XXXhagi Osaühingu XXXvastu Osaühingu XXX osa omandi üleandmiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega
Tsiviilasja hind
50 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX), esindajad vandeadvokaat
esindajad
Janno Kuusk ja vandeadvokaat Ene Ahas Kostja Osaühing XXX(registrikood XXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
Kohtuistungi toimumise aeg
5. märts 2015.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Ene Ahas Kostja esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada Osaühingu XXXkohustus anda tahteavaldus Osaühingu XXX 2 556 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab 100% osakapitalist, omandi üleandmiseks XXX ja asendada tahteavaldus kohtuotsusega.
Määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et üheaegselt resolutsiooni p-s 2 täitmisega tagastab XXXOsaühingule XXX3 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta Osaühingu XXXkanda.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja Osaühingult XXX XXX kasuks menetluskulud 2 625 eurot. Muus osas jätta
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul XXX tasuda XXX käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.03.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.XXX(hageja) esitas 17.07.2013 maakohtule hagi Osaühingu XXX(kostja) vastu Osaühingu XXX (osaühing) osa omandi üleandmiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Hageja taotleb otsuse täitmise korrana sätestada, et osa omand kantakse hagejale üle tingimusega, et hageja tagastab kostjale 3 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.11.2012 notariaalse osaühingu osa müügilepingu, millega hageja võõrandas kostjale Osaühingu XXX osa nimiväärtusega 2 556 eurot ostuhinnaga 50 000 eurot. Müügilepingu p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma teise osamakse 12 000 eurot hiljemalt 3 pangapäeva jooksul pärast seda, kui SA-le XXXon Euroopa Regionaalarengu Fondist laekunud 355 225.04 eurot XXX Haigla europrojekti toetusena. Raha laekus 15.01.2013, kuid teine osamakse on käesoleva ajani hagejale tasumata. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole ning palunud kohustuse täitmist. Kostja ei ole kohustuse täitmata jätmist hagejale põhjendanud. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjapoolset rikkumist saab käsitleda ka olulise lepingutingimuse rikkumisena ja hageja võis lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust enam kui 6 kuu jooksul, taganes hageja müügilepingust 20.06.2013 seoses olulise lepingurikkumisega. Taganemise avaldus on kostjale kätte toimetatud. Kostja notarisse osaühingu osa tagastamiseks ei ilmunud. Hageja leiab, et kuna müügilepingust taganemine on kehtiv, siis kostja vastav tahteavaldus osa tagastamiseks tuleb asendada kohtuotsusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 108, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 alusel. Hageja leiab, et pooled ei ole kokku leppinud, et kostjapoolse müügilepingu sõlmimise eelduseks ja oluliseks tingimuseks oli kaudse osaluse omandamine XXXOÜ-s või OÜ-s XXX. Hageja kui väikeosanik ei saanud mõjutada XXXOÜ või OÜ XXX tegevust. Seega ei ole hageja müügilepingut rikkunud ja asi vastab lepingutingimustele. XXXOsaühingu XXX juhatuse liikmena sai tutvuda OÜ XXX osa müügilepinguga ning realiseerida OÜ XXX osa tagasiostuõigust. Kostja pidi hiljemalt 06.12.2012 olema teadlik OÜ XXX osa müügist, kuid mitte hiljem kui 27.12.2012, kui tehti kanne äriregistris OÜ XXX osa kohta. Hageja leiab, et
2-13-33812 kostja kasutab õiguskaitsevahendit hilinenult, sest kostja ei teatanud lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisest õigeaegselt. Hageja vaidleb vastu kostja hinna alandamisele ning seisukohale, et XXXOÜ osa väärtuseks oli 92 962.80 eurot. Kostja on arvestanud XXXOÜ osa turuväärtuse üksnes ühe varaobjekti väärtusega. Hinna alandamise materiaalsed eeldused on täitmata. Lisaks sellele on kostja poolt hinna alandamine pärast müügilepingust taganemist ja enam kui kaks aastat pärast müügilepingu sõlmimist hea usu põhimõttega vastuolus. Lisaks leiab hageja, et tehing on tühine, kuna see sisaldab võimatut tingimust TsÜS § 108 lg 2 mõistes. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale tühise tehingu alusel saadud osa. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja müügilepingust taganemine ei ole kehtiv. Kostja jättis osa eest teise osamakse tasumata, sest hageja müüs kostjale lepingutingimustele mittevastava osaühingu osa. Kostja keeldus teise ostuhinna osamakse tasumisest kuni osa vastab kokkulepitud tingimustele. Kostja eesmärk osaühingu osa omandamisel oli see, et Osaühingule XXX kuulus osa, nimiväärtusega 833 eurot, XXXOÜ-s, mis andis Osaühingule XXX osaluse 33.32 %. XXXOÜ-le kuulus omakorda ainuosalus OÜ-s XXX. OÜ-le XXX kuulub hoonestusõigus kinnistule asukohaga Tallinn XXX/XXX/XXX/XXX, mille oluliseks osaks on täielikult renoveeritud hoonestu, kus tegutseb tervishoiuteenust pakkuv XXX. Kostja huvi osaühingu osa omandamise vastu seisnes läbi 33.32 % osaluse omandamise XXXOÜ-s kaudse osaluse omandamine OÜ-s XXX. Müügilepingu p 3.2 kajastab kokkulepet, et kolmas osamakse kuulub tasumisele pärast seda, kui OÜ XXX või XXXOÜ on täielikult kostja või tema esindaja XXXkontrolli all. XXXOÜ-le muud vara peale OÜ XXX ainuosaluse ei kuulunud. OÜ XXX osaluse võõrandamise avaldamata jätmine on oluline lepingurikkumine. Hageja pidi olema teadlik OÜ XXX osa võõrandamisest. XXXOÜ-l ei olnud võimalik OÜ XXX osa võõrandada osanike nõusolekuta. Pärast osaühingu osa müügilepingu sõlmimist selgus, et 29.11.2012 oli XXXOÜ võõrandanud ainuosaluse OÜ-s XXX ilma vastutasuta OÜ-le XXX. Kostja sai nimetatud asjaolus teada 28.12.2012. Kostjat ei olnud sellest lepingueelsetel läbirääkimistel ega lepingu sõlmimisel teavitatud. Pooled leppisid 2 556 euro nimiväärtusega osa müügihinnas kokku 50 000 eurot teadmisega, et OÜ XXX osa kuulub XXXOÜ-le. Kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida osa ostmisega lootis saada. Seoses eeltooduga on kostja esitanud kahju hüvitamise nõude kolmandate isikute vastu, kes teadaolevalt korraldasid OÜ XXX osa tasuta võõrandamise OÜle XXX. Kostja teavitas hagejat kohustuse täitmisest keeldumisest ning osa mittevastavusest lepingutingimustele 2013. a veebruaris. Enne lepingust taganemist ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. 10.12.2014 menetlusdokumendis on kostja teinud hinna alandamise avalduse. Hageja on oluliselt lepingut rikkunud, jättes kostjale avaldamata, et omandatud osaühingu osa oli muutunud väärtusetuks. Osa väärtuseks koos puudustega on selle nominaalväärtus 2 556 eurot ning puudusteta 92 962.80 eurot. Kuna OÜ XXX osa väärtus oli minimaalselt 279 000 eurot, siis 33.32 % XXXOÜ osa väärtusest on 92 962.80 eurot. Seega on alandatud hinnaks (2 556 x 50 000/92 962.80) 1 374.74 eurot. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2-13-33812 I
4.Pooltel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle: • Hageja müüs 30.11.2012 kostjale Osaühingu XXX (endine ärinimi XXX OÜ) 2 556 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab 100% osaühingu osakapitalist (kd I tl 12-18); • Pooled leppisid kokku ostuhinnas 50 000 eurot, mis tuli vastavalt müügilepingu p-le 3.2 tasuda maksegraafiku kohaselt kolme osamaksena; • Kostja on hagejale tasunud esimese osamakse 3 000 eurot; • Müügilepingu p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ostuhinna summa suuruses 12 000 eurot hiljemalt 3 pangapäeva jooksul peale seda, kui SA-le XXXon Euroopa Regionaalarengu Fondist laekunud 355 255.04 eurot XXX Haigla europrojekti toetusena. SA-le XXXlaekus eelnimetatud raha 15.01.2013; • Kostja teist osamakset hagejale tasunud ei ole; • Müügilepingu p 3.2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ostuhinna summa suuruses 35 000 eurot hiljemalt 3 pangapäeva jooksul pärast seda, kui OÜ XXX või XXXOÜ on täielikult kostja või kostja esindaja XXXkontrolli all; • XXXOÜ osanikuks on Osaühing XXX osamaksega 833 eurot, so 33.32% osalus (kd I tl 85-86); • XXXOÜ oli perioodil 01.07.2012 – 29.11.2012 osanikuks OÜ-s XXX osamaksega 2 556 eurot, so 100% osalus (kd I tl 87-90, 94); • 19.11.2012 toimus XXXOÜ osanike koosolek, kus otsustati OÜ XXX osa võõrandada OÜ-le XXX (kd I tl 179, 95); • Vastavalt 19.11.2012 XXXOÜ osanike otsusele müüdi OÜ XXX osa OÜ-le XXX 20.11.2012 (kd I tl 180-183); • Hageja tegi kostjale 30.11.2012 osaühingu osa müügilepingu taganemise avalduse 20.06.2013, sest kostja rikkus müügipingu p-s 3.2.2 sätestatud osamakse tasumise kohustust. Kostja notarisse osa tagasikandmise tehingu tegemiseks ei ilmunud (kd I tl 22-25, 27); • Taganemise avaldus on kostjale kätte toimetatud ning kostja on sellele 01.07.2013 vastanud ja vastu vaielnud (kd I tl 97, 98-101).
5.Poolte vahel on sõlmitud leping, mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu tingimustele. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping kehtiv ning ei esine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg-s 2 sätestatud alust lugeda müügileping p 3.2.3 tõttu tühiseks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb sellest, et hageja on müügilepingust taganenud ning VÕS § 188 lg 1 kohaselt teinud kostjale taganemisavalduse. Hageja leiab, et taganemine on kehtiv, sest kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Alternatiivselt leiab hageja, et tegemist on olulise lepingutingimuse rikkumisega ning täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik. Kostja leiab, et müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata. Kostja väidab, et asi ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu võis kostja kasutada täitmata kohustuse vastuväidet (VÕS § 101 lg 1 p 2). II
2-13-33812
6.Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust, kas kostjale müüdud osa vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtu arvates tuleb kontrollida VÕS § 217 lg 2 p 1 kirjeldatud mittevastavuse esinemist. Müügilepingu esemeks on äriühingu osa. Kostja heidab hagejale ette asjaolu, et müümise hetkel ei teavitatud teda sellest, et XXXOÜ võõrandas OÜ XXX osa. Puudub vaidlus, et tegemist oli Osaühingu XXX olulise varaga läbi XXXOÜ, sest OÜ-le XXX kuulub hoonestusõigus kinnistule.
7.Müügilepingu p 2.1.9 sätestab, et hageja kinnitused kostjale ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu kostjal võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks kostja lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. Lisaks sellele sisaldab müügileping kinnitust, et kostja on tutvunud osaühingut puudutava dokumentatsiooniga ning teab tuginedes nimetatud dokumentatsioonile ning hageja poolt käesolevas lepingus esitatud kinnitustele osaühingu majanduslikku ning finantsilist olukorda (müügilepingu p 2.2.1). Siinjuures on kohtu hinnangul oluline, et müügilepingu sõlmimise ajal osaühingu raamatupidamine OÜ XXX osa müüki ei kajastanud (vt kohtuistungi protokoll, kd II tl 252). Seega omab tähtsust, kas kostja jaoks oli oluline asjaolu, et XXXOÜ omab OÜ XXX osa ning kas hagejal tulnuks sellisest asjaolust kostjat lepingueelsetel läbirääkimistel teavitada. Puudub vaidlus, et lepingueelsetel läbirääkimistel hageja kostjat OÜ XXX osa võõrandamisest ei teavitanud. Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-07, p 14). VÕS § 14 lg 1 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
8.Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-14, p 19). Müügilepingut tõlgendades leiab kohus, et müügileping kajastab kostja äratuntavat huvi selle vastu, et XXXOÜ omab OÜ XXX osa. Esmalt viitab sellele lepingu eseme hind, milleks on
2-13-33812 50 000 eurot. Vara mitteomava osaühingu osa ostuhind ei oleks olnud nii kõrge. Osaühingu 2011. a majandusaasta aruandest nähtub, et osaühingu ainuke vara oli finantsinvesteering summas 13 433 eurot ning selle investeeringu esemeks olevad väärtpaberid ning seotud nõude loovutas hageja enne müügilepingu sõlmimist (vt müügilepingu p 2.2.5, majandusaasta aruanne, kd II tl 89-97). Seega oli osaühingu varaks 33.32% osalus XXXOÜ-s. XXXOÜ 2012. a majandusaasta aruande kohaselt (so pärast OÜ XXX osa võõrandamist) puudus XXXOÜ-l nii majandustegevus kui ka vara (kd II tl 100-112). Samas on 12.05.2012 seisuga hinnatud OÜ XXX netovara väärtuseks 279 000 eurot (kd II tl 