2-13-33812/75 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 17.07.2013 esitas SS (hageja) Harju Maakohtule hagi Osaühingu Benefit Holding (kostja) vastu Osaühingu Benefit Hiiu Ravikeskus (osaühing) osa omandi üleandmiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Hageja taotles otsuse täitmise korrana sätestada, et osa omand kantakse hagejale üle tingimusega, et hageja tagastab kostjale 3000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.11.2012 notariaalse osaühingu osa müügilepingu, millega hageja võõrandas kostjale Osaühingu Benefit Hiiu Ravikeskus osa nimiväärtusega 2556 eurot ostuhinnaga 50 000 eurot. Müügilepingu p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma teise osamakse 12 000 eurot hiljemalt 3 pangapäeva jooksul pärast seda, kui SA-le PJV Hooldusravi on Euroopa Regionaalarengu Fondist laekunud 355 225,04 eurot Keila Haigla europrojekti toetusena. Raha laekus 15.01.2013, kuid teine osamakse on käesoleva ajani hagejale tasumata. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole ning palunud kohustuse täitmist. Kostja ei ole kohustuse täitmata jätmist hagejale põhjendanud. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjapoolset rikkumist saab käsitleda ka olulise lepingutingimuse rikkumisena ja hageja võis lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust enam kui 6 kuu jooksul, taganes hageja müügilepingust 20.06.2013 seoses olulise lepingurikkumisega. Taganemise avaldus on kostjale kätte toimetatud. Kostja notarisse osaühingu osa tagastamiseks ei ilmunud. Hageja leidis, et kuna müügilepingust taganemine on kehtiv, siis kostja vastav tahteavaldus osa tagastamiseks tuleb asendada kohtuotsusega VÕS § 108, TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 alusel. Pooled ei ole kokku leppinud, et kostjapoolse müügilepingu sõlmimise eelduseks ja oluliseks tingimuseks oli kaudse osaluse omandamine Assets Club OÜ-s või OÜ-s Sillen Konsultatsioonid. Hageja kui väikeosanik ei saanud mõjutada Assets Club OÜ või OÜ Sillen Konsultatsioonid tegevust. Seega ei ole hageja müügilepingut rikkunud ja asi vastab lepingutingimustele. AT Osaühingu Benefit Hiiu Ravikeskus juhatuse liikmena sai tutvuda OÜ Sillen Konsultatsioonid osa müügilepinguga ning realiseerida OÜ Sillen Konsultatsioonid osa tagasiostuõigust. Kostja pidi hiljemalt 06.12.2012 olema teadlik OÜ Sillen Konsultatsioonid osa müügist, kuid mitte hiljem kui 27.12.2012, kui tehti kanne äriregistris OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kohta. Hageja leidis, et kostja kasutab õiguskaitsevahendit hilinenult, sest kostja ei teatanud lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisest õigeaegselt. Hageja vaidles vastu kostja hinna alandamisele ning seisukohale, et Assets Club OÜ osa

väärtuseks oli 92 962,80 eurot. Kostja on arvestanud Assets Club OÜ osa turuväärtuse üksnes ühe varaobjekti väärtusega. Hinna alandamise materiaalsed eeldused on täitmata. Lisaks sellele on kostja poolt hinna alandamine pärast müügilepingust taganemist ja enam kui kaks aastat pärast müügilepingu sõlmimist hea usu põhimõttega vastuolus. Lisaks leidis hageja, et tehing on tühine, kuna see sisaldab võimatut tingimust TsÜS § 108 lg 2 mõistes. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale tühise tehingu alusel saadud osa. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja müügilepingust taganemine ei ole kehtiv. Kostja jättis osa eest teise osamakse tasumata, sest hageja müüs kostjale lepingutingimustele mittevastava osaühingu osa. Kostja keeldus teise ostuhinna osamakse tasumisest kuni osa vastab kokkulepitud tingimustele. Kostja eesmärk osaühingu osa omandamisel oli see, et Osaühingule Benefit Hiiu Ravikeskus kuulus osa, nimiväärtusega 833 eurot, Assets Club OÜ-s, mis andis Osaühingule Benefit Hiiu Ravikeskus osaluse 33,32 %. Assets Club OÜ-le kuulus omakorda ainuosalus OÜ-s Sillen Konsultatsioonid. OÜ-le Sillen Konsultatsioonid kuulub hoonestusõigus kinnistule asukohaga Tallinn Laste tn 1/Põllu tn 70/Raudtee tn 75/Valve tn 3, mille oluliseks osaks on täielikult renoveeritud hoonestu, kus tegutseb tervishoiuteenust pakkuv SA Hiiu Ravikeskus. Kostja huvi osaühingu osa omandamise vastu seisnes läbi 33,32 % osaluse omandamise Assets Club OÜ-s kaudse osaluse omandamine OÜ-s Sillen Konsultatsioonid. Müügilepingu p 3.2 kajastab kokkulepet, et kolmas osamakse kuulub tasumisele pärast seda, kui OÜ Sillen Konsultatsioonid või Assets Club OÜ on täielikult kostja või tema esindaja AT kontrolli all. Assets Club OÜ-le muud vara peale OÜ Sillen Konsultatsioonid ainuosaluse ei kuulunud. OÜ Sillen Konsultatsioonid osaluse võõrandamise avaldamata jätmine on oluline lepingurikkumine. Hageja pidi olema teadlik OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisest. Assets Club OÜ-l ei olnud võimalik OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandada osanike nõusolekuta. Pärast osaühingu osa müügilepingu sõlmimist selgus, et 29.11.2012 oli Assets Club OÜ võõrandanud ainuosaluse OÜ-s Sillen Konsultatsioonid ilma vastutasuta OÜ-le Hingehoid. Kostja sai nimetatud asjaolus teada 28.12.2012. Kostjat ei olnud sellest lepingueelsetel läbirääkimistel ega lepingu sõlmimisel teavitatud. Pooled leppisid 2 556 euro nimiväärtusega osa müügihinnas kokku 50 000 eurot teadmisega, et OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kuulub Assets Club OÜ-le. Kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida osa ostmisega lootis saada. Seoses eeltooduga on kostja esitanud kahju hüvitamise nõude kolmandate isikute vastu, kes teadaolevalt korraldasid OÜ Sillen Konsultatsioonid osa tasuta võõrandamise OÜ-le Hingehoid. Kostja teavitas hagejat kohustuse täitmisest keeldumisest ning osa mittevastavusest lepingutingimustele 2013 veebruaris. Enne lepingust taganemist ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. 