Võlaõigus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue D. R. (kostja) sõlmis 28.01.2024 PLACET GROUP OÜ-ga (laenuandja/hageja) krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel võimaldati kostjale kasutada laenulimiiti 1000 eurot. 29.01.2024 sõlmiti krediidikonto lepingu nr xxxx muutmise kokkulepe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2 000 euroni. Lepingu sõlmimiseks pidi kostja lisaks isiku tuvastamisele, mis toimus 07.08.2022 Smart-ID vahendusel, registreeruma Placet Group OÜ kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le taotlus. xxxx veebilehel registreerimise kuupäev: 17.06.2021 kell: 12:44, registreerimise IP xxxx. 28.01.2024 klient sisselogis xxxx veebilehele Smart-ID kaudu. Taotluse esitamisel süsteem küsib nii PIN 1-te kui ka PIN 2-te. Kostja esitas 29.01.2024 kell 18:18 IP aadressilt xxxx elektroonilise taotluse krediidikonto krediidilimiidi suurendamiseks 2 000 euroni Placet Group OÜ kodulehe xxxx vahendusel. 29.01.2024 klient sisselogis xxxx veebilehele Smart-ID kaudu. Taotluse esitamisel süsteem küsib nii PIN 1-te kui ka PIN2-te. Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud makseteatele. Minimaalne osamakse koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse osamakse suuruseks on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Vastavalt krediidikonto lepingu nr xxxx sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 48,38%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel 2694,26 eurot. Vastavalt krediidikonto nr xxxx 29.01.2024 lepingu muutmise kokkuleppe Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 48,37%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel 3 753,19 eurot. Krediidilepingu nr xxxx alusel oli kostja viivituses mai, juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 08.08.2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 09.09.2024 üles. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks krediidikonto lepingust xxxx tulenev võlgnevus põhiosas 1200 eurot (ühtegi tagasimakset ei ole kostja teinud), tasumata intressid summas 218,66 eurot (maikuu intressimakse 44 eurot, juunikuu intressimakse 41,33 eurot juulikuu intressimakse 40 eurot, augustikuu intressimakse 41,33 eurot, septembrikuu intressimakse 41,33 eurot ja intressid ülesütlemiseni 10,67 eurot, so oktoobrikuu intressimakse 41,33 eurot/31 päeva * 8 päeva), 19.12.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 133,32 eurot (põhinõudelt 1200 eurot) ning 15 eurot tasumata sissenõudmiskulud (21.05.2024 (5 eurot), 18.06.2024 (5 eurot) ja 18.07.2024 (5 eurot) kostja e-postile xxxx edastatud meeldetuletuste eest); viiviseid alates 20.12.2024 põhinõude 1200 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning riigilõiv summas 315 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 31.01.2025. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud (tähtaeg oli 14.02.2025). Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (48,38% ja 48,37%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal 28.01.2024 ja lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal 29.01.2024 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% ja selle kolmekordne 52,08%. Kuivõrd krediidikonto lepingu nr xxxx sõlmimisel krediidi kulukuse määr oli 48,38% ja lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel krediidi kulukuse määr oli 48,37% ehk vähem kui lubatud piirmäär 52,08% siis oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta

põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 315 eurot ja esindustasu 150 eurot. Hageja nõudeks on ühtlasi esindustasu 150 eurot, kuid hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal saaks kohus hinnata esindaja tasu summas 150 eurot vastavust TsMS § 175 lg 1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.