Osaühingu KRIMELTE hagi Telko Estonia OÜ vastu kahju hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
250 965,51 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu KRIMELTE apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): osaühing KRIMELTE (registrikood 10167362, asukoht Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Martin-Johannes Raude Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Telko Estonia OÜ (registrikood 10178093, asukoht Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Valter Võhma ja vandeadvokaat Urmas Kiik
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2015
Istungil osalenud isikud
Apellandi esindajad vandeadvokaat Paul vandeadvokaadi abi Martin-Johannes Raude
Keres
ja
Vastustaja esindajad vandeadvokaadid Valter Võhma ja Urmas Kiik
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.06.2015 otsus tühistada osaliselt menetluskulude jagamise ja kindlaksmääramise osas ning jätta Telko Estonia OÜ taotlus maakohtus kantud menetluskulude jagamiseks ja kindlaksmääramiseks rahuldamata.
Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta OÜ Krimelte kanda. Apellatsiooniastmes kantud Telko Estonia OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata apellatsiooniastmes kantud Telko Estonia OÜ menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 1592,50 eurot.
6.Välja mõista Krimelte OÜ-lt Telko Estonia OÜ kasuks menetluskulud 1592,50 eurot.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.04.2014 esitas osaühing KRIMELTE (hageja) maakohtule Telko Estonia OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõude 231 838,81 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja on plastmassi- ja keemiatööstuse tooraine hulgimüügiga tegelev ettevõte, mis müüb tootmisprotsessis kasutatavaid kemikaale muu hulgas ehitusmaterjalide ja ehituskeemia valmistajatele. Hageja on vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootmisega tegelev ettevõte. 09.03.2011 teatas kostja hagejale, et kostjal on võimalik pakkuda sellise spetsifikatsiooniga kloorparafiini, nagu on kirjeldatud lisas. 10.03.2011 vastas hageja, et hagejale sobiks „märtsi viimane nädal Cereclori tarne“, ning kostja täpsustas, et Cereclor on kostjal CP-470 nime all.15.03.2011 kinnitas hageja tellimuse. Kokkuleppe alusel müüs kostja hagejale 01.04.2011–28.02.2012 kokku 13 partiid kemikaali CP-470. Kostja esitas partiide kohta analüüsi tulemused, märkides arvetele toote nimetusena „CP470/Cercelor S45“. Hageja valmistas kostja käest ostetud kemikaali CP-470 kasutades polüooli Resin, mida müüs ehitusvahtude tootmiseks OOO-le Krimelte või millest tootis ehitusvahtusid ise, ning muud kaupa, mida müüs teistele isikutele.
3.Cercelor’ist valmistatud tooted püsivad kasutuskõlblikud vähemalt kaks aastat. Kostja käest ostetud kemikaali CP-470 kasutades valmistatud toodete ennetähtaegse tahenemise kohta hakkasid esimesed kaebused aga laekuma juba vähem kui viis kuud pärast klientidele müüki, s.o 2012. aasta veebruaris, ja hageja lõpetas samal ajal kostja käest CP-470 edasise ostmise. Hageja lahendas klientide pretensioonid peamiselt 2(8)
ennetähtaegselt tahenenud toodete ulatuses kreeditarve esitamisega või tasuta asenduskauba saatmisega ja klientide kahju hüvitamisega. Kostja käest ostetud kemikaali CP-470 sisaldanud toodete ennetähtaegsest tahenemisest tekkis hagejal kahju 212 518,81 eurot, millele lisandub toodete mahakandmisest tekkinud kahju 19 320 eurot. Toodete mahakandmisest tekkinud kahju koosneb 12 000 kg kasutuskõlbmatu Resini hinnast 16 920 eurot ja utiliseerimistasust 2400 eurot.
