnes makse maksti viivitusega ja peale neljateistkümnendat arvet oli tasumata juba neli makset ja siis öeldi leping üles. Peale ülesütlemist tasuti kostja poolt kümnes arve. Finantsasutus saatis võlateatise liisinguvõtjale, ühele arvele on lisatud võlateatise saatmise
kulu. Kui jätkuvalt ei tasutud arveid, saadeti ülesütlemise teade. Tähitud kirjale kostja 2 postkontorisse järgi ei läinud. Liisinglepingu ülesütlemise teates on kaasas selgitus, et vara tuleb tagastada, kuid kuna see kohale ei jõudnud, siis Xxxx kontakteerus kostjaga 2. Kostja 2 on isiklikult vara tagastanud Xxxx esindajale. Vara tagastamine toimus 17.01.2012.a., vormistati vara üleandmis- ja vastuvõtmise akt. Hageja on vara omanik, OÜ-u xxxx volitus on lepingu ülesütlemise teates. Teadaolevat ei olnud vara tagastamisega probleeme. Vara üleandjaks oli E S. Sõiduk suunati Xxxx, kes teostas sõidukile tehnilise seisundi ülevaatuse ja siis suunati sõiduk müüki. Auto väline tehniline olukord oli üles märgitud juba vara üleandmisel. Tehniliste probleemide kohta on märgitud Xxxxi aktis. Vara ei olnud tavapärase kulumise olekus, vara oli kehvas seisus. Xxxx hindas auto väärtust kõrgemaks, kuna lähtus praktikast, et puudused kõrvaldatakse, aga riigikohtu lahend ütles, et remondikulu ei ole lisakulu ja seetõttu hageja probleeme ka ei kõrvaldanud. Sõiduk läks müüki tagastamise hetke olukorraga. Esimene hindamisaktis puhul on lähtutud sellest, kui oleks puudused parandatud, teine hindamisakt oli selline, kus on puuduseid ei ole kõrvaldatud.
7.Auto müüdi Xxxxis ja siis selgus hageja nõue, kuna müügist saadu ei katnud ära kuumakseid ja liisinglepingu ülesütlemisega seotud kulusid. Vara müügiga kaasnes hagejale puhastuskulu, müügikulu, kaskokindlustusekulu, vara tagastusteenuse kulu. Müügihind kattis ära lepingulise vara jääkväärtuse. Hageja nõuab lisaks viivist liisingulepingus kokkulepitud määras. Tasumata oli liisinglepingu maksed, vara müügikulud, kaskokulu, puhastuskulud, tagastamisteenuse kulu ja viivis. Kostja 1 juhatuse liikmega oli kontakt vara üleandmisest kolm nädalat hiljem, kui kirjutas kostja 2 e-kirja ning hageja selgitati talle, et vara on suunatud müüki. See info on kostjatele edastatud. Neil oli võimalik auto välja osta. 17.01.2012.a. kui auto üle anti siis hagejaga kostjad ühendust ei võtnud. Kolm nädalat hiljem saadeti hagejale e-kiri. Peale seda 03.02.2012.a. pöördus hageja poole e-kirja teel kostja 2 vend ning teatas, et on huvitatud sõiduki välja ostmisest, millele ka vastati. Küsiti, kas on võimalik sõiduk välja osta ilma, et see avalikku müüki läheb. Selle peale on hageja vastanud, et seda võimalust ei ole enam. Lepingud on ülesöeldud ja riigikohus on öelnud, et avalik müük peab toimuma. Avalikul müügil toimus hinnalangus, sõiduk müüdi 3000.- euroga ja seda kostjad oleksid saanud jälgida ning nad oleksid saanud sõiduki odavamalt osta, kui neil oleks olnud reaalne huvi.
8.Hageja leidis, et vastuhagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja 1 oli teadlik, et kui liisinguleping öeldakse üles seoses arvete mittetasumisega, siis tasutud lepingumakseid ei tagastata. Kostja on ise süüdi kõnealuse olukorra tekkimises ning vastutab võimaliku kahju tekkimise eest. Liisingulepingu ülesütlemises, vara valduse taastamises ja vara võõrandamises puudub hageja süü. Kui kostja 2 kostja 1 esindajana tagastas liisingueseme valduse 17.01.2012.a., siis sai ta hiljemalt samal hetkel teadlikuks ka liisingulepingu ülesütlemisest. Aga hageja poole pöördusid kostjad sooviga asja lahendada enam kui 3 nädalat hiljem. Seega ei ole kohane ega usutav kostjate väide, et kui nad oleksid liisingulepingu ülesütlemise teate kätte saanud, siis oleks nad võlgnevused tasunud ja sõiduki välja ostnud vms. Liisingulepingu ülesütlemise teade, mis on saadetud äriühingu registrijärgsele aadressile, kättesaamise riski kannab äriühing ehk kostja 1. Juriidilise isiku puhul on mõistlik eeldada, et ta korraldab oma asukohas temale adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise. Äriühingu juriidiline aadress, mis antud juhul on sama, mis lepingus, et selle riski, et post, mis on saadetud juriidilisele aadressile saadakse kätte, võtab äriühing ise. Kostjad on ise vara üle andnud. Äriühingul oli pikalt võlgnevus. Hageja ei ole kahju tekitamises süüdi, sest leping öeldi üles, kuna kostja jättis tasumata makseid ja tekitas olukorra, et leping üles öeldakse. Hageja ei näe põhjuslikku seost hageja teoga, kuna
hageja järgis liisinglepingut ja varavalduse taastamise ja võõrandamisel ei ole kahju kostjale tekitatud, kuivõrd kõik oli kokku lepitud liisinglepingus. Kostja enda süülise käitumise tõttu tekkis olukord, kus tekkis tema vastu nõue, see ei saa olla sõltuv hageja poolt tehtud teost.
