2-18-515/66 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

102.Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 102 lg 1 on öeldud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad osundatud sätte kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et CCC on XX.XX.XXXX. sündinud WWW ja XX.XX.XXXX. sündinud ZZZ isa. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et alates 2019.a. septembrist, s.o ajast, millest alates elatise väljamõistmist taotletakse, puudub CCC sissetulek. Kuni 2019.a. oktoobrikuuni oli tal kehtiv tööleping PPP. Enne kuriteos kahtlustatavana kinnipidamist sai CCC ka töövõimetoetust. Kuid alates 28.augustist 2019.a. viibib kostja kinnipidamisasutuses ja on riiklikul ülalpidamisel. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid vabastada CCC oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusest täielikult. Vaatamata asjaolule, et WWW viibib riiklikul teenusel asenduskodus, ei vabasta selle teenuse saamine vanemat, kelle hooldusõigus lapse suhtes on ära võetud ülalpidamiskohustuse täitmisest. Riigi kohustus hoolitseda puudustkannatavate laste eest ei mõjuta vanemate kohustust oma lapsi ülal pidada. Kohus möönab, et vanglas viibimine on objektiivne takistus, mille tõttu võib elatise andmine olla raskendatud, kuid mitte võimatu. Süüdimõistetul on XXX võimalik osaleda majapidamistöödel ja saada sissetulekut. Ülalpidamiskohustust on võimalik täita ka vanema vara realiseerimise arvelt. CCC puudub küll kinnisvara, kuid tema nimel on registrisse kantud kaks sõidukit. 3 (5)

Kohus leiab, et elatise väljamõistmine WWW kasuks eestkostja poolt taotletud ulatuses – 146 eurot kuus on põhjendatud, arvestades, kostja varanduslikku olukorda ning asjaolu, et lapse vajaduste rahuldamine on tagatud ka riigipoolse ülalpidamise kaudu. Lisaks on kohustatud ülalpidamist andma ka teine vanem. Kohus mõistab ka ZZZ elatise välja samas ulatuses. Seejuures võtab kohus arvesse, et DDD vajadusi võimaldab katta muuhulgas temale määratud riiklik puudetoetus ja peretoetus, mis lapse teise vanema sõnade kohaselt on kokku 220 eurot. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ZZZ kulutused ühes kuus on vaid 150 eurot, nagu väljendas kohtuistungil DDD . Usutav on aga asjaolu, et arvestades lapse ema sissetulekuid- töötasu osalise tööajaga töötamisel 260 eurot ja töövõimetoetust ning vältimatuid püsikulusid, sealhulgas kulu eluaseme üürimiseks – 300 eurot kuus, ei ole tal seni olnud võimalik ZZZ vajadusteks üle 150 euro kulutada. Kuid lapse vajaduste hulka tuleb lisaks otsestele kuludele toidule, rõivastele, ravimitele arvestada ka temale langev osa elamispinnakuludest, transpordikuludest jms. Isegi kui DDD asub koos lapsega elama YYY temale kuuluvasse XXX ning langeb ära kulu elamispinna üürimisele, siis ei anna see asjaolu alust lapse teist vanemat täielikult vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kui mõlemad vanemad panustavad ZZZ ülalpidamisse ja osaliselt on lapse vajadused kaetud ka riiklike toetustega, siis ei ole CCC ZZZ kasuks elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud alammäära lapse huvisid kahjustav. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja elatise WWW kasuks alates 29.augustist 2019.a. perioodiliste maksetena 146 eurot kuus ning ZZZ kasuks alates 12.veebruarist 2020.a. perioodiliste maksetena 146 eurot kuus. Elatise maksmise kohustus käesoleva kohtuotsuse alusel on kostjal kuni laste täisealiseks saamiseni. ZZZ väljamõistetud elatis tuleb kanda DDD kontole. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 lg 1 võib uues hagis taotleda elatise maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kuna hagejad osalesid menetluses seaduslike esindajate kaudu, ei ole hagejatel eelduslikult menetluskulusid esinenud. Kostja lepingulise esindaja kulud jätab kohus kostja kanda.