4.Kauba ennetähtaegse tahenemise tingis hageja teadmata toodetesse sattunud bisfenool A diglütsidüüleeter (BADGE). BADGE-t ei sisalda Cereclor, mille tarnimist hageja kostjalt palus. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Poolte vahel oli müügileping kloorparafiini CP-470 müümiseks. Kostja poolt müüdud kloorparafiin CP-470 vastas kostja poolt saadetud toote spetsifikatsioonile ja sel olid kokkulepitud omadused. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Cereclor ei ole kloorparafiini keemiline nimetus, vaid ühe tootja kaubamärk, mille all ta kloorparafiini turustab ja mida tuntuse tõttu kasutatakse kloorparafiini sünonüümina. Poolte vahel oli kokkulepe kloorparafiini tarnimiseks, mis pidi olema põhiomadustest sarnane Cereclor S45 kaubamärgi all müüdava kloorparafiiniga, kuid mitte identne. Kostjal ei olnud kohustust hagejat stabilisaatori sisaldusest teavitada, samas kostja teavitas hagejat 20.07.2011 e-kirja lisas stabilisaatori sisaldusest kemikaalis CP-470.
7.Isegi juhul, kui ilmneb, et puudus konkreetne kokkulepe CP-470 omaduste osas, ei ole kostja oma kohustust rikkunud. Kostjal ei olnud võimalik teada, millist stabilisaatorit Cereclor S45 sisaldab või ei sisalda. Hageja käitumisest saab järeldada, et hageja aktsepteeris kostja tarnitud kemikaali CP-470. Isegi juhul, kui kohustust oleks rikutud, ei vastutaks kostja rikkumise eest. Hageja oleks pidanud võimalikust stabilisaatorist teadma ja kemikaali testimata jättes oli hageja raskelt hooletu, mis välistab kostja vastutuse. Hageja ei teavitanud kostjat väidetavast rikkumisest mõistliku aja jooksul. Hageja esitas kostjale reklamatsiooni seoses kemikaaliga CP-470 alles 25.06.2012, s.o rohkem kui aasta pärast CP-470 esmakordset ostmist.
8.Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis just kostja tarnitud kemikaalist CP-470 tulenevalt. Hagiavalduse lisas 10.6 on märgitud toorainena Cereclor S45 – Cloparine 44F. Kostja ei saanud ette näha, et spetsifikatsioonile vastava CP-470 tarnimine võib tekitada hagejale kahju. Sellise kahju hüvitamine ei kuulu kostja kohustuse eesmärgi alla. Kahju hüvitist tuleks vähendada. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus 03.06.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 12 298,77 eurot.
10.Vaidlus puudus järgnevas: - hageja toodab vuugihermeetikuid ja ehitusvahtusid, olles selles valdkonnas tegutsev ettevõtja, - kostja on plastmassi ja keemiatööstuse toorainet müüv ettevõte, kes müüb tootmisprotsessis kasutavaid kemikaale, olles selles valdkonnas tegutsev ettevõtja,
3(8)
-
hageja ostis perioodi 01.04.2011-28.02.2012 (maakohtu otsuses ekslikult 2013) kostjalt kloorparafiini CP-470, mida kasutas ehitusvahu toomisel, kloorparafiinis CP-470 sisalduvatel klooriühenditel puudusi ei olnud, hageja on varasemalt kasutanud oma ehitusvahtude valmistamisel kloorparafiini Celeclor S45, hageja soovis saada kloorparafiini, mis pidi kloori sisaldama ca 45%, hageja ei soovinud osta Celeclor S45, ega CP-45 ega CP 52FL, Celeclor on kaubamärk, mis kuulub INEOS ChlorVinyls Limited-ile.
11.Pooled kui majandus-kutsetegevuses tegutsevad ettevõtjad sõlmisid müügilepingu, mille kohaselt oli kostjal kohustus müüja hagejale kloorparafiini ja hagejal kohustus selle eest tasuda VÕS § 208 lg 1 järgi.