9.Hageja märkis, et kostjad esitasid 08.11.2012.a. seisuga Auto 24 müügikuulutused, väidetavalt sama auto kohta, kus on auto hind suurem ja kostjad ütlesid, et hageja müüs vara alla turuväärtuse. Hageja on selgitanud, et selles kuulutuses on märgitud odomeetri näit väiksem ja müüjaks on xxxx. Hageja leiab, et see müügikuulutus ja hind ei tõenda tegelikku väärtust tagastamise hetkel, puudub vin kood, et teada saada, kas on sama mudel, samuti ei ole teada kas on tehtud parendusi. II Kostjate seisukohad ja vastuhagi.
10.Kostjate arvates on hageja jätnud täpsustamata, kas ja mil viisil on ülesütlemisavaldus kostjatele kätte toimetatud. Liisingulepingu kohaselt kohustus liisinguandja lepingu ülesütlemisest teavitama liisinguvõtjat kirjalikult. Kostjatele teadaolevalt ei ole nimetatud tahteavaldust neile kätte toimetatud, seega ei saa olla saabunud kättetoimetamisega kaasnevad tagajärjed. Hagiavalduses puudub info tahteavalduse kättetoimetamise kohta, millest tulenevalt ei saa olla tekkinud ka muid hagis kirjeldatud tagajärgi sh kahju hagejale. Tahteavalduse kättesaamise tõendamiskoormus lasub hagejal. Tahteavaldust ei ole kostjatele kätte toimetatud. Makseviivitus sai võimalikuks seetõttu, et kostjad ei saanud nõuetekohaselt kätte ka arveid. Hageja on õigusvastaselt lugenud lepingu lõppenuks, takistanud kostja 1 seaduslikku valdust liisinguobjekti üle ning võõrandanud kostja 1 tahte vastaselt liisinguobjekti, millest tulenevalt on kostja 1 kaotanud võimaluse omandada liisinguobjekt ja kaotanud ka liisinguobjekti omandamiseks tasutud summad. Hageja lülitas kostjad müügiprotsessist välja eirates kostjate pöördumisi olukorra lahendamiseks; hageja ei teavitanud kostjaid nõuetekohaselt müüdava vara osas hinna alandamisest; hageja võõrandas vara ebamõistlikult madala hinnaga tekitades iseendale oma tegevusega hagiavalduses kirjeldatud kahju. Kostjad ja nendega lähedalt seotud isikud on teinud pangale ettepaneku lahendada tekkinud olukord selliselt, et pooled saaksid vältida müügiprotsessi ja sellega kaasneda võivaid täiendavaid kulusid. Hageja on sellest keeldunud. Hageja käitumist ei saa pidada heauskseks ja hageja on teadlikult üritanud vältida mõistliku kokkuleppe saavutamist lepingu osapooltega ning valinud sõiduki võõrandamiseks tee, millega on loonud võimaluse hagiavalduses kirjeldatud kahju tekkimiseks.
11.Hageja soovis võõrandada liisinguobjektiks olevat sõidukit hinnaga 7490.- eurot, samas nähtub hagiavaldusest, et vara tegelik võõrandamishind oli 3000.- eurot. Seega vähendas hageja müügiprotsessi jooksul võõrandatava vara hinda. Hageja ei teavitanud kostjaid ei liisingueseme võõrandamisest ega müügihinna alandamisest. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-77-08, p 16 oleks hageja pidanud teavitama kostjaid sellest, et liisinguese müüakse odavamalt, kui see plaanis oli. Teavitus on vajalik, et kostjad teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid liisingueseme müümisel osaleda. Hageja ei ole tõendanud, et ta müüs liisingueseme kohaliku keskmise müügihinnaga, mis oleks vastavuses liisingueseme tegeliku väärtusega. Hageja oleks pidanud püüdma liisingueset müüa ka naaberriikides või vähemalt selgitama välja sealsed turuhinnad. Seda, et sõiduki tegelik müügihind oli oluliselt suurem hinnast millega sõiduk müüdi, tõendab liisingueseme müügikuulutus portaalis www.auto24.ee, kus müüdi seda sama sõidukit hinnaga 6890.- eurot ja hageja enda poolt 22.10.2012.a. tellitud hindamisakt, mille kohaselt hinnati sõiduki väärtuseks 7000.- eurot.
