lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-12131/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-12131/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-15-12131

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-15-12131

Määruse tegemise aeg ja koht

06.11.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

JH hagi NH vastu kahju tekitavast tegevusest hoidumise, ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse JH määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: JH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso esindajad Kostja: NH (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 28.08.2015 määrus muutmata ja JH määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta JH kanda.
3.Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-15-12131 Asjaolud ja menetluse käik

1.JH (hageja) esitas 14.08.2015 Harju Maakohtule hagi NH (kostja) vastu kahju tekitavast tegevusest hoidumise, ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud tsiviilasjas nr 2-14-60747 hageja kohta mitmeid ebaõigeid andmeid. Jättes kõrvale iga konkreetse väärväite, võib hageja hinnangul esile tuua 3 peamist ebaõiget väidet: hagejal on narkootikumide sõltuvus või ta vähemalt tarvitab narkootikume regulaarselt; hageja on hasartmängusõltlane või vähemalt külastab regulaarselt kasiinot; hageja on korduvalt kostja suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda. Viidatud tsiviilasjas on kostja lepinguline esindaja, advokaat Helen Lumelille Tomberg, tuginedes hageja hinnangul kostja väidetele, Tallinna Ringkonnakohtule 22.05.2015 esitatud menetlusdokumendis samuti teinud viiteid ülalosundatud teemadel. Viidatud tsiviilkohtumenetlusse on kaasatud ka eestkosteasutused (Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse kaudu ja Tallinna Linnavalitsus Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu). Seega loeb hageja, et sisuliselt on tsiviilasjas nr 2-14-60747 kostja avaldanud väärväiteid otse eestkosteasutustele. Väärväidete esitamine on õigusvastane tegevus. Hageja au ja head mainet on vastavate isikute ees rikutud. Hagejal on alust arvata, et kostja kavatseb ka edaspidi selliselt käituda. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 28.08.2015 määrusega hagi menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

võtmisest

4.Maakohtu hinnangul pole hagejal käesoleva menetluse raames võimalik oma nõuetega püstitatud eesmärke saavutada. Hageja poolt hagiavalduses välja toodud andmete (kostja väidete) avaldamine on toimunud teise tsiviilasja nr 2-14-60747 menetluse raames. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4 võimaldab küll andmete ümberlükkamist, kui tegu on avaldatud andmetega, kuid teise kohtumenetluse raames esitatud andmeid (s.o väiteid) ei saa maakohtu arvetes pidada avaldatud andmeteks eeltoodud sätte (s.o VÕS § 1047) tähenduses.
5.Maakohus asus samuti seisukohale, et hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitse on tagatud tsiviilasjas nr 2-14-60747 toimuva menetlusega, kuivõrd antud menetluse raames on hagejal võimalik käesoleva hagi esitamisega seonduvat lahendada ning kostja poolt väidetut ümber lükata. Kohtul ei ole aga võimalik õiguskindluse tagamiseks asuda hageja hagi lahendamisel arutama küsimusi, mis on seotud teise tsiviilasja menetlusega. Samuti ei saa kohus asuda ka teise kohtuniku seisukohti kujundama või neid ümber lükkama. Kohus on seega seisukohal, et TsMS § 3 lg-st 1 tulenev hageja õigus pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kohtusse, on juba tsiviilasja nr 2-14-60747 raames hagejale tagatud.