12.Kuna Celeclor on kaubamärk, mille omanik on INEOS ChlorVinyls Limited (ID 189634), kes turustab sellise kaubamärgi all kloorparafiini, siis on võimalik Celeclor S45 seostada vaid ühe konkreetse tootja tootega. Kuna hageja on majanduskutsetegevuses tegutsev ehitusvahtude tootja, pidi talle olema täpselt teada, millistele tingimustele ja omadustele peab vastama tema poolt toote valmistamiseks kasutatav toode (tooraine), sest vaid temale pidi olema teada, milline aine ja (või) ainete koostoime omab mõju tema tehtavale toodangule ehk talle pidi olema teada tooraine eriline otstarve ja tooraine erilised omadused. Seega ei saanud selline teave (ained või ainete koosmõju tulem) olla teada kostjale, sest kostja ei ole üldse ehitusvahtude tootja, kes kasutaks kloorparafiini. Asjaolu, et kostja kodulehekülje andmete kohaselt müüb kostja tooraineid ehitusmaterjalide tootjatele (I kd lk 23), ei tähenda seda, et kostja oleks teadlik hageja kui ehitusvahu tootja jaoks tooraine erilistest omadustest. Kuna hageja soovis kostjalt saada muu tootja kloorparafiini, pidi hageja olema teadlik, et muu tootja ei saa toota täpselt sama koostisega toodet, mida toodab Ineos talle kuuluva kaubamärgi Celeclor (sh toode Celeclor S45) nime all, ja et erinevate tootjate kaubad ei saa olla identsed. Nimetatud kaalutlustel pidi hageja professionaalina ja VÕS § 7 tulenevast mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt hoolt kandma selle eest, et ta informeerib müüjat (kostjat) konkreetsetest erilistest ainetest, millele peab vastama kostja poolt müüdav kloorparafiin.
13.Kostja esitatud e-kirjavahetusest HV ja AJ vahel 03.02.2011-15.02.2011 (lk 37-38 III kd) nähtub, et kostja (HV e-kiri) pakkus hagejale (kiri AJ-le) kloorparafiini CP-45, millele olid lisatud CP-45 ja CP-52FL spetsifikatsioonid (lk 39-40, III kd). Kostja ekiri sisaldab hagejale küsimust, et „kas hagejale selline CP-45 kloorparafiin sobib?“. Seega nähtub viidatud e-kirjast, et kostja on palunud hagejal vaadata läbi sisuliselt toote spetsifikatsioon ja kontrollida, kas niisuguse kirjelduse ja andmetega kloorparafiin on hagejale sobiv tooraine (toode). Hageja vastusest kostjale nähtub, et hagejale sobiv hinnaklass on madalam (III kd lk 37, e-kiri 15.02.11, ülemine). Tingituna hageja soovist mitte osta kloorparafiini CP-45 ega CP-52FL ei pidanud ega saanud kostja tuletama hakkama, et tema poolt hagejale järgmine pakutav toode peaks vastama CP-45-le või CP-52FL-le.
14.09.03.2011-15.03.2011 e-kirjavahetus, mis kannab teema nimetust „kloorparafiin“, käsitleb informatsiooni kloorparafiini päritolu (vene pärituolu) ja võimalike tarnetingimuste kohta, kuid mitte enamat. 15.03.2011-28.03.2011 e-kirjavahetusest (lk 43-45, II kd) ja hageja tellimusest nr OT13768-1 kostjale (tellimus 15.03.2011, lk 44) nähtub, et hageja tellis Celeclor S45, kuid kostja seda tellimust ei kinnitanud. Nimelt
4(8)
palus kostja 15.03.2011 kl 11:41 e-kirjas (lk 45, III kd lk alumine e-kiri) muuta toote nime ära, kuna kostjal oli kirja kohaselt see CP-470. Sellele on hageja vastanud 28.03.2011 12:09 (lk 45, III kd, ülemine e-kiri) ja oodanud partiid ning 29.03.11 kl 9:56 teatanud, et tal on kriis ning tahab teada, millal saabub konteiner (III kd lk 46). Tollele vastas kostja, et organiseerib nii kiiresti kui võimalik (III kd lk 47). Eeltoodu alusel on tõendatud kostja väide, et nendes e-kirjades pole kostja kuidagi nõustunud sellega, et kloorparafiin CP-470 oleks täpselt sama koostisainetega nagu on Ineose poolt ja Ineosele kuuluva kaubamärgiga tähistatav toode Celeclor S45. Ühtlasi on nende tõenditega ümber lükatud hageja vastupidine väide. Viidatud e-kirjadest ei nähtu, mida toode ei tohtinud sisaldada.