10.12.2014 menetlusdokumendis on kostja teinud hinna alandamise avalduse. Hageja on oluliselt lepingut rikkunud, jättes kostjale avaldamata, et omandatud osaühingu osa oli muutunud väärtusetuks. Osa väärtuseks koos puudustega on selle nominaalväärtus 2556 eurot ning puudusteta 92 962.80 eurot. Kuna OÜ Sillen Konsultatsioonid osa väärtus oli minimaalselt 279 000 eurot, siis 33,32 % Assets Club OÜ osa väärtusest on 92 962,80 eurot. Seega on alandatud hinnaks (2 556 x 50 000/92 962,80) 1374,74 eurot. Maakohtu otsus 27.03.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tuvastas kostja kohustuse anda tahteavaldus Osaühingu Benefit Hiiu Ravikeskus 2556 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis

moodustab 100% osakapitalist, omandi üleandmiseks hagejale ja asendada tahteavaldus kohtuotsusega. Kohus määras kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et üheaegselt maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 täitmisega tagastab hageja kostjale 3000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Samuti määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2625 eurot. Kohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märkis otsuses asjaolud, mille üle pooltel vaidlus puudub. Hageja müüs 30.11.2012 kostjale Osaühingu Benefit Hiiu Ravikeskus (endine ärinimi Palurin OÜ) 2556 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab 100% osaühingu osakapitalist (kd I tl 12-18). Pooled leppisid kokku ostuhinnas 50 000 eurot, mis tuli vastavalt müügilepingu p-le 3.2 tasuda maksegraafiku kohaselt kolme osamaksena. Kostja on hagejale tasunud esimese osamakse 3 000 eurot. Müügilepingu p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ostuhinna summa suuruses 12 000 eurot hiljemalt 3 pangapäeva jooksul peale seda, kui SA-le PJV Hooldusravi on Euroopa Regionaalarengu Fondist laekunud 355 255,04 eurot Keila Haigla europrojekti toetusena. SA-le PJV Hooldusravi laekus eelnimetatud raha 15.01.2013. Kostja teist osamakset hagejale tasunud ei ole. Müügilepingu p 3.2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ostuhinna summa suuruses 35 000 eurot hiljemalt 3 pangapäeva jooksul pärast seda, kui OÜ Sillen Konsultatsioonid või Assets Club OÜ on täielikult kostja või kostja esindaja AT kontrolli all. Assets Club OÜ osanikuks on Osaühing Benefit Hiiu Ravikeskus osamaksega 833 eurot, so 33,32% osalus (kd I tl 85-86). Assets Club OÜ oli perioodil 01.07.2012-29.11.2012 osanikuks OÜ-s Sillen Konsultatsioonid osamaksega 2556 eurot, so 100% osalus (kd I tl 87-90, 94). 19.11.2012 toimus Assets Club OÜ osanike koosolek, kus otsustati OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandada OÜ-le Hingehoid (kd I tl 179, 95). Vastavalt 19.11.2012 Assets Club OÜ osanike otsusele müüdi OÜ Sillen Konsultatsioonid osa OÜ-le Hingehoid 20.11.2012 (kd I tl 180-183). Hageja tegi kostjale 30.11.2012 osaühingu osa müügilepingu taganemise avalduse 20.06.2013, sest kostja rikkus müügipingu p-s 3.2.2 sätestatud osamakse tasumise kohustust. Kostja notarisse osa tagasikandmise tehingu tegemiseks ei ilmunud (kd I tl 22-25, 27). Taganemise avaldus on kostjale kätte toimetatud ning kostja on sellele 01.07.2013 vastanud ja vastu vaielnud (kd I tl 97, 98-101). Poolte vahel on sõlmitud leping, mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu tingimustele. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping kehtiv ning ei esine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg-s 2 sätestatud alust lugeda müügileping p 3.2.3 tõttu tühiseks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb sellest, et hageja on müügilepingust taganenud ning VÕS § 188 lg 1 kohaselt teinud kostjale taganemisavalduse. Hageja leidis, et taganemine on kehtiv, sest kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Alternatiivselt leidis hageja, et tegemist on olulise lepingutingimuse rikkumisega ning täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik. Kostja leidis, et müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata. Kostja väitis, et asi ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu võis kostja kasutada täitmata kohustuse vastuväidet (VÕS § 101 lg 1 p 2). Kohus märkis, et käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust, kas kostjale müüdud osa vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtu arvates tuleb kontrollida VÕS § 217 lg 2 p 1 kirjeldatud mittevastavuse esinemist.

