Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

867 005 eurot ja 4 894 614,79 dollarit. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 867 005 eurot ja 4 894 614,79 dollarit. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Menetluses kogutud dokumentide põhjal võib teha järelduse, et võlgniku maksjõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2015 aprilliks, mil pärast likvideerimisbilansi koostamist (seisuga 22.04.2015) oli selge, et äriühingu majanduslik seis (vara summas 507 748 eurot) ei võimalda täita Venemaa Föderatsioonis registreeritud äriühingu XXX nõudeid kokku summas 867 005 eurot ja 4 894 614,79 dollarit. Nimetatud ajahetkel pidi võlgnikule olema selge, et võlgnik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks ebaõnnestunud äritegevus ning sellest johtuvalt suutmatus täita välisriigis registreeritud võlausaldaja nõudeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võisid süvendada võlgniku maksejõuetust enne likvideerimismenetluse algatamist teostatud suures ulatuses väljamaksed ning võimalik äriühingu varade kasutamine võlausaldajate huve kahjustavalt alates 2015 algusest. Aruande esitamise seisuga mis tahes likviidne vara võlgnikul sisuliselt puuduvad. Äriühingul puudub igasugune likviidne vara. Eeltoodud asjaoludele tuginedes, võib asuda seisukohale et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus pankrotiavaldusele eelneval perioodil (ajavahemikus 1 aasta enne pankrotiavalduse esitamist) ilmnevad mitmed tehingud välisriigis registreeritud isikute vahel. Tehingute suurusjärgud jäävad vahemikku kuni 200 000 eurot. Siiski vähemalt hetkel ei nähtu ajutise halduri kasutuses olevatest materjalidest tehinguid, mis oleksid selgelt tagasivõidetavad, kuivõrd likvideerimismenetluse algatamisele eelneval ajal teostatakse võlgniku arvelduskontodele ka arvestatavas ulatuses sissemakseid. Kindlasti ei saa tagasivõidetavate tehingute olemasolu täielikult välistada. Olemasoleva info põhjal tuleb jaatada selgete majandusraskuste olemasolu juba 2015 alguses. Ajutise halduri hinnangul ei ole usutav, et võlgnik ei teadnud Venemaa Föderatsioonis registreeritud äriühingu XXXnõuetest võlgniku vastu. Võlgnik ei ole oma pankrotiavalduses käsitlenud nõudeid vaieldavate nõuetena. Seega oli võlgniku juhatusel oli maksejõuetuse ilmnemisel ning XXXees olevate kohustuste täitmata jätmisel seadusest tulenev kohustus viia võlgniku varaline seis kooskõlla äriseadustiku nõuetega või esitada pankrotiavaldus. Kuivõrd võlgnik jättis oma seadusest tulenevad kohustused täitmata, võib nimetatud asjaolu olla aluseks nõuete esitamisel võlgniku eelmise juhatuse vastu. Seejuures väärib äramärkimist, et võlgniku likvideerija poolt esitatud likvideerimisbilansis seisuga 22.04.2015 moodustasid äriühingu varade väärtus kokku summas 507 748 eurot ning seisuga 31.12.2014 oli võlgniku varade väärtus kokku summas 981 421 eurot, sh oli võlgnikul raha seisuga 31.12.2014 kokku summas 440 268 eurot. Asjaolu, et pankrotiavaldamise hetkeks puuduvad võlgnikul mistahes arvestatavad likviidsed varad, viitavad ajutise halduri esialgsel hinnangul äriühingu varade ebaseaduslikule väljaviimisele võlgniku omandist, vältimaks suurvõlausaldaja XXXees olevate kohustuse täitmist. Seega ei saa kindlasti välistada ettevõtlusega mitteseotud tehingute, ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ka täieliku veendumusega kinnitada. Raske juhtimisveana võib võlgniku juhatuse tegevuses käsitleda pankrotiavalduse esitamata jätmist. Samuti ei saa välistada juriidilist isikut kahjustavate muude enda huvides tehtud tegevusi, mis põhjustasid juriidilise isiku maksejõuetuse. Eeltoodud asjaolud võivad viidata ka KarS §-s § 384 (Maksejõuetuse põhjustamine) ning §-s 3841 (Võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine) sätestatud kuriteo koosseisude täitmisele võlgniku juhatuse poolt. Kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste, juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Asjaolude kindlakstegemiseks oleks vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot.

Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2015 aprilliks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud seisuga 22.04.2015. Seega, arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust ning mistahes likviidsete varade puudumist, on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 867 005 eurot ja 4 894 614,79 dollarit. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Praegusel juhul on selge, et võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 5000 eurot. Deposiidi mittetasumisel tuleks pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankroti väljakuulutamise korral on ajutine haldur valmis jätkama ka pankrotihaldurina Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 867 005 eurot ja 4 894 614,79 dollarit. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni kindlad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 20.10.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 5000 eurot hiljemalt 02.11.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Juri Smirnov. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 902,50 eurot ning kinnitada kuludeks 130 eurot, kokku 1032,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgnikul vara puudub, siis kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot ning võlgnikult kuulub väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 556,10 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.