Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: P.P , isikukood XXX Hageja lepinguline esindaja: Angela Jürgenson Kostja: M. T. , isikukood XXX Kostja lepinguline esindaja: v.-adv Marina Kelpman
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada M. T. ja P.P vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: M. T. ja P.P on leppinud kokku vara jagamises järgneval viisil:
1.Vallasvara:
1.Poolte vallasvara hulka kuuluv sõiduauto XXX (reg-märk XXX , VIN- kood XXX , Škoda esinduse ostupakkumises müügihinnaga 15 000 eurot) jääb pärast käesoleva kokkuleppe kinnitamist P.P le selliselt, et sõiduk jääb P.P le kasutusse ning tema kanda jääb sõiduki liisingumaksete tasumine kuni liisingulepingu lõppemiseni. Kuni liisingukohustuse täieliku täitmiseni jääb sõiduki omanikuks Swedbank Liising AS. P.P kohustub pärast käesoleva kokkuleppe kinnitamist hüvitama M. T. le ühekordse maksena 3432,86 eurot, mis moodustab poole sõiduki arvestuslikust väärtusest pärast liisingujäägi mahaarvamist. Hüvitise arvutamise aluseks on sõiduki kokkuleppeline müügihind 15 000 eurot ja liisingujääk 8134,28 eurot, millest tulenev netoväärtus on 6865,72 eurot ning kummagi poole osa sellest 3432,86 eurot.
Poolte vallasvara hulka kuuluv 2002. a kaherattaline mopeed numbrimärgiga XXX , turuhinnaga alla 200 euro (registrist kustutatud) ning sõiduauto XXX numbrimärgiga 777TGH, VIN: XXX (turuväärtus max 150 eurot) jäävad M. T. omandisse. M. T. hüvitab kompromissi kinnitamisel P.P le 1/2 sõidukite turuväärtusest ehk 175 eurot.
2.Kinnisvara:
M. T. ja P.P ühisomand kinnistutele asukohaga XXX (registriosa nr XXX ) ja kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX ) lõpetatakse selliselt, et kinnistud müüakse vähemalt turuhinnaga ühtse tervikuna poolte kokkuleppel valitud kinnisvarabüroo vahendusel. Müügi alghinnaks määratakse kinnistute turuhind ning iga 5 kuu pärast alandatakse turuhinda mitte rohkem kui 3-5% võrra. Kinnistute hindamist teostab riiklikult tunnustatud ekspert H. H. (eksperthinnangu koostamise maksumus 4340 eurot koos km-ga). Hindaja alustab tööd siis, kui kokkulepe on allkirjastatud ja kohtule kinnitamiseks esitatud. Hindamise kulud jagatakse pooleks (alguses tasub hindamise eest M. T. ning tasaarveldus toimub kinnistute müügitulu kättesaamisel). Kinnistute müügitulust kustutatakse XXX kinnistul oleva maja ehitamiseks võetud pangalaen (leping nr 11-050831-EL) ja XXX kinnistu väljaostmiseks võetud laen (leping nr 14-079233-EV) ning kaetakse kinnistu müügiga seotud kulud. Allesjäänud rahalised vahendid jagatakse poolte vahel võrdselt. Kinnistute müügitulu laekumisel teostavad pooled omavaheliste nõuete tasaarvelduse järgmiselt: - P.P hüvitab M. T. le pool (1/2) kinnistute hindamistasust. - M. T. hüvitab P.P le pool (1/2) laenulepingute nr 11-050831-EL ja 14-079233-EV alusel tasutud maksetest ning nendega seotud laenukindlustuse maksetest, mis on tasutud ajavahemikus alates abielu lahutamisest (XXX ) kuni kinnistute müügilepingute sõlmimiseni. - Poolte kokkuleppel kinnistute müügi jooksul ehituseksperdi kaasamise korral jagatakse ehituseksperdikulud poolte vahel võrdselt. - Kinnistute võõrandamisest saadava tulu jagamisel tasaarveldatakse teise poole poolt tasumata jäänud käesoleva kokkuleppe p. 4 nimetatud kinnistute korrashoiuga seotud kulude osa (1⁄2 kantud kuludest).
3.Ettevõtted: M. P. O. , registrikood XXX , registreeritud 02.03.2011, jääb M. T. omandisse. K. O. , registrikood XXX , registreeritud 11.11.2024, jääb P.P omandisse. Poolte vahel ei teki vastastikust hüvitamise kohustust äriühingute väärtuse erinevuse osas.