Tegeliku müügikahju hindamisel tuleks arvesse võtta tagastatud liisinguobjekti turuväärtusena ka hinda, millega liisinguobjekt on edasi müüki suunatud. Antud juhul on liisinguobjekt nö tavaostjatele edasimüüki suunatud kõrgema hinnaga kui see müüdi oma koostööpartnerile. Sellise tegevusega on hageja suurendanud kostjatele kohaldatavat kahju hüvitamise kohustust jättes arvestamata, et kahju hindamisel tuleb alati hinnata ka kahju kannataja osa kahju tekkimises. Hagejal oli võimalus liisinguobjekt võõrandada kostjatele endile või võõrandada oluliselt suurema summa eest vaba turu tingimustes. Hageja võõrandas liisingueseme turuväärtuses oluliselt madalama hinnaga oma koostööpartnerile leides, et selle tulemusel tekkinud hinnavahe peaks hüvitama kostjad. Ebasoodsa tehingu tegemisega kaasneva kahju on tekitanud hageja endale ise, millest tulenevalt ei saa tekkinud kahju omistada kostjatele. Riigikohus on leidnud, et kuigi juhinduda tuleb liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on lubatud poolte kokkuleppel lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Antud juhul on hageja pannud hinnariski kostjate kanda, jättes nad kõrvale aktiivsest müügiprotsessist, teostanud müüki ebamõistlikult kaua ning jättes kostjaid teavitamata hinna alandamisest ja sõiduki võõrandamisest ning müües sõiduki ebamõistlikult odava hinnaga alla sõiduki tegeliku turuväärtuse, millega seda hiljem nö vabamüügis müüdi. Asja tõendamine ei ole välistatud ka sarnaste asjade müügikuulutustega. Müügipakkumised on põhimõtteliselt lubatavad tõendid võrreldava sõiduki hariliku väärtuse määramisel. Ka praegu ca 2 aastat hiljem sõiduki tagastamisest liisinguandjale on sarnaste sõidukite tegelikud müügihinnad oluliselt kõrgemad sellest hinnast, millega hageja otsustas sõiduki oma koostööpartnerile võõrandada. Kahtlemata olid sarnaste sõidukite hinnad 2 aastat tagasi veelgi kõrgemad ja pigem sarnased käesoleva vastuse lisades 3 ja 4 toodud hindadele kui hageja poolt müügitegevusega saadud hinnale. Hageja oleks liisingueseme korrektse müügi korral suutnud sõiduki tegeliku turuväärtuse summa võrra kõrgemat hinda saada, mis omakorda oleks probleemideta kustutanud ka kostjate võlgnevused hageja ees.
12.Kostjad on pöördunud postiteenuse osutaja poole ja palunud infot ülesütlemisavaldusi sisaldanud saadetiste liikumise kohta ning saanud vastuse, et hageja poolt menetluse käigus viidatud saadetisi ei ole kostjatele kättetoimetatud. Saadetiste kättetoimetamisel on tehtud väljastamiskatse, mille ebaõnnestumisel on jäetud postkasti teade, saadetised ise on liikunud ilma väljastamata tagasi postkontorisse, kust need on hoiutähtaja möödumisel tagastatud saatjale. Seega ei ole kostjatel olnud võimalik tutvuda saadetistega, mistõttu ei saanud nad olla teadlikud selles sisalduvast tahteavaldusest. Kuna saadetised on tagastatud saatjale, siis pidi see olema teada hagejale, kes jätkas hagiavalduses kirjeldatud protseduuride läbiviimist, kuigi kostjatel puudus teave selle kohta, et liisinguleping oleks üldse üles öeldud ja et neil oleks võimalik tagajärgi ära hoida. Tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel tuleb kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda, leides, et kuna tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta, puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Seega lepingus märgitud aadressile postitamise ja tähitud kirja
saabumise teate postkasti panemisega ei ole võimalik tõendada tahteavalduse sisuga tutvumist. Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Kättetoimetamise riski panemisega kostjale kaldutakse kostja kahjuks kõrvale TsÜS § 69 lg-s 3 sätestatust ja see on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Järelikult tuleb eeldada, et käenduslepingu p 7 on tahteavalduse kättetoimetamise riski panemise osas kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus. On väär argument, et peale postitamist 3 päeva jooksul tuleks lugeda tahteavaldus kättetoimetatuks. Tegelikkuses ülesütlemisavaldusi kostjatele kätte ei toimetatud ja neil puudus võimalus nende saadetiste sisuga tutvuda, millest tulenevalt ei saa olla saabunud ka nende teadete kättetoimetamisega kaasnevad tagajärjed.
13.Sõidukit ei tagastatud vabatahtlikult. Sõidukile tulid kostja 2 elukohta järgi teisaldajad, kes kohustasid teda sõiduki valdust loovutama. Kuna kostjad ei olnud saanud kätte ülesütlemisavaldust, takistas hageja sõiduki teisaldamisega kostja 1 seaduslikku valdust liisinguobjekti suhtes. Kui kostjad oleksid saanud tahteavaldused kätte, oleks neil olnud võimalus kõiki tagajärgi ennetada. Kostja on tasunud hagejale 16.12.2011.a. ja 06.01.2012.a. makseid summas 318,60 eurot ja 322,83 eurot. Mõlemad maksed on teostatud enne sõiduki teisaldamist, mis näitab, et kostja oli huvitatud osamaksete tasumisest eesmärgiga sõiduk omandada ning hageja poolt viidatud ülesütlemisavalduse kättesaamisel oleks kindlasti kasutatud ülesütlemisavalduses kirjeldatud õigust liisingulepingu ennistamiseks 5 päeva jooksul vastava teate kättesaamisest.
14.Hageja on esitanud selgituse selle kohta, et menetluse käigus esitatud 22.10.2012.a. kuupäeva kandev akt on eksitus. Kostjate seisukohalt on see hageja soov olla seotud aktiga, kus sõiduki väärtuseks oli märgitud väiksem summa. Ühe argumendina on hageja välja toonud, et akt ei ole allkirjastatud. On oluline, et ka 06.09.2012.a. kuupäeva kandev akt ei ole allkirjastatud. Küll aga on allkirjastatud sama akti koostaja poolt tehtud akt 02.02.2012.a. kuupäeva seisuga, millest nähtub ka, et sõiduki väärtuseks on hinnatud 7000.- eurot. Hageja poolt ekslikuks nimetatud akt näitab sõiduki ligilähedast väärtust, mis kattub ka 02.02.2012.a. koostatud aktis oleva hinnaga, kostjate poolt esitatud sarnaste sõidukite müügipakkumistes kajastuvate hindadega ja vastuses hagile lisas 3 esitatud sama sõiduki müügikuulutuses toodud hinnaga. Väide, et müügikuulutuses nähtav sõiduk ei ole sama sõiduk kui liisinguobjektiks olnud sõiduk, on eksitav. Kostja poolses vastuses hagile toodud auto24 müügikuulutusel kajastuv sõiduk kannab sama registreerimisnumbrit xxxx, seega tegemist on liisingulepingu esemeks olnud sõidukiga. Asjaolu, et müügikuulutuses oleva sõiduki läbisõit erineb sõiduki tagastamisel fikseeritud läbisõidust võib olla selgitatav sellega, et sõiduki valdus võeti kostjalt ära 17.01.2012, kuid müüdi väidetavalt alles septembris 2012. Nimetatud perioodil võidi sõidukit kasutada ja läbisõitu suurendada või on tegemist nähtusega, kus müügiplatsile saabuva sõiduki odomeetrit keritakse teadlikult selle atraktiivsemaks muutmiseks. Oluline on, et tegemist on sama sõidukiga, mille väärtus hageja väitel oli 3000.- eurot, kuid hilisem müügikuulutus, võrdlevad müügipakkumised ja hindamisaktid 02.02.2012.a. ja 22.10.2012.a. kuupäeva seisuga kinnitavad sõiduki väärtuseks pigem ca 7000.- eurot. Sõiduk soetati liisingulepingu kohaselt väärtusega 8947,63 eurot ning hageja väitel oli sõiduki väärtus aasta ja kolme kuu pärast ainult 3000.- eurot. Kostja kasutas sõidukit sihipäraselt ja tema kinnitusel oli sõiduk tehniliselt korras, mida kinnitab ka hageja enda esindaja poolt 02.02.2012.a. kuupäeva seisuga tehtud akt, mistõttu tundub sellisel määral vara väärtuse vähenemine ebareaalne ja põhjendamatu.
15.Kostja 2 kasutas sõidukit oma pere sõidukina. Üksikud defektid olid normaalne kulumine. Teine hindamisakt tehti kaheksa kuud hiljem. Reaalne müük toimus oma koostööpartnerile ca 8 kuud hiljem. Sõiduk pannakse müüki teise hinnaga, kui algses hindamisaktis oli hinnaks märgitud. Kostja on teinud ettepaneku, et makstakse võlgnevus ära ja leping lõpetatakse.
Maksete viibimise kohta on kostja öelnud, et viibis välismaal ja arveid ei olnud, et tasuda. Kostja on maksnud peale lepingu ülesütlemist veel ühe osamakse. Kui hageja oleks tahtnud käituda hooliva ettevõttena, siis ta oleks pidanud teatise kostjatele kätte toimetada.
