Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

S. T. (hageja) seaduslik esindaja esitas 13.03.2020 Tartu Maakohtule hagi K. T. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates 01.03.2020 ning 250 eurot 2019. aasta detsembrikuu eest. Hagi on kostjale isiklikult kätte toimetatud 14.05.2020, kuid kostja ei ole hagile vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, 3 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus on sätestatud perekonnaseaduses (PKS). PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapse sünnitõendist nähtuvalt on kostja hageja isa. Isa elab hagejast ja tema emast eraldi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2019. aastal oli 540 eurot kuus ja 2020. aastal on 584 eurot kuus. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud ühtegi asjaolu, miks ei saa temalt välja mõista elatist hagis avaldatud määras. Samuti on tõendamata kostja poolt hageja vahetu ülalpidamine pärast hagi kohtusse esitamist. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 13.03.2020 miinimumsummas, mis on 2020. aastal 292 eurot kuus ja mille suurus muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammäära muutumisel. Elatis tuleb tasuda H. U. arveldusarvele iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekitatud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta on andnud hagejale ülalpidamist 2019. detsembris või 2020. aasta märtsis. Kohus rahuldab hageja nõude kostjalt 2019. aasta detsembrikuu eest 250 euro väljamõistmiseks. Tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.03.2020 kuni 12.03.2020 eest on summas 113.03 eurot (292:31x12). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Toimiku materjalide kohaselt puuduvad hagejal menetluskulud, mida on seaduse kohaselt võimalik välja mõista kostjalt: elatise hagi on riigilõivuvaba ning hageja ei ole kandnud õigusabi kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.