2-20-1706/16 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 1 tulenevalt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Hagejate sünnitunnistusest nähtub, et kostja on hagejate isa. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja ei ela hagejatega koos ning seega ei osale kostja vahetult ka hagejate ülalpidamisel. Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule, antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus ühe lapse kohta. Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele maksta elatist või mitte. Kostja ei ole hagi vastusega koos esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks, ka istungi määramisel antud tähtajaks ei ole kostja seda teinud. 20.04.2020 istungil anti veelkordselt tõendite esitamiseks tähtajaks, misjärel esitas kostja, ilma ühegi selgituseta, töötasu tõendi perioodi kohta oktoober 2019 kuni märts 2020. Töötasu andmetest nähtuvalt ei ole kostjal kohtu hinnangul raskusi elatisnõude täitmisega seaduses ettenähtud miinimumsuuruses ja seda ei ole kostja ka väitnud. Oma väidet lastele asjade ostmise kohta, et kohus saaks seda arvestada kas jooksva elatise või nn tagasiulatuva perioodi katteks nõutava elatise summa määramisel, ei ole kostja aga tõendanud. Isegi kui kostja väitel ei saanud ta aru, et asjakohased tõendid tuleb lisada koheselt hagi vastusele ja isegi kui ta ei saanud aru ka istungi määruses antud tähtajast, siis oma väidete tõendamiskoormust on kostjale vahetult selgitatud 20.04.2020 istungil ja antud ka võimalus seda teha. Kostja ei ole tõendanud ülalpidamiskohustuse nõuetekohasel viisil, so vajalikus ulatuses ja regulaarselt, täitmist, mh elatise tasumisega muul viisil, nt asjade ostmisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud 31.01.2020 esitatud elatishagi rahuldada PKS § 101 lg 1 tulenevalt hagejate kasuks kostjalt elatise väljamõistmisega alates 01.02.2020 kummalegi hagejale summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Rahuldamisele kuulub ka tagasiulatuva perioodi katteks esitatud, mis tuleb kajastada kohtulahendi resolutsiooni eraldi punktidena kummalegi hagejale 1102 euro väljamõistmisena. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes TsMS § 129 lg 2 on elatise nõude hagihind (292 x 9 kuud) x 2 hagejat = 5256 eurot. Kostjale selgituseks: tegemist ei ole summaga, mida kostjal maksta tuleks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.