16.Kostja 2 on allkirjastanud akti, aga sellest ei ole võimalik järeldada, et selle akti koostamisega on üle antud taganemisavaldus. Kui isikult sõiduk ära võetakse, võis järeldada, et lepinguga on probleem, aga formaalselt taganemise avaldust kostjatele kätte antud ei ole ja sellest tulenevalt kõik järgnevad hageja poolt väidetud tagajärjed, on hageja enda poolt tekitatud ja kostjad süüdi ei ole. Sisuliselt on see hageja poolt meelevaldselt läbi viidud toiming ja kõik järgnev on hageja enda tekitatud kahju. Ühtlasi on kostja sellise tegevusega kaotanud võimaluse liisingulepingus sätestatud õiguse viimase osamakse tasumisel selle asja omanikuks saada. Seega on kostja kaotanud ka kõik liisinglepingu alusel sissemakstud osamaksed. Sellest tulenevalt on kostjad esitanud vastuhagi. Üksnes postkasti teate panemisega ei saa lugeda tahteavalduse kätte toimetatuks ja seda tingimust ei saa lugeda ka siduvaks lepingu mõttes, sest hageja on see, kes valib viisi kuidas tahteavaldus kätte toimetada. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid tahtlikult vältinud tahteavalduse vastu võtmist ega taksitanud mingil muul viisil teate kätte saamist. Hageja on teadlik olnud, et tema tahteavaldus ei ole kunagi kohale jõudnud, kuid see ei ole takistanud hagejat edasistest protsesside läbiviimisel.
17.Kostjad märkisid, et taganemisavalduse mittekättesaamist tõendav tõend on Eesti Posti vastus, kus on näha, et teade ei ole kätte toimetatud. Hageja poolset käitumist kostjate müügiprotsessist väljalükkamise osas tõendab kirjavahetus, Auto 24 müügikuulutus, 22.10.2012.a. tehtud hindamisakt. Auto 24 kuulutused näitavad, et hageja on müünud sõiduki liiga madala hinnaga, mistõttu on tekitanud endale kahju, mida oleks saanud ära hoida. Kirjavahetus näitab hageja ei olnud huvitatud sõiduki võõrandamisest kostja ja kostja 2 lähisugulastele. See hind, mida hageja pakub 7490.- eurot on peaaegu sõiduki soetamisväärtus. Seda ei saa pidada mõistlikuks, et kostjad maksavad suure osa osamakseid ära ja siis ostavad sõiduki välja pakutud summaga. Selle asemel et leppida kokku lepingu lõpetamises ja sõiduki soetamises jääkväärtusega. On tehtud selge ettepanek sõiduk osta, sellel on järgnenud müügiportaali link, kus on võimalik osta turuhinnaga ja hiljem hoopis müüakse alla turuhinna. Liisinguvara väärtuse hindamisel tuleb vaadata sellel hetkel müügisolevate võrdlevate pakkumiste põhjal turuhinda. Kuidas turuväärtust muidu hinnata, kui hageja poolt koostatud hindamisaktide ja võrdlevate müügipakkumiste järgi, kus joonistub välja muster palju see sõiduk võiks maksta. Hageja on ise esitanud kaks hindamisakti ja kostja on esitanud ühe hindamisakti juurde ja sealt on näha, et algselt oli hind 7000.- eurot, kui on vaja võõrandada oma koostööpartnerile, siis oli hind 3000.- eurot ja hiljem võõrandati sõiduk jälle 7000.- euro eest. See näitab, et hageja on endale teadliku tegevusega tekitanud selle kahju. Seda sõidukit oleks saanud võõrandada oluliselt kallimalt, mis oleks ära katnud kahjunõuded, mis on kostjate vastus esitatud. Tagastamiseseisuga, kui valdus võeti ära, siis esimene akt oli tehtud 02.02.2012.a ja sõiduki turuväärtuseks oli hinnatud 7000.- eurot, kaheksa kuud hiljem, kui oli sõiduk vaja võõrandada oma koostööpartnerile, langes hind 3000.- euro peale. Tegelikult on hageja teadlikult mänginud hindamisaktidega, et tegeliku turuväärtusega manipuleerida. Oktoobri hindamisaktis on näha kuupäev 20.10.12.a., mis näitab, et sõiduki turuväärtus oli 7000.- eurot. Need kõikumised tekitavad küsimusi ja võrdlevad müügikuulutused näitavad seda, et hind ei saanud olla nii madal. Sellel sõidukil oleks pidanud olema suured puudused, et hind nii palju kõiguks. Sõidukil oleks pidanud tõsised rikked. Välja on toodud normaalses kasutuses tekkivad kulumisprotsessid, mis on igapäevaselt tavalised.