15.Tunnistajate ütlustest tuleneb, et pooled pole vaidlusaluse kloorparafiini CP-470 tellimust/pakkumist tehes arutlenud selle üle, milliseid muid aineid peab kloorparafiin CP-470 sisaldama või ei tohi sisaldada. Hageja kasutas erinevate tootjate kloorparafiini, mida ta kutsus nn töökeeli ühe nimega celecloriks. Kostja ei ole kordagi arvetes ega saatelehtedes tema poolt tarnitavat kloorparafiini CP-470 samastanud Celeclor S45-ga ega kinnitanud CP-470 täpset samasust Celeclor S45-le. 30.07.2011 on kostja ka hagejat informeerinud, milliseid muid aineid CP-470 sisaldas.
16.Et kostja nimetas 15.03.2011 e-kirjas toodet nn „see on CP-470“, ei kinnita hageja väidet, justkui oleks kostja kinnitanud CP-470 kõigi selles olevate ainete sisaldust ja täpset vastavust Celeclor S45-le. HV ütles, et tegemist oli keeleväärtusega. Viidatu on ka usutav, sest arvetes/saatelehtedes on kostja märkinud tooteks CP-470 ja vaid hageja palvel lisas neisse hiljem täiendavalt Celeclor S45. Tõendamata on hageja väide, et hageja soovis saada Celeclor S45-ga täpselt sarnast kloorparafiini kostjalt ja et kostja seda lubas hagejale müüa. Järelikult saavutasid pooled kokkuleppe VÕS § 208 lg 1 järgi vaid kloorparafiini
CP-470
ostuks-müügiks ilma täiendavate eritingimuste/omaduste nõuetega tootes sisalduvate muude spetsiifiliste ainete (välja arvatud klooriühendi – 45%) kohta.
17.Käesoleval juhul ei ole tegemist VÕS § 217 lg 2 p 2 (maakohtu otsuses ebaõigesti lg 1) tuleneva situatsiooniga, sest kostjale kui müüjale ei olnud ega saanudki olla teada, et müüdav kloorparafiin CP-470 ei või sisaldada spetsiifilist ainet BADGE’i, mis põhjustas väidetavalt hageja poolt toodetava toote ebakvaliteetsuse, sest hageja kui majandus-kutsetegevuses tegutseva ettevõtjana sellekohast ja vaid temale teadolevatest andmeist kostjat ei informeerinud. Kostja poolt müüdav kloorparafiin CP-470 vastas kokkulepitud omadustele ehk lepingu tingimustele VÕS § 76 lg 1, § 208 lg 1, § 217 lg 1 järgi ning kostja ei ole lepingust tulenevad kohustusi rikkunud.
18.Kostja menetluskuludeks on 92,25 tunni eest õigusabikulud (tunnitasu määr 130 €/h käibemaksuta), tõlkekulud (286,70 eurot käibemaksuta) ja transpordikulud (19,57 eurot käibemaksuta). Pooled ei esitanud teineteise menetluskuludele vastuväiteid. Hinnates menetluskulude suurust, kulunud aega, asja keerukust ja mahukust, on kulud mõistlikud ja vastavad tehtud tööle. Esindaja tasu määr ei ole ebamõistlikult suur ja on kooskõlas kohtupraktikaga. Põhjendatud kostja menetluskuludeks on kokku 12 298,77 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagiavalduse rahuldada, või, kui ringkonnakohus ei saa asja ise
5(8)
lahendada, saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või tühistada maakohtu otsuse hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmise osas ja teha uue otsuse, millega jätta hagejalt kostja menetluskulud välja mõistmata.
