2-19-15573/20 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.ühisomandi lõpetamise viisina müüa elamumaa, asukohaga xxx (registriosa number xxx) kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud rahast pool jätta T Oile ja teine pool M Oile. Hageja esitas 05.06.2019 Tallinna kohtutäitur Arvi Pingile avalduse täitemenetluse alustamiseks T Oi ja xxx OÜ vastu. Hageja täitmisavaldus rajaneb Harju Maakohtu 05.06.2019 tehtud otsusel tsiviilasjas nr 2-19-2108, mille järgi mõistis kohus xxx OÜ-lt ja kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 14 607,58 eurot ja viivise 329,15 eurot, menetluskulud summas 1 512,50 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Hageja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Arvi Pink täiteasja nr 024/2019/796, milles on võlgnikuks T O. Täitemenetluses ei ole hageja nõuete rahuldamine siiani õnnestunud. T O ei ole täitnud nõuet vabatahtlikult ning tal puudub ka hageja nõudele vastavas ulatuses lahusvara, mille arvelt saaks täitemenetlust läbi viia ja hageja nõuet rahuldada. Seda kinnitab asjaolu, et kohtutäitur on hageja seadusliku esindajaga vestelnud telefoni teel ning teavitanud hagejat kostja I ühisvara jagamise võimalusest. T Oile kuulub koos tema abikaasaga (M O) ühisomandina elamumaa, asukohaga xxx. Selleks, et hageja nõude rahuldamiseks saaks kohtutäitur pöörata sissenõude ka kostjatele kuuluvale ühisvarale, tuleb abikaasade ühisvara jagada. Kostjate vastuväited hagile M Oi väitel on tegemist on osaliselt soojustatud suvilaga, millele on seatud hüpoteek. Suvila müügihind on hinnanguliselt võrdne hüpoteegi summaga, mistõttu selle kinnistu müügist saadav tulu ei kata ära menetlusse esitatud nõuet. Antud hoones elavad kolm alaealist last, kes jääks kinnistu müügi tõttu koduta. Lapsed käivad xxx koolis. T O on alustanud eelmise aasta lõpus Proisolatsioon OÜ-le võlgnevuse tasumist (võimaluste piirides). T O on teinud ettepaneku maksegraafiku kohta Proisolatsioon OÜ-le. Kuna OÜ-le xxx on laekumas garantiirahad, mis vähendavad xxx OÜ võlgnevust ja solidaarselt ka T Oi võlgnevust, alles pärast seda selgub lõplik võlgnevuse summa. Kuna ühisvara xxx turuväärtus on madalam, kui LHV Pangale võlgnetav summa (laenujääk), siis antud kinnistu sund/kiir müük ei kata isegi panga ees olevaid kohustusi s.t. Proisolatsioon OÜ ees olevaid kohustusi ei kata üldse. Lisaks vähendab

see oluliselt tõenäosust, et T O saab üldse hakata tasuma arvestataval määral võlgnevust Proisolatsioon OÜ ees. Kohtu põhjendused Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Hageja esitas 05.06.2019 Tallinna kohtutäitur Arvi Pingile avalduse täitemenetluse alustamiseks T Oi ja Xxx OÜ vastu (07.10.2019 hagi lisa 1). Täitemenetluse aluseks on Harju Maakohtu 05.06.2019 tehtud otsus tsiviilasjas nr 2-19-2108 (07.10.2019 hagi lisa 2), millega mõisteti Xxx OÜ-lt ja T Oilt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 14 607,58 eurot, viivis 329,15 eurot, menetluskulud 1 512,50 eurot ning viivis menetluskuludelt. Hageja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Arvi Pink täiteasja nr 024/2019/796, milles on võlgnikuks T O (07.10.2019 hagi lisa 3). Täitemenetluses ei ole hageja nõuete rahuldamine siiani õnnestunud. T O ei ole täitnud nõuet vabatahtlikult ning tal puudub hageja nõudele vastavas ulatuses lahusvara, mille arvelt saaks täitemenetlust läbi viia ja hageja nõuet rahuldada. Kostjatele kuulub ühisomandina elamumaa, asukohaga xxx (07.10.2019 hagi lisa 4). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Lõike 3 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kostjad on kokkuvõtvalt tuginenud järgmistele argumentidele: 1) kinnisasja koormab hüpoteek, müügihind on hinnanguliselt võrdne hüpoteegi summaga ja seega kinnistu müügist saadav tulu ei kata ära hageja nõuet; 2) kinnisasja müügi korral jäävad kostjate lapsed koduta; 3) OÜ-le Xxx on laekumas garantiirahad, mis vähendavad Xxx OÜ võlgnevust ja seega ka T Oi võlgnevust; 4) vara müük vähendab oluliselt tõenäosust, et T O saab üldse hakata tasuma arvestataval määral võlgnevust Proisolatsioon OÜ ees. Hageja nõude rahuldamise eeldused on: 1) hageja on sissenõudja; 2) sissenõudja nõude rahuldamiseks toimub täitemenetlus; 3) üks kostjatest on täitemenetluses võlgnik; 4) vara, mille jagamist hageja soovib, on kostjate ühisvara; 5) võlgniku lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Ükski neist asjaoludest ei ole vaidluse all ja seega on kõik nõude rahuldamise eeldused täidetud. Ühisvara jagamise ja võõrandamise nõuet ei välista see, et vara on koormatud või et ühisvara on kellegi kasutuses. Kostjad ei ole menetluse käigus toonud esile, et OÜ Xxx oleks võla tasunud – tulevikus laekuvad garantiirahade laekumist ei saa pidada kindlaks, samuti mitte seda, et hageja nõue saaks tasutud. Põhjendamata on väide selle kohta, et vara müük vähendab tõenäosust, et T O saab hakata sissenõudja võlgnevust tasuma. Kohtu hinnangul on täidetud hageja nõude rahuldamise eeldused ning kostjate vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 37 lg 3 ja asjaõigusseaduse § 77 lg 2 järgi saab ühisvara jagada mh asja müümisega avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamisega ühisomandile vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus rahuldab hageja nõude lõpetada kostjate ühisomand elamumaa (asukohaga xxx) suhtes ning ühisomandi lõpetamise viisina müüa elamumaa kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist saadud rahast pool jätta T Oile ja teine pool M Oile. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. 07.10.2019 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMs § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. TsMS § 165 lg 1 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna kostjad ei ole solidaarvõlgnikud ning käesoleva menetlus on tingitud T Oist tulenevatest asjaoludest, on õiglane jätta hageja ja kolmanda isiku menetluskulud T Oi kanda. Kostjate menetluskulud (kui neid on) jäävad kostjate endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 682,50 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega hagilt riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu on 5,25 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tehtud toimingud (dokumentide koostamine, kohtu ja vastaspoole dokumentidega tutvumine) ja ajakulu põhjendatud. Käesolevat menetlust arvestades ei ole ajakulu kokku 5,25 tundi ebamõistlik. Esindaja tunnitasu on 130 eurot, nimetatud tasumäär ei ole ebamõistlikult suur ning vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 682,50 eurot. Iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning kohus ei määra tema menetluskulusid kindlaks. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.