Müügilepingu esemeks on äriühingu osa. Kostja heidab hagejale ette asjaolu, et müümise hetkel ei teavitatud teda sellest, et Assets Club OÜ võõrandas OÜ Sillen Konsultatsioonid osa. Puudub vaidlus, et tegemist oli Osaühingu Benefit Hiiu Ravikeskus olulise varaga läbi Assets Club OÜ, sest OÜ-le Sillen Konsultatsioonid kuulub hoonestusõigus kinnistule. Müügilepingu p 2.1.9 sätestab, et hageja kinnitused kostjale ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu kostjal võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks kostja lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. Lisaks sellele sisaldab müügileping kinnitust, et kostja on tutvunud osaühingut puudutava dokumentatsiooniga ning teab tuginedes nimetatud dokumentatsioonile ning hageja poolt käesolevas lepingus esitatud kinnitustele osaühingu majanduslikku ning finantsilist olukorda (müügilepingu p 2.2.1). Siinjuures on kohtu hinnangul oluline, et müügilepingu sõlmimise ajal osaühingu raamatupidamine OÜ Sillen Konsultatsioonid osa müüki ei kajastanud (vt kohtuistungi protokoll, kd II tl 252). Seega omab tähtsust, kas kostja jaoks oli oluline asjaolu, et Assets Club OÜ omab OÜ Sillen Konsultatsioonid osa ning kas hagejal tulnuks sellisest asjaolust kostjat lepingueelsetel läbirääkimistel teavitada. Puudub vaidlus, et lepingueelsetel läbirääkimistel hageja kostjat OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisest ei teavitanud. Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-07, p 14). VÕS § 14 lg 1 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kohus leidis, et poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. Seejuures tugines kohus VÕS § 29 lg-tele 1, 4 ja lg 5 p-dele 1-6 ning märkis, et pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-14, p 19). Müügilepingut tõlgendades leidis kohus, et müügileping kajastab kostja äratuntavat huvi selle vastu, et Assets Club OÜ omab OÜ Sillen Konsultatsioonid osa. Esmalt viitab sellele lepingu eseme hind, milleks on 50 000 eurot. Vara mitteomava osaühingu osa ostuhind ei oleks olnud nii kõrge. Osaühingu 2011. a majandusaasta aruandest nähtub, et osaühingu ainuke vara oli finantsinvesteering summas 13 433 eurot ning selle investeeringu esemeks olevad väärtpaberid ning seotud nõude loovutas hageja enne müügilepingu sõlmimist (vt müügilepingu p 2.2.5, majandusaasta aruanne, kd II tl 89-97). Seega oli osaühingu varaks 33,32% osalus Assets Club OÜ-s. Assets Club OÜ 2012. a majandusaasta aruande kohaselt (so pärast OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamist) puudus Assets Club OÜ-l nii majandustegevus kui ka vara (kd II tl 100-112). Samas on 12.05.2012 seisuga hinnatud OÜ Sillen Konsultatsioonid netovara väärtuseks 279 000 eurot (kd II tl 113-135). Teiseks näitab müügilepingu eesmärki p-s 3.2.3 sätestatu, mille kohaselt kuulus kolmas osamakse tasumisele kolme pangapäeva jooksul peale seda, kui OÜ Sillen Konsultatsioonid või Assets Club OÜ on täielikult kostja või kostja esindaja AT kontrolli all. Kohus on küsinud hageja esindajalt eeltoodud lepingutingimuse hagejapoolse arusaamise ja tõlgendamise kohta, kuid vastus selles osas on ebamäärane (vt kohtuistungi protokoll, kd II tl 252). Nimetatud lepingutingimus ei saanud jääda hagejale märkamatuks, kuna notari juures käidi kõik tingimused ükshaaval läbi. Kui hageja ei oleks sellest

tingimusest aru saanud, oleks ta saanud küsida selle kohta selgitusi, kuid seda hageja teinud ei ole. Siinjuures ei pea kohus oluliseks asjaolu, et väidetavalt on AT valmistanud müügilepingu ette ning omab juriidilist kõrgharidust. Ka hageja osaühingu juhatuse liikmena omab piisavalt teadmisi, et mõista lepingu olemust ja eesmärki. Samuti ei ole hageja väitnud, et notari juures müügilepingut sõlmides ei olnud võimalik müügilepingu ettevalmistatud projekti muuta. Kohus ei lugenud usutavaks hageja väidet, et ta ei olnud teadlik OÜ Sillen Konsultatsiooni osa müügist. Osanikuna oli ta teadlik Assets Club OÜ osanike koosolekust ning seega pidi ta piisavat hoolsust rakendades olema teadlik ka koosoleku päevakorrast ja tehtavatest otsustest. Hageja pidi müügilepingu sõlmimisel teadma, et kostja eesmärk on osta osaühingu osa selleks, et saada osalus Assets Club OÜ-s ning läbi selle omandada OÜ Sillen Konsultatsioonid osa. Eeltoodust tulenevalt on hageja müügilepingut rikkunud. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et tema vastutus on välistatud VÕS § 218 lg 4 alusel. VÕS § 218 lg 4 järgi müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus on tuvastanud, et hageja pidi olema teadlik müügilepingu sõlmimisel kostja huvist, et Assets Club OÜ omab OÜ Sillen Konsultatsioonid osa ning seega oli hageja kohustus kostjat OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisest teavitada. Hageja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud osaühingu raamatupidamises OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamist kajastatud. Kohtu hinnangul ei viita ükski asjas esitatud tõend sellele, et kostja teadis või pidi teadma müügilepingu sõlmimisel OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisest. VÕS § 219 lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Müügilepingu puhul tuleb asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjat teavitada. Hageja leidis, et kostja ei ole seaduses sätestatud teavitamiskorrast kinni pidanud ning seega on kostja mittevastavusele tuginemise õiguse kaotanud VÕS § 220 lg 3 tulenevalt. Seejuures viitas kohus VÕS § 218 lg 1 esimesele lausele, § 220 lg 1 esimesele lausele, § 220 lg-le 2 ja § 220 lg-le 3. Järgnevalt tuvastas kohus, millal sai kostja teada OÜ Sillen Konsultsatsioonid osa võõrandamisest ning kas kostja on nõuetekohaselt täinud VÕS §-st 220 tuleneva teavitamiskohustuse. Müügileping sõlmiti 30.11.2012. Kostja on esitanud Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõtte OÜ Sillen Konsultatsioonid osanike nimekirja kohta. Selle dokumendi väljastamise kuupäevaks on 06.12.2012 ning omanikuks on märgitud OÜ Hingehoid (kd I tl 95). Kostja on kantud äriregistrisse osaühingu osanikuna 30.11.2012 ja AT juhatuse liikmena 06.12.2012 (kd II tl 19-21). Kostja ise väidab, et sai teadlikuks OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisest 2012 detsembris, kõige tõenäolisemalt 28.12.2012, kui Harju Maakohus vaatas läbi Osaühingu Canderos Assets pankrotiavaldust PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) vastu. Nimetatud menetluses esitati taotlus OÜ Sillen Konsultatsioonid osa arestimiseks ning läbi selle sai AT OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisest teada. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda sellest, et kostja sai OÜ Sillen Konsultatsioonid võõrandamisest teada 06.12.2012. Kohus lähtus hinnangu andmisel sellest, et kostja esitatud tõendist nähtuvalt oli kostja teinud väljavõtte väärtpaberite keskregistrist 06.12.2012, millest nähtus OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamine. Kostja esindaja ei oska öelda, millal kostja konkreetselt teavitas hagejat, et asi ei vasta lepingutingimustele (vt kohtuistungi protokoll, kd II tl 251). Väidetavalt teavitas kostja hagejat lepingutingimustele mittevastavusest 2013 veebruaris. Taganemisavaldusele on kostja esitanud vastuväited 01.07.2013, kus on piisavalt täpselt selgitanud asja mittevastavust ning teavitanud, et jätab

seetõttu teise osamakse tasumata (kd I tl 98-101). Kohtu hinnangul oleks olnud mõistlik hagejat mittevastavusest teavitada pärast 06.12.2012 kahe nädala jooksul. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mille alusel võiks hinnata teavitamata jätmist mõistlikult vabandatavaks. Esmalt on kostja kasutanud õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist (VÕS § 101 lg 1 p 2) ning 02.01.2015 menetlusdokumendis esitanud hinna alandamise avalduse, mis on hagejale kätte toimetatud (VÕS § 101 lg 1 p 5). Kohtul tuleb tuvastada, kas kuni hagejapoolse müügilepingust taganemiseni oli kostja õigustatud teise osamakse tasumise kohustuse täitmisest keelduma, seejärel, kas hageja taganemine on kehtiv ning kui lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, anda hinnang kostjapoolsele hinna alandamisele. Mõlema õiguskaitsevahendi näol on tegemist õiguskaitsevahendiga võlgniku vastutusest sõltumata (VÕS § 105). Kohus oli seisukohal, et kostja ei saa asja lepingutingimuse mittevastavusele tugineda ning seetõttu kasutada õiguskaitsevahendeid. Kohus on otsuses tuvastanud õiguskaitsevahendi kasutamise materiaalse eelduse, milleks on hagejapoolne müügilepingu rikkumine. Samas eeldab õiguskaitsevahendi kasutamine ka formaalsete tingimuste täitmist, ennekõike õiguskaitsevahendi kasutamise viisi ja tähtaega. Kujundusõiguse kasutamise eelduseks on, et kohustust rikkunud võlgnikule tehakse teatavaks oma tahe õiguskaitsevahendit kasutada. Kostja pidi hagejale teatama, et hageja on oma lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 220 järgne teade müüdud asja puuduste kohta). Kohus on otsuses leidnud, et kostja ei teavitanud hagejat mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning seega rakendub VÕS § 220 lg 3 kirjeldatud tagajärg. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejapoolne 20.06.2013 lepingust taganemine on kehtiv. Seejuures tugines kohus VÕS § 116 lg-le 1, lg 2 p-le 5 ja VÕS § 114 lg-le 1 ning märkis, et kostja väidab, et hageja ei ole andnud talle kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Teise osamakse tasumise tähtaeg oli 18.01.2013. Hageja tugineb sellele, et on 01.02.2013 ja 18.02.2013 elektronkirjadega kostjale meelde tuletanud kohustuse täitmist (kd I tl 19-21). Nimetatud elektronkirjad on saadetud müügilepingus märgitud kostja elektronposti aadressile XXX@XXX. Kostja eitab eeltoodud elektronkirjade saamist. Kohtupraktikas on välja kujunenud, et kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-07, p 14). Hageja esindaja kohtuistungil antud selgitused, miks eeltoodud e-kirjad pidid kostjani jõudma, ei ole piisavaks, et lugeda täiendav kohustuse täitmise tähtaeg kostjale antuks. Alternatiivselt tugines hageja olulise lepingurikkumisele, mis annab õiguse lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Iseenesest on lepingu rikkumise olulisus asjaolude ja tõlgendamise küsimus. Hageja on selgitanud, et tal oli põhjust arvata, et kostja ei kavatse omapoolset ostuhinna tasumise kohustust täita ka tulevikus. VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Poolte vahel puudub vaidlus, et SA-le PJV Hoolduravi oli Euroopa Regionaalarengu Fondist raha laekunud 15.01.2013. Vaatamata sellele ei olnud kostja 5 kuu jooksul teist osamakset

hagejale tasunud. Kostja ei eita, et tal ei olnudki kavatsust osamakseid hagejale tasuda. Arvestades eeltoodud asjaolusid leidis kohus, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Hageja on esitanud osaühingu osa omandi tagasikandmise nõude, st hagetakse tahteavaldust. Hageja nõue on põhjendatud. VÕS § 108 lg 2 esimese lause kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 1. lause järgi kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Eeltoodud sätete alusel tuleb tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldus osaühingu osa omandi ülekandmiseks. TsMS § 445 lg 1 esimesele lausele viidates leidis kohus, et hageja taotlusel tuleb kindlaks määrata otsuse täitmise viis selliselt, et poolte kohustused tuleb täita üheaegselt ning koos osaühingu osa omandi ülekandmisega tuleb hagejal kostjale tagastada 3000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Samuti määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, märkides, et kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks hageja esindaja poolt 05.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 350 eurot ja lepingulise esindaja kulust 4600 eurot (käibemaksuta, kd II tl 243-247, 256-257). Kostja ei ole vastuväidet hageja menetluskuludele esitanud. TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuginedes ja märkides, et riigilõivu tasumine hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel summas 350 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (kd I tl 38, 39), leidis kohus, et tegemist on põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt taotletud ulatuses välja mõista. Hagejale osutatud õigusabi tunnihinda 100 eurot (käibemaksuta) pidas kohus käesolevas vaidluses esindaja tasuna mõistlikuks. Samas leidis kohus, et hageja menetluskulude taotlust ei ole võimalik rahuldada täies ulatuses, kuna osaliselt on kulud selgelt põhjendamatud. Otsuses toodud põhjendustel vähendas kohus hageja esindaja ajakulu 23h 15 min võrra. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 2625 eurot (lepingulise esindaja kulu 22h 45 min summas 2275 eurot ja riigilõiv 350 eurot). Hageja ei ole menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga taotlenud. Apellatsioonkaebus 29.04.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 27.03.2015 otsuse täies ulatuses, saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ja jätta menetluskulude jaotuse otsustamiseks asja uuel läbivaatamisel. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja pidanuks teavitama osa mittevastavusest hagejat kahe nädala jooksul arvates 06.12.2012. Maakohus on meelevaldselt järeldanud, et kostja sai teada osa mittevastavusest lepingutingimustele nimetatud kuupäeval. Sellise asjaolu kohta ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit ning maakohus on põhjendamatult järeldanud, et väljavõtte Eesti väärtpaberite keskregistrist (I kd tlk 95) tegi kostja. Kostja ei teinud vastavat väljavõtet, vaid nagu kostja ka 21.01.2015 menetlusdokumendi p-s 2.1 selgitas, sai kostja seaduslik esindaja nimetatud tõendi läbi Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-12-49762 menetluse, kus

vastava tõendi oli esitanud pankrotiavadluse esitanud OÜ Canderos Assets. OÜ Canderos Assets, mitte kostja, oli ka isikuks, kes oli väljavõtte Eesti väärtpaberite keskregistrist teinud. Hageja ei ole nimetatud faktiväitele vastuväidet esitanud ning asjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et väljavõtte tegi kostja. Seega on maakohus hinnanud valesti Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõtet ning teinud meelevaldse ja tõendamata järelduse asjas olulist tähendust omava asjaolu kohta. Nagu kostja 21.01.2015 menetlusdokumendis selgitas, sai tema OÜ Assets Club poolt OÜ Sillen Konsultatsioonid ainuosaluse võõrandamisest teada kõige varem 28.12.2012 ja kohtul puudus alus asuda teisele seisukohale. Samuti ei nõustu kostja sellega, et mõistlik aeg osa lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks on kaks nädalat. Sellise tähtaja põhjendamiseks ei ole maakohus esitanud ühtegi selgitust. Kostja hinnangul tuleks asjas lähtuda esmajärjekorras VÕS § 220 lg 1 viimases