20.Maakohus on jätnud tähelepanuta ilmsed vaieldamatud asjaolud, et hageja vajas kloorparafiini ehitusvahtude tootmiseks, kostja teadis seda (13.04.2015 kohtuistungi protokoll lk 6 read 25-26, lk 7 rida 4) ja kostja müüdud parafiin selleks ei sobinud. Seetõttu on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 ning kohaldanud ebaõigesti VÕS § 217 lg 2 p 2. Maakohtu otsuses ei ole analüüsitud, et kostjat esindas kloorparafiini müümisel asjatundja (13.04.2015 lg 5 read 10-14), kostjal oli võimalus müüa hagejale kas (a) plastikutööstuses kasutamiseks mõeldud ja tahendavat lisandit sisaldavat kloorparafiini või (b) ehitusvahtude toomiseks mõeldud tahendava lisandita kloorparafiini (28.04.2014 lisa 22, 30.05.2014 p 2.26) ning kostja müüs hagejale esimest (28.04.2014 lisad 22, 23, 25,28).
21.VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes ei oma tähendust, kas kostja müüjana pidi teadma kloorparafiinis sisalduvatest ainetest, vaid kas kostja müüjana teadis või pidi teadma kloorparafiini kavandatud otstarbest. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja teadis ja pidigi oma eriteadmistest lähtuvalt teadma, et hageja vajab kloorparafiini ehitusvahu tootmiseks (13.04.2015 lk 6 read 25-26, lk 7 rida 4). Arvestades, et kostjat esindas asjatundja, võis hageja kostja erialastele teadmistele ka mõistlikult tugineda. Maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et kõik VÕS § 217 lg 2 p 2 eeldused on täidetud.
22.Maakohtu menetlus on sedavõrd puudulik, et seda ei saa kõrvaldada ringkonnakohtus.
23.Maakohus on rikkunud TsMS § 176 lg 1 ja § 66, sõltumata hagi lahendamisest. Maakohus lõpetas 13.04.2015 kohtuistungil asja sisulise arutamise ja avas kohtuvaidlused. Kostja ei esitanud kohtuistungile eelnenud menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi ega kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekirja hiljemalt 16.04.2015. Kostja ei esitanud avaldust menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja ennistamiseks. Menetluskulude taotlust ei saanud ka TsMS § 331 lg 1 järgi menetleda. Kostja ei esitanud hilinemise osas mis tahes põhjuseid. Vastustaja seisukoht
24.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas tühistada, küll aga tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi maakohtu otsus tühistada menetluskulude jagamise ja väljamõistmise osas.
26.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmise osas, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei korda.
6(8)
27.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
28.Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et müüdud kloorparafiin sisaldas lisandina stabilisaatorit nimetusega BADGE määral, mis muutis toodetud ehitusvahu enne toote kirjelduses toodud aega tahkeks.
29.Hageja on soovinud pooltevahelise 2011. aasta alguse e-kirjavahetuse kohaselt osta kostjalt kloorparafiini, mida ta on nimetanud ka nimega Cereclor. Poolte kirjavahetusest tuleneb, et oluline oli müüdava aine osas kloori sisaldus. Millises määras pidi kloorparafiin sisaldama stabilisaatorit või muid lisandeid, hageja kostjale lepingut sõlmides avaldanud ei ole. Seega lepingu sõlmimisel stabilisaatori olemasolus ja sisalduses kokku ei lepitud. Seega on õige maakohtu järeldus, et poolte vahel oli kokkulepe VÕS § 208 lg 1 järgi Venemaal toodetud kloorparafiini CP-470 müügis ning kostja poolt hagejale müügilepingu täitmiseks üleantud asi vastas poolte poolt kokkulepitule (VÕS § 217 lg 1).