4.Kinnistute korrashoiu tingimused: Pooled leppivad kokku, et kuni kinnistute võõrandamiseni kannavad pooled kinnistutel lasuvad vältimatud kulud ning tagatakse kinnistute korrashoid järgmiselt:
4.1.Kuni kinnistute võõrandamiseni maja ja tööstushoone kindlustus jätkub seni korraldatud viisil st hooned on kindlustatud taastamisväärtuses ning elumaja kindlustuse eest maksab hageja ja tööstushoone koos M. P. O. varadega kindlustuse eest maksab M. P. O. .
4.2.M. T. hoiab korras XXX kinnistu, P.P hoiab korras XXX kinnistu - eelkõige puudutab see niitmist.
4.3.Alates kokkuleppe allkirjastamisest ja kohtule kinnitamiseks esitamist kuni kinnistute müügilepingu sõlmimiseni esitab M. P. O. K. O. -le iga kuu elektriarve elumaja ja pumbamaja osas koos algse arvega (vaheltkasu ei võta). M. P. O. edastab 2(4)
arved K. O. / P.P e-posti aadressile ning arve loetakse kätte saaduks järgmisel tööpäeval. K. O. kohustub esitatud arvetel märgitud summad kandma M. P. O. -le hiljemalt 1 päev enne arvel märgitud maksetähtpäeva.
4.4.Alates kokkuleppe allkirjastamisest ja kohtule kinnitamiseks esitamist kuni kinnistute müügilepingu sõlmimiseni esitab M. P. O. K. O. -le iga kuu 3×100A peakaitsme käiduteenuse arve ning K. O. hüvitab iga kuu M. P. O. -le käiduteenuse kulust 1⁄2 osa hiljemalt 1 päev enne arvel märgitud maksetähtpäeva. Kokkuleppe saavutamisel ja selle kohtu poolt kinnitamisel hüvitab K. O. M. P. O. -le ühekordse maksega ajavahemiku jooksul alates P.P ja M. T. abielu lahutamisest XXX kuni kokkuleppe kinnitamiseni 3×100 A peakaitsme eest tasutud käiduteenuse kuludest 1⁄2 osa. Kui punktides 4.3 ja 4.4 nimetatud arved jäävad õigeaegselt tasumata, kohustub K. O. hüvitama M. P. O. -le viivise, mille Enefit OÜ on arvestanud vastavalt oma ärikliendi tüüptingimustele. Viivisemääraks on 0,2% päevas võlgnetavast summast iga viivituses oldud päeva eest. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja kestab kuni võla täieliku tasumiseni. Lisaks viivisele kohustub K. O. hüvitama M. P. O. -le kõik muud lepingulised kulud või kahjud, sealhulgas elektri väljalülitamise või hoiatustasud, mida Enefit AS võib arve õigeaegse tasumata jätmise eest määrata, kui need on tingitud K. O. poolt tähtaegselt M. P. O. le tasumata jäänud arvest.
4.5.Maamaksud kannavad pooled võrdsetes osades. Kompromissi allkirjastamisega muutuvad kehtetuks kõik poolte varasemad kokkulepped ja tahteavaldused, mis puudutavad kompromissilepingu aluseks olevat vara. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ega teki tulevikus üksteise vastu nõudeid kompromissilepingu aluseks oleva vara ega selle eelneva kasutamise osas
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-8354.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on P.P hagi M. T. vastu ühisvara jagamiseks. Pooled esitasid 11.11.2026 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-26-8354 menetlus lõpetada kohtuistungit pidamata.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 3(4)
3.Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kuna kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine ja kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele, on kohus seisukohal, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
4.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
5.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud menetluskulude kandmine poolte endi poolt.
6.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. Hageja taotleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 520 eurot, sh abielu lahutamise nõudelt 100 eurot ning ühisvara jagamise nõudelt 420 eurot. Kohus lahutas poolte abielu 04.06.2026 osaotsusega ning jättis abielu lahutamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus tagastab hagejale pool ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot hageja näidatud kontole.
7.Tulenevalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse lühendada või välistada. Pooled on kokku leppinud, et kompromiss jõustub kohtu poolt kinnitamisega. Kohus loeb, et pooled loobuvad kompromissi kinnitava määruse peale edasikaebamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.