Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja J. P. on sündinud 20.03.2013. a ning tema vanemad on M. R. ja T. P. M. R. esitas alaealise lapse seadusliku esindajana kohtusse hagi lapse teiselt vanemalt elatise saamiseks. Elatise väljamõistmist on taotletud miinimumsummas alates 01.09.2019. a. Hagiavalduse kohaselt ei ela lapse vanemad koos, lapse isa ei osale igapäevaselt lapse elus ei rahaliselt ega füüsiliselt. Suulistest kokkulepetest elatise tasumise osas T. P. kinni ei ole pidanud. Perioodil 1.08.2018-17.06.2019 maksis T. P. 150 eurot ühes kuus. Peale seda on laekunud vähem või üldse mitte. Samuti on kostja tasunud kommunaalkulude toetust hageja esindajale 70-90 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. II. Kostja vastuväited Kostja märgib vastuses hagiavaldusele, et ei soovi vaidlust ja hageja toodud kuupäevad on kõik õiged. Kostja oli 2019. aastal märtsist septembrini töötu. Septembris asus kostja töökohale, mis oli keeruline ja vastutusrikas. Seetõttu ei jõudnud kostja lapsega palju tegeleda. Kostja on tasunud igakuiselt kommunaalkulud summas 80-110 eurot hageja emale ning 2020. aastal kahel korral 150 eurot hagejale. 8.05.2020 teatas kostja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti märkis kostja, et ta koondati alates 5. maist 2020.a. III. Hageja seisukohad kostja väidete ja vastuväidete kohta Hageja seaduslik esindaja teatas 1.05.2020, et perioodil 1.01.2020-1.05.2020 on kostja kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole raha vaid kahel korral kogusummas 300 eurot. Samuti on esinenud probleeme varasema suusõnalise kokkuleppe täitmise osas, et kostja tasub lapse eluasemega seotud kommunaalkulud igakuiselt hageja ema pangakontole. Võttes arvesse kostja poolt tehtud seniste laekumiste ebastabiilsust ja seda, et kostjal on püsiv sissetulek, peaks kostja olema võimeline tasuma elatist määratud mahus igakuiselt. Esmatähtis on siiski lapse heaolu ja mõlema vanema võrdne vastutus lapse ees. III. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Menetlusosalisetele on olnud tagatud võimalus esitada menetluses seisukohti, tõendeid ja taotlusi. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108.

Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Vaidlust ei ole selle üle, et T. P. on J. P. isa (tl 3). PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna hageja elab poolte seisukohtade kohaselt peamiselt ema juures, on kostjal PKS § 100 lg 2 kohaselt kohustus täita ülalpidamiskohustust elatise maksemise teel Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks kostja võime sissetulekut teenida piiratud. Samuti ei ole kostja märkinud, et tema ülalpidamisel oleks teisi alaealisi lapsi ning teiste laste olemasolu ei nähtu ka rahvastikuregistrist. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on esitatud 16.12.2019 ning taotletud on elatise väljamõistmist alates 01.09.2019. Kostja elatise väljamõistmise alguse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti on kostja nõustunud sellega, et on tasunud 2020. aastal kahel korral elatist lapsele kokku 300 eurot. Kuna kostja ei ole tõendanud mõjuvate põhjuste esinemist, mis võimaldaksid elatise vähendamist alaealisele lapsele alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, tuleb temalt elatis hageja poolt taotletud ulatuses välja mõista. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusele nr 117 oli alates 01.01.2019 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot kuus. Seega oli igakuine elatis ühele lapsele alates 01.01.2019 mitte väiksem kui 270 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt on alates 01.01.2020 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot kuus. Seega on igakuine elatis ühele lapsele alates 01.01.2020 mitte väiksem kui 292 eurot. PKS § 100 lg 1 ja 4 alusel mõistab kohus elatise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiselt perioodiliste maksetena kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja seadusliku esindaja kontole selliselt, et elatise maksmise kohustust tuleb täita järgneva kuu eest ette. Arvestades kostja poolt 2020. aastal tasutud elatist 300 eurot, mõistab kohus perioodi 01.09.2019 – 31.05.2020 eest tagasiulatuvalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

elatise 2532 eurot, arvestades, et kuna elatist tuleb tasuda järgneva kuu eest ette, oli 31.maiks 2020.a. sissenõutavaks muutunud ka elatis juunikuu eest [ (4 x 270) + (6 x 292) -300 ]. Alates 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks igakuiselt summas, mis ei ole väiksem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ülalpidamiskohustus tuleb täita raha perioodilise ülekandmisega lapse ema kontole iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on ka kommunaalkulude katteks hageja emale kandnud rahasummasid, kuid konkreetset arvutuskäiku ega taotlust nimetatud summasid lapse ülalpidamiseks tasutud elatisena arvestada esitatud ei ole. Pigem on hageja esindaja ja kostja käsitlenud kommunaalkulude tasumist eraldi kokkuleppena, mitte elatise osana, mistõttu ei arvesta kohus sissenõutavaks muutunud elatisest neid summasid maha. Kui pooled käsitlevad ka kostja poolt kommunaalkulude katteks tasutud summasid hagejale makstava elatise osana, on võimalik otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatisesummast need maha arvestada. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Menetluskulude nimekirjasid pooled kohtule esitanud ei ole, ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.