18.Kostjad esitasid vastuhagi. Nimelt kostja 1 on sõlminud hagejaga sõiduauto omandamiseks kapitalirendilepingu. Kapitalirendilepingut sõlmides oli tahe, et liisingulepingu lõppedes läheb sõiduki valdus koos omandiõigusega üle kostjale 1. Sellist tagajärge ei saabunud ning selle asemel kostja 1 on hageja süül kaotanud võimaluse saada viimase osamakse tasumisel sõiduki omanikuks kaotades ühtlasi sõiduki omandamiseks osamaksetena tasutud raha. Kostjad kinnitavad, et ülesütlemisavalduse kättesaamisel oleksid nad kohe liisinguandjaga kontakteerunud ja asunud olukorda lahendama. Sellist võimalust kostjatele ei antud ja leping loeti ühepoolselt ilma kostjaid sellest teavitamata üles öelduks, võttes sellega kostjatelt võimaluse olukorra lahendamiseks käituda ülesütlemisavalduses hageja enda poolt pakutud viisil. Hageja pidi olema teadlik ülesütlemist sisaldava tahteavalduse kättetoimetamatusest kostjatele. Sellele vaatamata jätkas hageja tavapäraseid protseduure just nagu oleks ülesütlemisavaldus korrektselt kostjatele kätte toimetatud. Sellise tegevusega tekitas hageja endale hagiavalduses kirjeldatud kahju. Kostja 1 otseseks varaliseks kahjuks on kõik liisingulepingu alusel kostja kasutusse antud sõiduki omandamiseks tehtud osamaksed. Sõiduki valduse kaotamise hetkeks 17.01.2012.a. oli kostja 1 tasunud kokku 5187,24 eurot. Arvestades asjaolu, et sõidukit oli saadud aasta ja kolme kuu jooksul kasutada ning sõiduki turuväärtus peale sõiduki kostja valdusest väljaminemise järel oli hindamisaktide, sõiduki hilisema müügipakkumise ja võrdlevate sõidukite müügipakkumiste alusel ca 7000.- eurot, ei lähtu kostja hea tahte märgiks tekkinud kahju arvestamisel sõiduki soetusmaksumusest, vaid selle tegelikust turuväärtusest. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt kostjale tekitatud otsene varaline kahju kokku 3239,61 eurot. Kahju arvutamise aluseks on võetud sõiduki turuväärtus summas 7000.- eurot, millest on lahutatud tasumata osamaksed summas 1065,66 eurot ja jääkväärtus summas 2694,73 eurot. Kostjad esitasid vastuhagi, kuna taganemisavaldust ei ole nõuetekohaselt esitatud. Vastasel korral ei oleks kahjunõuet. Hageja on oma positsiooni ära kasutades eiranud, et lepingu ülesütlemise tahteavaldus tuleb kätte toimetada ja tuleb veenduda, et kostjad on sellega tutvunud. Isegi peale seda on kostjad tasunud osamaksed, mis näitab, et nad ei olnud teadlikud ülesütlemisest. Järgmine hetk, oli sõiduki äraviimine ja kostjad asusid hagejaga läbi rääkima. Põhjuslik seos on selles, et hageja ei ole taganemisavaldust kättetoimetanud ja kostjad ei ole saanud sellel adekvaatselt reageerida, kuna ei ole seda kätte saanud. Kui kostjad on teadlikud, et leping on lõppenud, siis tekib hagejal õigus vara valdusest ära võtta. Kaudselt ei saa liisingulepingut üles öelda, see peab olema otsene tahteavaldus ja kirjalikult väljendatud ja teisel poolel peab olema võimalus sellega tutvuda. Kuna valdus võeti ära ja ühtegi muud õigust ei tekkinud, mis oleks muidu tekkinud, kui taganemisavaldus oleks kätte toimetatud, siis kostjatel ei tekkinud võimalus tasuda võlgnevust ja lepingu ennistamist. III Kohtuotsuse põhjendused:
19.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
20.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle. Hageja, kostja 1 ning müüja sõlmisid 22.10.2010.a. liisingulepingu nr 20116477 koos maksegraafikuga, mille esemeks oli sõiduauto Xxxx, väljalaskeaasta 2003. Lisaks sõlmis hageja kostjaga 2 käenduslepingu (t lk 60-61), mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostja 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Kostja 1, kelle kohustuseks oli vastavalt liisingulepingule liisingumaksete tasumine, jäi maksete tasumisega viivitusse ning tekkis võlgnevus.
21.Poolte vahel on vaidlus, kas liisinguleping öeldi kehtivalt üles, st kas liisingulepingu ülesütlemisteade (t lk 62-63) toimetati kostjatele nõuetekohaselt kätte.
Kohus on seisukohal, et kostjatele ülesütlemise teatiste saatmisega ei saa lugeda liisingulepingut üles öelduks. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu punkti 9.2 kohaselt kõik lepinguga seotud teated tuleb esitada lepingus fikseeritud aadressil liht- või tähitud kirjaga; kiireloomulistel juhtudel faksi või elektronposti teel. Hageja on tõendanud, et lepingu ülesütlemise teade edastati kostjatele tähitud kirjadega (Eesti Posti kviitungid t lk 127, 128), nende lepingujärgsetele aadressidele. Kostjate poolt esitatud AS-i Eesti Post vastusest (t lk 147) nähtub, et tulenevalt väljastuskatse ebaõnnestumisest jäeti saajate postkasti saadetise saabumise teade. Saajad saadetistele hoiutähtaja jooksul järgi ei tulnud ja saadetised on 20.01.2012.a. saatjale AS-ile Nordea Finance Estonia tagastatud. Kohus märgib, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust kätte antud. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Järelikult ei toimunud ülesütlemine tahteavalduse saabumise teate postkasti panekuga.