lauses tarbijale kehtestatud kahekuulisest tähtajast ning juhul, kui kohus leiab, et kohaldamisele kuulub lühem tähtaeg, tuleb sellist seisukohta põhjendada. Antud juhul maakohus seda teinud ei ole ning kostja arvates on kohus sellega rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Kostja on selgitanud, et ta teavitas LT kaudu SS osa puudustest 2013 veebruaris. Kuna kostja leiab, et tõendite põhjal sai ta kõige varem teada osa puudustest 28.12.2012 ning asjas kohaldub osa lepingutingimustest teavitamisele kahekuuline tähtaeg, siis on tegelikkuses kostja teavitanud hagejat puudustest tähtaegselt. Maakohus leidis, et LT ülekuulamine puudustest teavitamisega seonduvalt ei ole põhjendatud ja jättis vastavasisulise kostja taotluse rahuldamata. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 tähenduses ja leiab ka apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus kostja õigust tõendada oma väiteid. Tegemist on TsMS § 199 ja § 230 lg-s 1 sätestatud kostja menetlusõigusega ning kuna puudustest teavitamise aeg on määrava tähendusega asjaolu asja õige lahendamise seisukohast, on kostja menetlusõiguste rikkumine olnud oluline. Kostja rõhutab, et pooled ei vaidle selle üle, et teise osamakse tasumise kohustus tekkis kostjal 18.01.2013. Seetõttu sai kostja omapoolse kohustuse täitmisest keelduda alates nimetatud tähtajast ning kuna kostja teavitas LT kaudu SS 2013 veebruaris, et OÜ Assets Club on enne lepingu sõlmimist müünud ainuosaluse OÜ-s Sillen Konsultatsioonid, mistõttu ei soostu kostja tasuma teist osamakset osa hinnast, on kostja teavitanud hagejat nii osa puudustest kui ka õiguskaitsevahendi kasutamisest õigeaegselt. Samuti rõhutab kostja, et ka juhul, kui ta oleks hilinenud osa puudustest teavitamisega, tuleks eelnimetatud asjaoludel lugeda hilinemine vabandatavaks. Arvestada tuleb ka sellega, et osa puudustest teadasaamine ning teise osamakse sissenõutavaks muutumine toimusid lühikese vaheajaga (vastavalt 28.12.2012 ja 18.01.2013) ning kostjal pidi tekkinud olukorras oma positsiooni ja väljavaateid oma õiguste maksmapanekuks analüüsima. Nagu kostja on selgitanud, oli tema hinnangul mõistlik keelduda ostuhinna tasumisest seni, kuni on selgunud see, kas ühingul on võimalik nõuda kahju hüvitamist KA-lt, SS-lt ja SS-lt, kes kostja arvates OÜ Sillen Konsultatsioonid ainuosaluse õigusvastaselt ja vastusoorituseta OÜ-st Assets Club välja viisid. Selliselt kostja ka käitus ja teavitas LT kaudu sellest ka SS juba 2013 veebruaris. VÕS § 220 lg-st 3 tuleneb, et kui lepingutingimustele mittevastavusest teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda. Kostja leiab, et sellest tulenevalt ei olnud ta minetanud 10. detsembriks 2014 osa ostuhinna alandamise õigust. Siinjuures on oluline, et kostja veendumuse kohaselt ei olnud hageja taganenud lepingust kehtivalt. Kostja leiab, et käesoleval juhul esinevad asjas VÕS § 221 lg 1 p-i 2 kohaldamise eeldused, kuna maakohus on tuvastanud, et SS oli teadlik osa puudustest enne lepingu sõlmimist, kuid ei avaldanud sellega seotud asjaolusid kostjale. Seetõttu võis kostja tugineda osa lepingutingimustele mittevastavusele ka pärast

teavitamiskohustuse teostamise tähtaja möödumist. Sellest tuleneb omakorda, et maakohus on ebaõigesti jätnud asjas kohaldamata VÕS § 221 lg 1 p-i 2 ning vääralt tuvastanud, et kostjal ei olnud õigust kohaldada õiguskatsevahendeid. Eeltoodust järeldub, et LT ülekuulamine oli vajalik ning asjakohane, sest kostja poolt omapoolse kohustuste täitmisest keeldumisest teatamine 2013 veebruaris oli lubatav ja juhindudes VÕS § 118 lg-st 2 oli seetõttu SS 20.06.2013 taganemine tühine. Kuna taganemine oli tühine, oli leping 10.12.2014 kehtiv ning kostja alandas osa ostuhinda kehtivalt. Hinna alandamise eeldused on täidetud ning hageja ei ole menetluses tõendanud, et kostja esitatud osa väärtuste arvestus ning seda kinnitavad tõendid oleksid ekslikud. SS poolt lepingust taganemine ei ole kostja hinnangul kehtiv ka põhjusel, et hageja ei ole andnud kostjale VÕS § 114 sätestatud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud selle, et hageja ei ole tõendanud täiendava tähtaja andmist kostjale ja seetõttu ei saa tugineda VÕS § 116 lg 2 p-le 5. Samas on maakohus eksinud lugedes teise osamakse tasumisega viivitamise selliseks rikkumiseks, mida tuleb lugeda oluliseks VÕS § 116 lg 2 p-i 4 järgi. Kostja kordab, et ta ei ole lepingut rikkunud, kuna ta keeldus põhjendatult teise osamakse tasumisest ja tegi selle teatavaks ka hagejale. Sealjuures oli hagejale teada, et osa ei vasta lepingutingimustele, mistõttu oleks teise osamakse tasumata jätmise tõttu lepingust taganemine lubamatu VÕS § 101 lg-st 3 juhindudes. Hageja ei saanud kasutada lepingust taganemise õiguskaitsevahendit, kuivõrd selle rikkumise põhjustas temast tulenev asjaolu s.t. osa puudused, mis olid olemas selle üleandmise ajal. Siinjuures ei ole oluline, kas kostja rikkus teatamiskohustust või