113-135). Teiseks näitab müügilepingu eesmärki p-s 3.2.3 sätestatu, mille kohaselt kuulus kolmas osamakse tasumisele kolme pangapäeva jooksul peale seda, kui OÜ XXX või XXXOÜ on täielikult kostja või kostja esindaja XXXkontrolli all. Kohus on küsinud hageja esindajalt eeltoodud lepingutingimuse hagejapoolse arusaamise ja tõlgendamise kohta, kuid vastus selles osas on ebamäärane (vt kohtuistungi protokoll, kd II tl 252). Nimetatud lepingutingimus ei saanud jääda hagejale märkamatuks, kuna notari juures käidi kõik tingimused ükshaaval läbi. Kui hageja ei oleks sellest tingimusest aru saanud, oleks ta saanud küsida selle kohta selgitusi, kuid seda hageja teinud ei ole. Siinjuures ei pea kohus oluliseks asjaolu, et väidetavalt on XXXvalmistanud müügilepingu ette ning omab juriidilist kõrgharidust. Ka hageja osaühingu juhatuse liikmena omab piisavalt teadmisi, et mõista lepingu olemust ja eesmärki. Samuti ei ole hageja väitnud, et notari juures müügilepingut sõlmides ei olnud võimalik müügilepingu ettevalmistatud projekti muuta. Kohus ei loe usutavaks hageja väidet, et ta ei olnud teadlik OÜ XXXosa müügist. Osanikuna oli ta teadlik XXXOÜ osanike koosolekust ning seega pidi ta piisavat hoolsust rakendades olema teadlik ka koosoleku päevakorrast ja tehtavatest otsustest. Hageja pidi müügilepingu sõlmimisel teadma, et kostja eesmärk on osta osaühingu osa selleks, et saada osalus XXXOÜs ning läbi selle omandada OÜ XXX osa. Eeltoodust tulenevalt on hageja müügilepingut rikkunud.
9.Hageja väidab, et tema vastutus on välistatud VÕS § 218 lg 4 alusel. VÕS § 218 lg 4 järgi müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus on tuvastanud, et hageja pidi olema teadlik müügilepingu sõlmimisel kostja huvist, et XXXOÜ omab OÜ XXX osa ning seega oli hageja kohustus kostjat OÜ XXX osa võõrandamisest teavitada. Hageja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud osaühingu raamatupidamises OÜ XXX osa võõrandamist kajastatud. Kohtu hinnangul ei viita ükski asjas esitatud tõend sellele, et kostja teadis või pidi teadma müügilepingu sõlmimisel OÜ XXX osa võõrandamisest. III
10.VÕS § 219 lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Müügilepingu puhul tuleb asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjat teavitada. Hageja leiab, et kostja ei ole seaduses sätestatud teavitamiskorrast kinni pidanud ning seega on kostja mittevastavusele tuginemise õiguse kaotanud VÕS § 220 lg 3 tulenevalt. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 220 lg 1 esimese lause järgi ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda,
2-13-33812 kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 järgi kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
11.Järgnevalt tuvastab kohus, millal sai kostja teada OÜ XXXosa võõrandamisest ning kas kostja on nõuetekohaselt täinud VÕS §-st 220 tuleneva teavitamiskohustuse. Müügileping sõlmiti 30.11.2012. Kostja on esitanud Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõtte OÜ XXX osanike nimekirja kohta. Selle dokumendi väljastamise kuupäevaks on 06.12.2012 ning omanikuks on märgitud OÜ XXX (kd I tl 95). Kostja on kantud äriregistrisse osaühingu osanikuna 30.11.2012 ja XXXjuhatuse liikmena 06.12.2012 (kd II tl 19-21). Kostja ise väidab, et sai teadlikuks OÜ XXX osa võõrandamisest 2012. a detsembris, kõige tõenäolisemalt 28.12.2012, kui Harju Maakohus vaatas läbi Osaühingu XXXpankrotiavaldust XXXAS-i (pankrotis) vastu. Nimetatud menetluses esitati taotlus OÜ XXX osa arestimiseks ning läbi selle sai XXXOÜ XXX osa võõrandamisest teada. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda sellest, et kostja sai OÜ XXX võõrandamisest teada 06.12.2012. Kohus lähtub hinnangu andmisel sellest, et kostja esitatud tõendist nähtuvalt oli kostja teinud väljavõtte väärtpaberite keskregistrist 06.12.2012, millest nähtus OÜ XXX osa võõrandamine. Kostja esindaja ei oska öelda, millal kostja konkreetselt teavitas hagejat, et asi ei vasta lepingutingimustele (vt kohtuistungi protokoll, kd II tl 251). Väidetavalt teavitas kostja hagejat lepingutingimustele mittevastavusest 2013. a veebruaris. Taganemisavaldusele on kostja esitanud vastuväited 01.07.2013, kus on piisavalt täpselt selgitanud asja mittevastavust ning teavitanud, et jätab seetõttu teise osamakse tasumata (kd I tl 98-101). Kohtu hinnangul oleks olnud mõistlik hagejat mittevastavusest teavitada pärast 06.12.2012 kahe nädala jooksul. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mille alusel võiks hinnata teavitamata jätmist mõistlikult vabandatavaks.
12.Esmalt on kostja kasutanud õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist (VÕS § 101 lg 1 p 2) ning 02.01.2015 menetlusdokumendis esitanud hinna alandamise avalduse, mis on hagejale kätte toimetatud (VÕS § 101 lg 1 p 5). Kohtul tuleb tuvastada, kas kuni hagejapoolse müügilepingust taganemiseni oli kostja õigustatud teise osamakse tasumise kohustuse täitmisest keelduda, seejärel, kas hageja taganemine on kehtiv ning kui lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, anda hinnangu kostjapoolsele hinna alandamisele. Mõlema õiguskaitsevahendi näol on tegemist õiguskaitsevahendiga võlgniku vastutusest sõltumata (VÕS § 105). Kohtu hinnangul ei saa kostja asja lepingutingimuse mittevastavusele tugineda ning seetõttu kasutada õiguskaitsevahendeid. Kohus on otsuse p-s 8 tuvastanud õiguskaitsevahendi kasutamise materiaalse eelduse, milleks on hagejapoolne müügilepingu rikkumine. Samas eeldab õiguskaitsevahendi kasutamine ka formaalsete tingimuste täitmist, ennekõike õiguskaitsevahendi kasutamise viisi ja tähtaega. Kujundusõiguse kasutamise eelduseks on, et kohustust rikkunud võlgnikule tehakse teatavaks oma tahe õiguskaitsevahendit kasutada.
2-13-33812 Kostja pidi hagejale teatama, et hageja on oma lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 220 järgne teade müüdud asja puuduste kohta). Kohus on otsuse p-s 11 leidnud, et kostja ei teavitanud hagejat mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning seega rakendub VÕS § 220 lg 3 kirjeldatud tagajärg.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejapoolne 20.06.2013 lepingust taganemine on kehtiv. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 sätestab millal on tegemist olulise lepingurikkumisega. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Kostja väidab, et hageja ei ole andnud talle kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Teise osamakse tasumise tähtaeg oli 18.01.2013. Hageja tugineb sellele, et on 01.02.2013 ja 18.02.2013 elektronkirjadega kostjale meelde tuletanud kohustuse täitmist (kd I tl 19-21). Nimetatud elektronkirjad on saadetud müügilepingus märgitud kostja elektronposti aadressile XXX. Kostja eitab eeltoodud elektronkirjade saamist. Kohtupraktikas on välja kujunenud, et kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-07, p 14). Hageja esindaja kohtuistungil antud selgitused, miks eeltoodud e-kirjad pidid kostjani jõudma, ei ole piisavaks, et lugeda täiendav kohustuse täitmise tähtaeg kostjale antuks.