22.Kostjad on märkinud, et on tasunud hagejale 16.12.2011.a. ja 06.01.2012.a. liisingulepingu alusel makseid, ning et mõlemad maksed on tehtud enne sõiduki teisaldamist. Sõiduki üleandmise-vastuvõtu aktist (t lk 68) nähtuvalt on sõiduk üle antud 17.01.2012.a. Hageja on märkinud, et liisinguleping öeldi üles peale neljateistkümnendat makset, aga võlgnevused tekkisid juba varasemalt. Üheteistkümnes makse maksti viivitusega ja peale neljateistkümnendat arvet oli tasumata juba neli makset ja siis öeldi leping üles. Hageja poolt esitatud arvete ja laekumiste väljavõttest (t lk 75-76) nähtub, et kostja 1 on jätnud arve tasumata esmakordselt septembris 2011.a. ning seejärel oktoobris 2011.a., novembris 2011.a. ning detsembris 2011.a. Seejärel, so samal kuul ning järgmisel kuul, on kostja teinud maksed. Kohus märgib, et vastavalt TsÜS § 68 lg 1 ja 3 võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus märgib, et vastavalt liisingulepingu punktile 4.5 kohaselt tasub liisinguvõtja makse liisinguandja poolt esitatud arvete alusel. Arve mitteõigeaegne kättesaamine ei vabasta liisinguvõtjat maksete tähtaegse tasumise kohustusest. Kui liisinguvõtja ei ole saanud arvet kätte 5 päeva enne järjekordse makse tähtpäeva, teavitab ta sellest viivitamatult liisinguandjat. Sama lepingu punktist 6.4 tuleneb liisinguandja õigus öelda üles leping, kui liisinguvõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi, sh ei tasu lepingumakseid. Kohus leiab, et kostjad, andes liisingulepingu eseme üle liisinguandja volitatud esindajale, võisid järeldada sellest liisinguandja tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus on seisukohal, et jättes maksed tasumata pidi kostja arvestama asjaoluga, et hageja võib liisingulepingu üles öelda. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja, jättes liisingumaksed maksmata ning andes vara üle liisinguandja esindajale, ei olnud teadlik liisinguandja tahtest leping üles öelda. Esitatud kirjavahetusest (t lk 102-103) nähtuvalt on E S 03.02.2012.a. edastanud hageja esindajale kirja, milles teatab, et on huvitatud E S kasutuses olnud xxxx väljaostmisest ning palub infot tingimuste kohta. Nimetatud kirjast ja sellele järgnenud kirjavahetusest võib järeldada, et kostjad olid teadlikult liisingulepingu ülesütlemisest, kuivõrd kehtiva liisingulepingu olemasolu korral ei oleks kostjatel olnud vajadust sõiduk välja osta.
Kohus leiab, et liisingulepingu sätte, mille kohaselt liisinguandja on kohustatud liisinguvõtjale lepingu ülesütlemisest kirjalikult teatama (p 6.5), mittejärgimine ei muuda hageja poolset ülesütlemist tühiseks, kuivõrd kostja oli teadlik lepingu ülesütlemisest. Eeltoodust tulenevalt on liisinguleping hageja poolt kehtivalt üles öeldud.
23.Kohus on seisukohal, et kostjate tegevusest ei nähtunud nende tahe lepingulist suhet hagejaga jätkata. Kostjate poolt kohtule edastatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole võlgnevuste kõrvaldamise sooviga 07.02.2012.a., so alles pärast sõiduki üleandmist hagejale. Seetõttu ei ole usutav ka kostjate väide, et kostja 1 ei saanud varasemalt kätte talle esitatud arveid. Kostja 1 on tasunud korrektselt makseid kuni augustini 2011.a., seega sai kostja kuni selle ajani kätte ka hageja poolt saadetud arved. Esitatud kirjavahetusest nähtub ka see, et hageja esindaja on viidanud kostjate võimalusele osaleda avalikul müügil ning teatanud, kes tegeleb sõiduki müügiga. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole põhistanud oma väidet, nagu oleks hageja eiranud kostjate soove liisinguesemeks olnud sõiduk osta.