mitte, vaid see, et hageja teadis enne lepingust taganemist põhjust, miks kostja talle teist osamakset ei ole tasunud. Seega käitus hageja lepingust taganemisel hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et kostjal puudus kavatsus teist osamakset tasuda. Kostja on 01.07.2013 vastuses taganemisavaldusele selgitanud, et pärast osa puudustest teadasaamist pöördus ta kahjunõudega Kaidi Alasi, Siim Seppiku ja Sulev Seppiku vastu kohtusse ning juhul, kui läbi kahjunõude maksmapaneku oleks osa väärtus õnnestunud taastada, siis oleks kostja ka teise osamakse tasunud. Vastasel korral kavatses kostja esitada kahjunõude SS vastu. Seda on korduvalt kostja selgitanud ka kohtule ning vastava põhjenduse tõttu peatas kohus asjas ka menetluse, milline määrus küll hiljem tühistati. Kuna kostja poolt teise osamakse tasumisega viivitamine oli põhjendatud, ei saa järeldada, et ta rikkus lepingut oluliselt ja hagejal tekkis VÕS § 116 lg 2 p-s 4 sätestatud õigus. Arvestades asjaolusid ei saanud hagejal tekkida mõistlikult arusaama, et kostja ei kavatse üleüldse täita lepingus sätestatud teise osamakse tasumise kohustust, vaid hageja teadis, millistel tingimustel on kostja valmis osamakse tasuma. Lisaks märgib kostja, et ei ole ühtegi teist asjaolu ega tõendit, millest saaks järeldada, et hagejal tekkis 20.06.2013. veendumus, et kostja ei täida lepingut ka edaspidi. Seetõttu on maakohtu poolt VÕS § 116 lg 2 p-i 4 kohaldamine alusetu ja põhjendamata. Kostjal oleks olnud võimalus tõendada nii osa puudustest teatamist kui ka kohustuse täitmisest keeldumist LT ütlustega, kelle ülekuulamisest maakohus põhjendamatult keeldus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaebuses on apellant jäänud maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Kuna maakohus on neile asjakohaselt ja piisavas ulatuses vastanud, siis ringkonnakohus samu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda.

Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Samuti võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. Poolte vahel on sõlmitud leping, mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu tingimustele. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendatult pidas antud kohtuasja lahendamisel kõige olulisemaks küsimust, kas pooled kasutasid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid õigeaegselt ja kas esines alus õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Müüja kasutas VÕS § 116 lg 1 tulenevat õigust lepingust taganeda, m.h pöördus enne taganemisavalduse esitamist korduvalt nõudekirjaga müügilepingu täitmise kohta ostja poole müügilepingus märgitud ja ka ostja ametlikult äriregistris fikseeritud kontaktaadressi (e-post) kasutades. Vaidlus puudub selles ka, et ostja keeldus müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest pärast müüjapoolse taganemisavalduse kättesaamist. Müügilepingu esemeks on äriühingu osa. Kostja heidab hagejale ette asjaolu, et müümise hetkel ei teavitatud teda sellest, et Assets Club OÜ võõrandas OÜ Sillen Konsultatsioonid osa. Puudub vaidlus, et tegemist oli Osaühingu Benefit Hiiu Ravikeskus olulise varaga läbi Assets Club OÜ, sest OÜ-le Sillen Konsultatsioonid kuulub hoonestusõigus kinnistule. Maakohus leidis, et kostja sai teadlikuks OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisest 2012. a detsembris, kõige tõenäolisemalt 28.12.2012, kui Harju Maakohus vaatas läbi Osaühingu Canderos Assets pankrotiavaldust PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) vastu. Nimetatud menetluses esitati taotlus OÜ Sillen Konsultatsioonid osa arestimiseks ning läbi selle sai AT OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisest teada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt tuleb lähtuda sellest, et kostja sai OÜ Sillen Konsultatsioonid võõrandamisest teada 06.12.2012. Maakohus lähtus hinnangu andmisel sellest, et kostja esitatud tõendist nähtuvalt oli kostja teinud väljavõtte väärtpaberite keskregistrist 06.12.2012, millest nähtus OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamine (t.l.95, I kd). Kostja on selle maakohtule ise esitanud 05.09.2013 määruskaebuse lisana (t.l.78, I kd). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt kostja väide selle kohta, et kostja sai kohtule esitatud väljavõtte väärtpaberite keskregistrist läbi tsiviilasjas nr 212-49762, kus vastava tõendi oli esitanud pankrotiavalduse esitanud OÜ Canderos Assets, kes oli ka väidetavaks päringu esitajaks, on paljasõnaline ja tõendamata. Tuleb nõustuda hagejaga, mille kohaselt nimetatud väite esitas apellant esmakordselt apellatsioonkaebuses. Apellant ei ole põhjendanud, miks ei saanud tõendada eelnimetatud asjaolu juba maakohtus, kui kõige suurem vaidlus poolte vahel oligi selle üle, mis ajal sai või pidi saama ostja teada OÜ Assets Club poolt OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisest. VÕS § 220 lg 1 esimese lause järgi ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja esindaja ei osanud öelda 05.03.2015 toimunud kohtuistungil, millal kostja konkreetselt teavitas hagejat, et asi ei vasta lepingutingimustele (t.l 251, II kd). Väidetavalt teavitas kostja hagejat lepingutingimustele mittevastavusest 2013. a veebruaris. Taganemisavaldusele on kostja esitanud vastuväited 01.07.2013, kus on piisavalt täpselt selgitanud asja mittevastavust ning teavitanud, et jätab seetõttu teise osamakse tasumata (t.l 98-101, II kd). Nimetatud teavitust võib lugeda tehtuks kooskõlas VÕS § 220 lg-ga 2. Maakohtu hinnangul oleks olnud mõistlik hagejat mittevastavusest teavitada pärast 06.12.2012 kahe nädala jooksul. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asjas pole leidnud tuvastamist asjaolud, mille alusel võiks hinnata teavitamata jätmist mõistlikult vabandatavaks. Müügilepingu p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ostuhinna summa suuruses 12 000 eurot hiljemalt 3 pangapäeva jooksul peale seda, kui SA-le PJV Hooldusravi on Euroopa Regionaalarengu Fondist laekunud 355 255.04 eurot Keila Haigla europrojekti toetusena. SA-le PJV Hooldusravi laekus eelnimetatud raha 15.01.2013. Teise osamakse tasumise tähtaeg oli seega 18.01.2013. Vaidlus puudub selles, et kostja nimetatud osamakset ei tasunud. Alles hageja poolt tehtud taganemisavaldusele vastates on kostja 01.07.2013 esitanud vastuväited, kus on piisavalt täpselt selgitanud asja mittevastavust ning teavitatud kostjat, et jätab seetõttu teise osamakse tasumata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et poolte vahel puudub vaidlus, et SA-le PJV Hooldusravi oli Euroopa Regionaalarengu Fondist raha laekunud 15.01.2013. Vaatamata sellele ei olnud kostja 5 kuu jooksul teist osamakset hagejale tasunud. Kostja ei eita, et tal ei olnudki kavatsust osamakseid hagejale tasuda. Ostuhinna alandamise avalduse tegi kostja alles kohtumenetluse ajal, s.o 10.12.2014 (t.l 82, II kd). Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis leidis maakohus põhjendatult, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Maakohus on hageja nõude põhjendatult rahuldanud. VÕS § 108 lg 2 esimese lause kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 1. lause järgi kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Eeltoodud sätete alusel tuvastas maakohus põhjendatult kostja kohustuse anda tahteavaldus osaühingu osa omandi ülekandmiseks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Menetluskulud Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Vastavalt TsMS-i alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja poolt kohtule 21.10.2015 esitatud menetluskulude nimekirja ja 23.10.2015 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsiooniastmes kulud õigusabile summas 775 eurot (ilma käibemaksuta). Avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 7 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja on õigusabi osutamisel teinud järgmised toimingud: 04.05.2015 esmane tutvumine kostja apellatsioonkaebusega ja esmase seisukoha kujundamine – 30min (50 eurot); 25.05.2015 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 3h 45min (375 eurot); 21.10.2015 ettevalmistus kohtuistungiks ringkonnakohtus – 1h 30min (150 eurot) ja 21.10.2015 kliendi esindamine kohtuistungil ringkonnakohtus – 2h (200 eurot). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Lisaks palus hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) pidada põhjendatud tasuks. Samuti vastab nimetatud summas makstav tasu õigusteenuse eest Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud tunnitasu määrale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-92-13, p 14). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvat ajakulu kokku 3 tundi ja 45 minutit esmaseks tutvumiseks kostja apellatsioonkaebusega, esmase seisukoha kujundamiseks ja vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus esitatud kaebuse ja sellele koostatud vastuse sisu ning mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi ringkonnakohtu 21.10.2015 kohtuistungiks ettevalmistumiseks. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv ajakulu 2 tundi kliendi esindamiseks ringkonnakohtu 21.10.2015 istungil on ringkonnakohtu hinnangul ülemäära suur, arvestades, et nimetatud kohtuistung kestis 44 minutit. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 21.10.2015 toimunud ringkonnakohtu istungil osalemiseks võib pidada 45 minutit, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades on 75 eurot. Toodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulu 1 tunni ja 15 minuti (125 euro) ulatuses. Kogumis peab ringkonnakohus hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kulu õigusabile kokku 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 100 eurot (ilma käibemaksuta), on hageja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 650 eurot. Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.