14.Alternatiivselt tugineb hageja olulise lepingurikkumisele, mis annab õiguse lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Iseenesest on lepingu rikkumise olulisus asjaolude ja tõlgendamise küsimus. Hageja on selgitanud, et tal oli põhjust arvata, et kostja ei kavatse omapoolset ostuhinna tasumise kohustust täita ka tulevikus. VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Poolte vahel puudub vaidlus, et SA-le XXXoli Euroopa Regionaalarengu Fondist raha laekunud 15.01.2013. Vaatamata sellele ei olnud kostja 5 kuu jooksul teist osamakset hagejale tasunud. Kostja ei eita, et tal ei olnudki kavatsust osamakseid hagejale tasuda. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud.
15.Hageja on esitanud osaühingu osa omandi tagasikandmise nõude, st hagetakse tahteavaldust. Hageja nõue on põhjendatud. VÕS § 108 lg 2 esimese lause kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111
2-13-33812 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 1. lause järgi kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Eeltoodud sätete alusel tuleb tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldus osaühingu osa omandi ülekandmiseks. Hageja on taotlenud otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 1. lause järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotlusel tuleb kindlaks määrata otsuse täitmise viis selliselt, et poolte kohustused tuleb täita üheaegselt ning koos osaühingu osa omandi ülekandmisega tuleb hagejal kostjale tagastada 3 000 eurot. IV
16.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 esimeses ja teises lauses sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis 05.03.2015 kohtuistungil pooltele tähtajad menetluskulude nimekirja ja vastuväidete esitamiseks (kd II tl 253). Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks hageja esindaja poolt 05.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 350 eurot ja lepingulise esindaja kulust 4 600 eurot (käibemaksuta, kd II tl 243-247, 256-257). Kostja ei ole vastuväidet hageja menetluskuludele esitanud. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Riigilõivu tasumine hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel summas 350 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (kd I tl 38, 39). Tegemist on põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt taotletud ulatuses välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega,
2-13-33812 et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
18.Kohtu hinnangul ei ole võimalik hageja menetluskulude taotlust rahuldada täies ulatuses, kuna osaliselt on kulud selgelt põhjendamatud. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) on käesolevas vaidluses esindaja tasuna mõistlik. Samas ei pea kohus põhjendatud vastaspoolelt välja mõista ajakulu menetluses kahe lepingulise esindaja osalemise eest. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ei olnud kohtu hinnangul hageja õiguste ja huvide kaitsmiseks kahe esindaja poolt ühe ja sama menetlustoimingu läbiviimine vajalik. Kohus ei nõustu hageja esindaja ajakuluga 3 t 45 min, mille kohaselt kulus esindajal 17.07.2013 toiminguks „Riigikohtu praktika ning asjakohase õiguskirjanduse läbitöötamine ning hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine osa üleandmiseks nõusoleku tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega (Salla taganemisavaldus)“. Põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguks on kohtu hinnangul 2 t. Kohus on seisukohal, et Riigikohtu praktika ning õigusalase kirjanduse läbitöötamine on advokaadi enesetäiendamine, mille ajakulu vastaspoolelt välja mõista ei ole põhjendatud. Kohus vähendab esindaja ajakulu 1 t 45 min võrra. Hageja poolt spetsifikatsioonis väljatoodud 20.09.2013 toiminguks „OÜ XXXmääruskaebuse läbitöötamine ja seisukoha kujundamine. Harju Maakohtu 18.07.2013 määrusele esitatud määruskaebusele vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-13-33812“ on põhjendatud ajakulu 1 t. Kahe lepingulise esindaja kasutamine nimetatud kaebuse läbitöötamiseks ja vastuse koostamiseks ei olnud vajalik ega mõistlik. Kohus vähendab esindaja ajakulu 1 t 45 min võrra. Ka ei ole põhjendatud esindaja ajukulu 2 t 30 min 24.09.2013 toimingu „Tutuvmine OÜ XXXvastusega hagiavaldusele. Riigikohtu praktika ja õiguskirjanduse läbitöötamine ning kirjaliku vastuse koostamine hagiavaldusele ts. asjas nr. 2-13-3318“. Arvestades menetlusdokumendi sisu on põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks 1 t 15 min. Riigikohtu praktikaga tutvumist ei pea kohus vajalikuks kuluks. Kohus vähendab esindaja ajakulu 1 t 15 võrra. Kohus ei nõustu hageja esindaja ajakuluga 3 t, mille kohaselt kulus esindajal 24.10.2013 toiminguks „OÜ XXXseiskohtade läbitöötamine, kirjaliku vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-13-33812“. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 t. Kohus vähendab esindaja ajakulu 1 t võrra. Kohus ei nõustu ka hageja esindaja ajakuluga 1 t 30 min, mille kohaselt kulus esindajal 05.05.2014 toiminguks „OÜ XXXseiskohtade ja menetluse peatamise taotluse läbitöötamine,
2-13-33812 seisukoha kujundamine. Kirjaliku vastuse koostamine (ts. asi nr 2-13-33812)“. Arvestades hageja vastust on nimetatud menetlusdokumendile kulunud mõistlik ja põhjendatud aeg 1 t. Kohus vähendab esindaja ajakulu 30 min võrra. Hageja poolt spetsifikatsioonis väljatoodud 04.08.2014 toiminguks „XXXlõplike seisukohtade koostamine, täiendavate tõendite esitamine tsiviilasjas nr 2-13-33812“ on põhjendatud ajakulu 1 t. Kahe esindaja kasutamine antud menetlusdokumendi koostamiseks ja tõendi esitamiseks ei olnud vajalik ega mõistlik. Kohus vähendab esindaja ajakulu 2 t 45 min võrra. Kohus ei nõustu ka hageja esindaja ajakuluga 1 t 15 min, mille kohaselt kulus esindajal 16.09.2014 toiminguks „Toimikuga tutvumine ja sellega seonduv suhtlus kohtuga tsiviilasjas nr 2-13-33812“. Põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguks on kohtu hinnangul 30 min. Kohus vähendab esindaja ajakulu 45 min võrra. Ka ei ole põhjendatud esindaja ajakulu 4 t 14.10.2014 toiminguga „Harju Maakohtu 22.09.2014 määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine tsiviilasjas nr 2-13-33812“. Nimetatud määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 t. Kohus vähendab esindaja ajakulu 3 t võrra. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud esindaja ajakulu 02.01.2015 ja 19.01.2015 ajakulu 9 t 15 min, mis kulus esindajal „Kostja seisukohtade ja ostuhinna alandamise avaldusega tutvumine tsiviilasjas nr 2-13-33812; Hageja seisukoha koostamine, lisadega komplekteerimine ja kohtule esitamine tsiviilasjas nr 2-13-33812; Hageja seisukohtade koostamine ja tõendite kogumise korraldamine, vastus kohtu 05.01.2015 nõudele tsiviilasjas nr 2-13-33812; Hageja seisukohtade täiendamine ja lõplik vormistus, lisadega komplekteerimine ja kohtule edastamine tsiviilasjas nr 2-13-33812“. Kohtu hinnangul on mõistlik ja vajalik aeg nimetatud toimingute tegemiseks ja menetlusdokumendi koostamiseks kokku 3 t. Kohus vähendab esindaja ajakulu 6 t 15 min võrra. Kohus peab mittevajalikuks esindaja ajakulu 30 min 22.01.2015 toiminguga „Seisukoha kujundamine ja kliendile edastamine kohtu poolt esitatud nõude osas, materjalide edastamine kliendile“ ning ajakulu 2 t 30 min toiminguga „Nõudekirja koostamine, asjaolude täpsustamine kliendiga“. Põhjendatud ei ole vastaspoolelt välja mõista kulud, mis esindajal kulus oma kliendiga suhtlemiseks ja temaga kirjavahtuse pidamiseks. Ka ei nähtu nimetatud toimingud toimikust. Kohus vähendab esindaja ajakulu 3 t võrra. Ülepaisutatud on kulunud aeg 2 t 15 min 29.01.2015 toiminguga „Täiendavate selgituste esitamine, seisukoha koostamine kostja tunnistaja taotluse osas tsiviilasjas nr 2-13-33812; Täiendavad selgitused, seisukoha koostamine tunnistaja ülekuulamise taotluse osas tsiviilasjas nr 2-13-33812“. Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1 t. Kohus vähendab esindaja ajakulu 1 t 15 min võrra. Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on antud tsiviilasja raames vajalik ja põhjendatud. Kokku vähendab kohus hageja esindaja ajakulu 23 t 15 min võrra. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 2 625 eurot (lepingulise esindaja kulu 22 t 45 min summas 2 275 eurot ja riigilõiv 350 eurot). TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga taotlenud.
2-13-33812 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud (II kd tl 245). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.