24.Kohus märgib, et hageja on esitanud hagiavalduses nõude arvestuse, millele kostjad ei ole omalt poolt vastuväiteid esitanud. Samas leiavad kostjad, et hind, millega sõiduk võõrandati, oli ebamõistlikult madal. Nimelt tundub hinna vähenemine ebareaalne. Nähtuvalt hageja poolt AS-ile Xxxx esitatud arvest on kõnealune sõiduk müüdud hinnaga 3000.- eurot (t lk 72). Arve on esitatud 06.09.2012.a. ning tasumise tähtajaks on 06.09.2012.a. Hageja on hinna vähenemist põhjendanud sellega, et kui sõidukilt oleks eemaldanud kõik vara üleandmisel ilmnenud välised ja ka tehnilise kontrolli käigus tuvastatud puudused, siis oleks vara turuväärtus olnud 7000.- eurot (km-ga). Kuivõrd tulenevalt Riigikohtu praktikast hageja enam tagastatud sõidukeid remontida ei laskunud, suunati tagastatud liisinguese müüki koos sellel olnud puudustega ning selle turuväärtuseks määrati 3000.- eurot. Hageja on esitanud kohtule sõiduki müüki suunamise hindamisakti (t lk 71), millest nähtuvalt on sõidukil mitmeid turuhinda langetavaid puuduseid. Sõiduki hinnaks on märgitud 3000.eurot. Kohus leiab, et hageja on põhistanud sõiduki hinna muutuse esialgse (t lk 148) ning hilisema hindamise ajal, kuivõrd olemasolevate puuduste hindamisel on sõiduki hind vähenenud. Eeltoodust tulenevalt, kuna kostjad ei ole vaidlustanud hageja nõude arvestust, kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 1584,81 eurot ning viivised summas 415,19 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et vastavalt hageja selgitusele (t lk 124) on 22.10.2012.a. kuupäeva kandev hindamisakt (t lk 108) selles esineva vea tõttu ekslik ning kohus seda tõendina ei arvesta. Hageja on põhistanud, kuidas sattus väljatrüki käigus vale kuupäev hindamisaktile.
25.Kostja ei nõustu sõiduki müügihinnaga ja viitab portaalis auto 24 olevale müügikuulutusele (t lk 106-107), mille kohaselt müüdi sama liisinguese hinnaga 6890.- eurot. Kohus märgib, et portaalis olev müügikuulutus kannab 08.11.2012.a. kuupäeva. Hageja on AS-ile Xxxx esitatud sõiduki müügil 06.09.2012.a arve summas 3000 eurot. Kohus leiab, et portaalis olevat müügikuulutust ei saa käesolevas asjas pidada asjakohaseks tõendiks, kuivõrd kuulutus on ASile Xxxx müügist hilisem ning ei näita sõiduki väärtust hageja poolt selle müümisel AS-ile Xxxx. Asjaolust, et kuulutuses on kõnealuse liisingulepingu eseme fotod, ei saa järeldada, et tegemist on selle eseme müügiga. Fotol on kohtu hinnangul illustratiivne tähendus ega tõenda liisingulepingu esemeks olnud sõiduki müüki kuulutuses toodud hinnaga.
26.Kostjad on esitanud hageja vastu vastuhagi kahju hüvitamise nõudes. Kostjate kahju seisneb hagejale tehtud liisingumaksetes. Kohus märgib, et vastavalt liisingulepingu punktile 6.5 ei kuulu tasutud liisingumaksed lepingu ülesütlemisel tagastamisele. Kohus leiab, et nimetatud säte välistab kostjate nõudeõiguse. Kohus leiab lisaks, et kahjuhüvitise väljamõistmine hagejalt ei oleks kooskõlas kahju hüvitamise eesmärkidega. Nimelt vastavalt VÕS § 127 lõikele 1, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus möönab, et kuigi liisingulepingu ülesütlemise teate kostjatele kättetoimetamine ei ole toimunud kõiki liisingulepingust tulenevaid nõudeid järgides, ei ole kahju hüvitamise nõue esitatud nende rikkumistega kaasnenud võimaliku kahju hüvitamiseks, vaid kapitalirendi lepingu alusel tehtud maksete hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostjate nõue aga kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus leiab, et kostjatele kahju hüvitamine tooks kaasa olukorra, kus kostjad on liisingulepingu kehtivuse ajal sõidukit kasutanud selle eest tasumata. Eelpool toodud põhjendustel jätab kohus vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud.
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad solidaarselt hageja menetluskulude eest. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2015 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus tühistada osaliselt, hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS-i Nordea Finance Estonia hagi E S ja Xxxx vastu rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus muutmata.
Lugeda Viru Maakohtu 19. juuni 2015 otsus sõnastatuks järgmiselt:
Jätta AS-i Nordea Finance Estonia hagi E S ja Xxxx vastu rahuldamata.
2.2.Jätta E S ja Xxxx vastuhagi AS-i Nordea Finance Estonia kahjuhüvitise nõudes rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
3.E Si ja Xxxx apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus vastustaja AS-i Nordea Finance Estonia kanda.
2.Mõista AS-ilt Nordea Finance Estonia E S kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 525 (viissada kakskümmend viis) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda E S arveldusarvele nr xxxx AS-s SEB Pank.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.