30.VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pidi teadma kloorparafiini müües, et hagejale on oluline stabilisaatori sisaldus kloorparafiinis või mitte.
31.Õige on apellandi väide, et kostja oli teadlik, et hageja toodab ehitusvahtusid. Kostja ei vaielnud sellele asjaolule vastu. Samas seda, et müüdud toode CP-470 hagejale ehitusvahu tootmiseks ei sobi, kostja ei teadnud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et see, et kostja teadis, et hageja kasutab kloorparafiini ehitusvahu tootmiseks, ei tähenda veel seda, et kostja teadis või pidi teadma, kui palju võis selleks otstarbeks müüdud kloorparafiin sisaldada stabilisaatorit. Kuna kostja ei olnud teadlik hageja toodete retseptidest, siis vaatamata pikale staažile keemiatoodete müügil, ei pidanud HV, kes kostjat müügilepingu sõlmimisel esindas, kloorparafiini müümisel pöörama tähelepanu stabilisaatori sisaldusele müüdud kemikaalis. Kostjat müügilepingu sõlmimisel esindanud HV ütlustest ei tulene, et hageja oleks täpsustanud valmistatava toote omadusi või muid olulisi parameetreid. Kohtu ette ei ole toodud ka muid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja pidi oma erialastele oskustele tuginedes teadma, millist stabilisaatorit ja millises koguses hagejale sobiv kloorparafiin võib sisaldada.
32.Apellant on alternatiivselt esitanud nõude, milles ta palub juhul, kui ringkonnakohus maakohtu otsust nõude rahuldamata jätmise osas ei tühista, tühistada otsus menetluskulude väljamõistmise osas ja jätta kostja taotlus menetluskulude jagamiseks
7(8)
ja rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. TsMS § 176 lg 2 näeb ette, et kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
33.Maakohtu istung toimus 13.04.2015 ja vastavalt istungi protokollile (IV kd, lk 92 pöördel) esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Maakohus selgitas, et kui pooled soovivad esitada menetluskulude nimekirja 13.04.2014 kohtuistungi kohta, siis tuleb see esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast seda lõpetas kohus asja sisulise arutamise ja avas kohtuvaidluse. Pooled soovisid esitada kohtuvaidluse teesid kohtule kirjalikult, milleks maakohus määras tähtaja hagejale 29.04.2015 ja kostjale 18.05.2015. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja kogu menetluse vältel tehtud kulude kohta 15.05.2015. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
34.Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldanud. Kuna kostja ei olnud esitanud menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lg-s 1 nimetatud tähtajaks, siis ei olnud kostjal õigust esitada menetluskulude nimekirja TsMS § 66 järgi hiljem. Kolleegium märgib, et ebaõige on vastustaja käsitlus, mille kohaselt määras maakohus 13.04.2015 kohtuistungil tsiviilasja arutamise lõpetamise kirjalikus menetluses. Maakohus on kohtuistungil lõpetanud tsiviilasja läbivaatamise ja andnud pooltele võimaluse esitada kohtuvaidluse tekst kirjalikult.
35.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi seoses nõude osas tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta hageja kanda. Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja esindajad vandeadvokaadid Valter Võhma ja Urmas Kiik kulutanud kumbki istungiks ettevalmistamiseks 1 tunni ja kohtuistungil osalemiseks 1,25 tundi ja kohtuistungile eelnevateks menetlusteks kokku 7,75 tundi. Apellant vastustaja kulutustele vastuväiteid ei esitanud.
36.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et asja spetsiifikat ja keerukust arvestades on kohtuistungil kahe esindaja osavõtt põhjendatud. Kusjuures ka apellanti esindas menetluses kaks esindajat. Apellatsioonimenetluses kulutatud aeg on vastavuses menetluses esitatud dokumentidega ja kohtuistungiks kulunud ajaga. Samuti on esindajate teenuse tunnihind 130 eurot ilma käibemaksuta vastavuses teenuse tavapärase hinnaga. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu 1592 eurot ja 50 senti. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.