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-15-12131 Määruskaebus

6.Maakohtu määrusele esitas hageja 09.09.2015 määruskaebuse. Hageja palus maakohtu määruse tühistada. Hageja hinnangul pole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud.
7.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et teise kohtumenetluse raames esitatud andmeid (s.o väiteid) ei saa pidada avaldatud andmeteks VÕS § 1047 tähenduses. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et sellist keeldu VÕS §-st 1047 ei tulene. Andmete avaldamise all mõeldakse VÕS §-s 1047 andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Kostja on tsiviilasjas nr 2-14-60747 avaldanud andmeid eestkosteasutustele, kes on nii hageja kui ka kostja jaoks kolmandad ehk kõrvalised isikud.
8.Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga ka selles, et hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitse on tagatud tsiviilasja nr 2-14-60747 menetlusega, kuivõrd antud menetluse raames on hagejal võimalik käesoleva hagi esitamisega seonduvat lahendada ning kostja poolt väidetut ümber lükata. Tsiviilasjas nr 2-14-60747 on vaidluse esemeks lapsevanemate hooldusõigus, sh lapse elukoha küsimus, mitte aga hageja isiklike õiguste kaitse. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-14-60747 arvukalt tõendeid püüdes ümber lükata kostja väiteid. Maakohus jättis nimetatud tõendid tsiviilasjas nr 2-14-60747 vastu võtmata. Hageja hinnangul on ilmne, et ka ringkonnakohus ei võta tsiviilasjas nr 2-1460747 tehtavas lahendis seisukohta kostja faktiväidete osas või siis asub seisukohale, et sellised kostja väited ei ole tõendatud. Seega pole hagejal võimalik oma isiklikke õigusi tsiviilasja nr 2-14-60747 menetluses kaitsta. Ka ei ole tal selles tsiviilasjas võimalik esitada vastuhagi ja nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ning mittevaralise kahju hüvitamist, sest täidetud ei ole vastuhagi esitamise tingimused (TsMS § 373) ja puuduvad seaduslikud alused ka hagide liitmiseks (TsMS § 374).
9.Hageja pole käesolevas asjas kohtult palunud, et kohus hakkaks ümber lükkama või kujundama teise kohtuniku seisukohti. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
11.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659).
12.Riigikohtu praktika kohaselt mõeldakse VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamise all andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Selle all tuleb mõista mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed kättesaadavaks avalikkusele (RKTKo 3-2-1-95-05, p 25). Avalikkusena on kolleegiumi hinnangul 3(4)

Tsiviilasi nr: 2-15-12131 käsitletavad eelkõige isikud, kes ei oma ega ole õigustatud omama avaldatava teabega otsest puutumust. Käesoleval juhul on hageja toonud esile, et kostja esitas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid väiteid kohtumenetluses, s.o tsiviilasja nr 2-14-60747 raames. Seeläbi on andmed jõudnud eestkosteasutusteni (Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse kaudu ja Tallinna Linnavalitsus Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu). Viidatud asutused olid kaasatud tsiviilasja nr 2-14-60747 menetlusse, mistõttu ei ole viidatud isikud kolleegiumi hinnangul käsitletavad kolmandate (kõrvaliste) isikutena. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul pole kohtumenetluses kirjaliku arvamuse esitamine menetlusse kaasatud isikutele käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. Hageja pole esile toonud, et kostja poolt tsiviilasja nr 2-1460747 raames esitatud väidete esitamisega oleksid andmed hageja kohta saanud kättesaadavaks avalikkusele, st tsiviilasja nr 2-14-60747 menetlusse mittekaasatud isikutele.

13.Asjaolu, et tsiviilasja nr 2-14-60747 raames pole võimalik käesoleva hagi esitamisega seonduvat lahendada, ei ole iseenesest põhjuseks, miks tuleks hagi menetlusse võtta. Hageja kinnitusel on ta tsiviilasjas nr 2-14-60747 vastanud kostja väidetele ning esitanud ka väidete ümberlükkamiseks tõendeid. Seega on hagejal olnud võimalik kostja väidetele vastata. See, kas hageja poolt esitatud tõendid on tsiviilasja nr 2-14-60747 lahendamise aspektist relevantsed või kas kohus võttis nimetatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Tsiviilasja menetlusse võtmisel tuleb kohtul kontrollida asja menetlusse võtmise eeldusi ning kohtul on õigus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja taotletavat eesmärki pole esitatud hagiga võimalik saavutada, kuivõrd hageja poolt hagiavalduses esitatud väidetest faktiliste asjaolude kohta ei nähtu andmete avalikustamist VÕS § 1047 tähenduses. Seetõttu on maakohus õiguspäraselt keeldunud hagi menetlemisest ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
14.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
15.Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja