Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik
Kohtuasi
Jaan Rüütmanni (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi hagi Osaühingu Vitale-XD vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-61699
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiia Rüütmanni ja Jaan Rüütmanni määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Jaan Rüütmanni (pankrotis) pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas Ustav Kostja Osaühing Vitale-XD, esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Määruskaebuse esitaja Tiia Rüütmann, esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv
Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada Advokaadibüroole Angerjärv OÜ määruskaebuselt tasutud kautsjon.
3.
Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Tiia Rüütmanni kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jaan Rüütmanni (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav (hageja) esitas 30. detsembril 2013 Osaühingu Vitale-XD (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt 17. oktoobri 2009. a konsultatsioonilepingu alusel konsultatsiooniteenuse osutamise, s.o osaühingu osa müügil abistamise ja müügi korraldamise eest pankrotivõlgniku kasuks välja tasu 320 000 eurot ja viivise.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest pankrotivõlgnik ei ole kostjat osakute müügil abistanud ega müüki korraldanud.
3.Pooled teatasid 12. novembril 2014 maakohtule, et on saavutanud vaidlusküsimuses kompromissi, edastasid kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu ja palusid kohtul selle kinnitada.
4.Harju Maakohus kinnitas 12. novembri 2014. a määrusega kompromissilepingu, mille kohaselt pooled loobusid 17. oktoobri 2009. a konsultatsioonilepingust tulenevatest nõuetest vastastikuste
järeleandmiste teel, lugesid konsultatsioonilepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks ja leppisid kokku, et kompromissilepingu alusel kohustub kostja tasuma pankrotivõlgnikule 15 000 eurot. Maakohus lõpetas kompromissilepingu kinnitamise tõttu asjas menetluse, jättis menetluskulud poolte enda kanda ja tagastas pankrotihaldurile pool tasutud riigilõivust. Maakohus märkis, et määruse peale võib vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
5.Jaan Rüütmann (pankrotivõlgnik) ja Tiia Rüütmann (pankrotivõlgniku abikaasa) esitasid
17.novembril 2014 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu 12. novembri 2014. a määruse tühistada. Ühtlasi esitas pankrotivõlgniku abikaasa taotluse lugeda ta menetluses kaashagejaks või kaasata ta menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna ja lugeda pankrotihalduri esitatud hagi ka tema hagiks või kaasata ta menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pankrotivõlgnik ja tema abikaasa 1982. aastal abielu, mis kestab praeguseni. Seetõttu kuulub 2009. a konsultatsioonilepingust tulenev nõue kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 ja enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvara hulka. Harju Maakohus kuulutas 27. septembri 2011. a määrusega välja pankrotivõlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Pankrotihaldur oli pankrotivõlgniku abielust teadlik. Seega teadis ta ka seda, et praeguses menetluses esitatud nõue kuulub abikaasade ühisvara hulka. PKS § 26 lg 1 järgi võivad abikaasad teha ühisvaraga tehinguid ja pidada õigusvaidlusi ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Pankrotihaldur sõlmis kompromissilepingu pankrotivõlgnikku ja tema abikaasat sellest teavitamata, kuigi peab tegutsema pankrotivõlgniku huvides. Kuna pankrotihaldur sõlmis kostjaga kompromissilepingu pankrotivõlgniku abikaasa nõusolekuta, on see PKS § 31 lg 1 järgi tühine. Pankrotihaldurile ei saa kehtida abikaasa nõusoleku eeldus. Kohus ei saanud kompromissilepingut kinnitada, sest ühisvara käsutamine ilma teise abikaasa nõusolekuta on tühine ning tühist kompromissilepingut ei tohi kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 3 järgi kinnitada, kuna see on seadusega vastuolus. Samuti ei ole pooled kompromissilepingut allkirjastanud, mistõttu ei saanud kohus seda ka seetõttu kinnitada, et kompromissi ei ole sõlmitud. Kuna pankrotihaldur esitas kohtule abikaasade ühisvara hulka kuuluva nõude, tuleb pankrotivõlgniku abikaasa lugeda asjas TsMS § 207 lg 1 mõttes kaashagejaks hoolimata sellest, et ta ei ole senini menetluses osalenud ja menetlustoiminguid teinud. TsMS § 207 lg 3 järgi saab lugeda pankrotihalduri tehtud toimingud ka pankrotivõlgniku abikaasa tehtud toiminguteks. Kui kohus ei pea võimalikuks kaasata abikaasat kaashagejana, tuleb ta menetlusse kaasata iseseisva nõudega kolmanda isikuna TsMS § 212 mõttes, kellel on hageja õigused ja kohustused, või iseseisva nõudeta kolmanda isikuna TsMS § 213 mõttes. Kui kohus ei pea ka seda võimalikuks, tuleb abikaasa kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna määruskaebuse esitamiseks TsMS § 213 lg 2
järgi, et abikaasa saaks kaitsta oma õigusi ja huve olukorras, kus pankrotihaldur on jätnud pankrotivõlgniku huvid kaitseta ning on kohtumenetluses loobunud abikaasade ühisvara hulka kuuluvast nõudest. Abikaasa huviks on igal juhul nõude maksmapanek võimalikult suures ulatuses, et võlausaldajate nõuded saaksid selle arvel võimalikult suures ulatuses rahuldatud ja säiliks perekonnale kuuluv hüpoteegiga koormatud vara.
6.Hageja vaidles määruskaebusele ja selles esitatud taotlustele vastu ning palus jätta need rahuldamata ning menetluskulud pankrotivõlgniku abikaasa kanda. Vastuse kohaselt ei ole pankrotivõlgnikul ega tema abikaasal õigust esitada määruskaebust, sest nad ei ole asjas menetlusosalisteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust astuda menetlusse kaashagejana. Iseseisva nõudega kolmas isik ei saa menetlusse astuda pärast asja sisulise arutamise lõppemist. Avalduse kolmanda isiku kaasamiseks saab esitada üksnes pool kuni eelmenetluse lõppemiseni. Abikaasa menetlusse kaasamine tooks kaasa menetluse põhjendamatu ja pahatahtliku venitamise. Abikaasa on avaldanud soovi menetlusse astuda alles siis, kui pooled on juba jõudnud kompromissini. Selliselt käitudes venitab abikaasa põhjendamatult menetlust ning väldib menetluskulude kandmist. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Seega ei saa abikaasa jätkata menetlust, kui pooled seda ei soovi. Hageja ei soovi vaidlustada määrust, millega kinnitati kompromiss. Õige ei ole väide, et hageja ja kostja ei ole kompromissilepingut allkirjastanud.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle menetlusse võtmata või rahuldamata. Samuti palus kostja jätta abikaasa taotlused rahuldamata. Kompromissilepingu allkirjastasid nii hageja kui ka kostja esindaja ja selle kohta on toimikus digitaalallkirjade kinnitusleht. Ühisvara hulka kuuluva õiguse käsutamisel eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Pankrotihaldur on võlgniku seadusliku esindajana pädev otsustama nõudest loobumise üle. Pankrotihalduri olemasolu ei võimalda pankrotivõlgnikul isiklikult menetluses osaleda. Pankrotivõlgniku abikaasa ei taotlenud enda menetlusse kaasamist menetluse toimumise ajal, kuigi ta oli menetlusest teadlik. Samuti ei teinud ta menetluse kestel tahteavaldusi selle kohta, et ei ole nõus, et pankrotihaldur nõuet käsutab. Abikaasa käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
8.Harju Maakohus jättis 2. detsembri 2014. a määrusega pankrotivõlgniku abikaasa taotlused rahuldamata ja määruskaebuse menetlusse võtmata. Kuna pankrotivõlgniku abikaasa ei ole hagi esitanud, tuleb jätta rahuldamata tema taotlus käsitada teda menetluses kaashagejana. Mitu isikut võivad TsMS § 207 lg 1 p 1 järgi esitada ühise hagi ja hagi võib esitada ühiselt mitme kostja vastu, kui menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus. Pankrotivõlgniku abikaasa viited kaashagejaid puudutavale regulatsioonile ei ole asjakohased, sest abikaasa ei ole asjas hagi esitanud. Nähtuvalt 30. detsembri 2013. a hagiavaldusest on selle esitanud pankrotihaldur. TsMS § 207 lg 3 kohaldamine eeldab, et hagi on esitanud mitu isikut ühiselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust osaleda menetluses nähtamatul kujul. Abikaasat ei saa enam menetlusse kaasata ka iseseisva nõudega kolmanda isikuna, sest kui kolmas
isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta TsMS § 212 lg 1 järgi kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Kuna kohus on asjas teinud lõpplahendi 12. novembril 2014 kompromissi kinnitamisega, siis on asja sisuline arutamine lõppenud ja menetlusse kaasamine iseseisva nõudega kolmanda isikuna ei ole enam võimalik, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. Põhjendatud ei ole ka pankrotivõlgniku abikaasa kaasamine menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib TsMS § 213 lg 1 järgi astuda menetlusse hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. Iseseisva nõudeta kolmas isik saab TsMS § 213 lg 2 järgi menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mh kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. Pankrotivõlgniku abikaasa palub kaasata end menetlusse hageja poolel, soovides esitada menetluse lõpetanud määruse peale määruskaebuse. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib TsMS § 214 lg 2 järgi teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, mh saab ta asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Hageja on kohtule teatanud, et ta ei soovi kompromissi kinnitanud määruse peale määruskaebust esitada. Mõlemad pooled soovivad jätkuvalt, et menetlus lõppeks ja kompromiss jõustuks. Seega ei oleks pankrotivõlgniku abikaasa määruskaebusel õiguslikku tähendust, sest see läheks vastuollu hageja tahtega. Iseseisva nõudeta kolmas isik ei saa jätkata menetlust, kui pooled seda ei soovi. Seetõttu tuleb jätta ka see pankrotivõlgniku abikaasa taotlus rahuldamata. Kuna pankrotivõlgniku abikaasa taotlused tuleb jätta rahuldamata, tuleb asjas esitatud määruskaebus jätta TsMS § 660 lg 1 alusel menetlusse võtmata, sest pankrotivõlgnik ega tema abikaasa ei ole asjas menetlusosalisteks, kes saaksid maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse. Pankrotivõlgniku asemel on pankrotivara puudutavas kohtumenetluses menetlusosaliseks pankrotihaldur.
9.Pankrotivõlgnik ja tema abikaasa esitasid 17. detsembril 2014 määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada, saata asja maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ja pankrotivõlgniku abikaasa menetlusse kaasamiseks ühel eelnevas määruskaebuses taotletud alternatiivsel viisil.
10.Hageja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, määruskaebuses esitatud taotlused rahuldamata ja määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud pankrotivõlgniku abikaasa kanda.
11.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata või menetlusse võtmata ja maakohtu määruse muutmata ning jätta rahuldamata Tiia Rüütmanni avalduse kaashagejana menetlusse sisenemiseks ja alternatiivse avalduse kolmanda isikuna menetlusse astumiseks.
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis
TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 2. detsembri 2014. a määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus õigesti rahuldamata pankrotivõlgniku abikaasa taotlused. Maakohus leidis õigesti, et kuna abikaasa ei ole kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt hagi esitanud, tuleb tema taotlus käsitada teda kaashagejana jätta rahuldamata. Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et asja sisuline arutamine ei ole lõppenud ja seega on menetlusse kaasamine iseseisva nõudega kolmanda isikuna TsMS § 212 lg 1 järgi võimalik ja taotlus tuleb rahuldada. Asja sisuline arutamine on lõppenud Harju Maakohtu 12. novembri 2014. a kompromissi kinnitava lõpplahendiga, mistõttu ei ole abikaasa menetlusse kaasamine iseseisva nõudega kolmanda isikuna hageja poolel TsMS § 212 lg 1 järgi võimalik. Lisaks ei ole pankrotivõlgniku abikaasa pankrotivõlgniku ja kostja vahel 17. oktoobril 2009 sõlmitud konsultatsioonilepingu pooleks, mistõttu ei ole tal ka lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Nõudeõigus kostja vastu on pankrotivõlgnikul, kelle pankroti väljakuulutamisega on õigus osaleda tema asemel kohtumenetluses menetlusosalisena läinud pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 alusel üle pankrotihaldurile. Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka taotluse kaasata abikaasa menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Olukorras, kus eelnimetatud taotluse rahuldamisel puuduks abikaasa määruskaebusel vastuolu tõttu hageja tahtega TsMS § 214 lg 2 teisest lausest tulenevalt õiguslik tähendus, ei ole põhjendatud määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt tuleb formaalsete eelduste täidetuse ja õigusliku huvi põhistamise korral isik kolmanda isikuna menetlusse kaasata. Väär on kaebuse väide, et kohtuasja toimikus ei ole poolte allkirjastatud kompromissilepingut ja seega ei oleks kohus saanud kompromissi kinnitada. Hageja ja kostja esindaja vandeadvokaat Indrek Leppiku allkirjastatud kompromissilepingu esitasid pooled kohtule 12. novembril 2014 ja see sisaldub ka kohtutoimikus (III kd, tl 132–134). Maakohus jättis õigesti määruskaebuse menetlusse võtmata. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada TsMS § 660 lg 1 järgi määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Viidatud sätetest tulenevalt võis Harju Maakohtu 12. novembri 2014. a kompromissi kinnitamise kui menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse määrusega puudutatud menetlusosaline. TsMS § 198 ja § 205 järgi on hagimenetluses menetlusosalisteks hageja, kostja ja kolmas isik. Pankrotivõlgniku pankroti väljakuulutamisega läks PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla tema asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega ei saa pankrotivõlgnik osaleda ise menetlusosalisena kohtuvaidluses, mis puudutab pankrotivara. Menetlusosaliseks on tema
asemel pankrotihaldur, kes on ka praeguses asjas hagejaks. Menetlusosaliseks ei ole praeguses asjas ka pankrotivõlgniku abikaasa, kelle taotluse käsitada teda menetluses kaashagejana või kaasata menetlusse kolmanda isikuna jättis maakohus põhjendatult rahuldamata. Seega keeldus maakohus õigesti menetlusse võtmast pankrotivõlgniku ja tema abikaasa määruskaebust, sest neil ei ole TsMS § 660 lg 1 järgi määruskaebuse esitamise õigust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Pankrotivõlgnik ja tema abikaasa esitasid Riigikohtule määruskaebuse, milles palusid maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti palusid nad lahendada ringkonnakohtus lahendamata taotlused ja tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseaduse §-ga 32 ja §-dega 11–15 vastuolus olevaks osas, milles see ei näe ette ühisomaniku menetlusse astumise võimalust selliselt, et ühisomanik saaks kompromissi kinnitamise määruse vaidlustada, et välistada selle tema suhtes jõustumine ja tema omandiõiguse kahjustamine, samuti osas, milles see ei näe ette kohtu kohustust tuvastada kompromissilepingut kinnitades, et kompromissilepingus ei käsutata ühisomandis olevat vara teise ühisomaniku teadmata ja nõusolekuta, ja osas, milles seadus ei näe ette ühisomaniku õigust esitada samal alusel ja sama esemega hagi sama kostja vastu juhul, kui üks ühisomanik on sellise menetluse kompromissiga lõpetanud. Menetluskulud palusid määruskaebuse esitajad jätta pankrotihalduri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus vastamata määruskaebuse väitele, et tsiviilkohtumenetluse seadustik on vastuolus põhiseadusega, kuna jätab mehe ja naise huvid kaitseta, kui neil ei ole õigust esitada määruskaebust kompromissi kinnitamise määruse peale. Maakohus ei saanud 12. novembri 2014. a määrusega kompromissilepingut kinnitada, sest hagis esitatud
nõue kuulus abikaasade ühisvara hulka ja kompromissilepingu sõlmimiseks oli vaja ka
pankrotivõlgniku abikaasa nõusolekut. Pankrotihaldur ei saa tugineda pankrotivõlgniku abikaasa nõusoleku eeldusele. Kohus ei või kinnitada tühist kompromissilepingut ega otsustada menetlusse kaasamata isiku (pankrotivõlgniku abikaasa) varaliste õiguste üle. Pankrotihaldur ei arutanud nõudest loobumist pankrotivõlgniku ega tema abikaasaga ning jättis võlgniku huvid kaitseta. Pankrotihaldur ja kostja ei olnud maakohtu määruse tegemise ajaks lepingut allkirjastanud. Pankrotivõlgniku ja tema abikaasa huvid on jäänud pankrotimenetluse tõttu praeguses kohtumenetluses kaitseta ja see ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kuna kohtumenetlus puudutab ka pankrotivõlgniku abikaasa varalisi õigusi, tuleb abikaasa lugeda menetluses kaashagejaks. Abikaasa kaashagejaks lugemise korral ei oleks saanud pankrotihaldur sõlmida kompromissilepingut ilma pankrotivõlgniku abikaasat kaasamata. Pankrotihaldur ei või kahjustada kohtumenetluses pankrotivõlgniku ega tema abikaasa õigusi ja huve.
15.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle menetlusse võtmata, sest kaebuse esitajatel ei ole määruskaebuse esitamise õigust. Menetluskulud palus hageja jätta pankrotivõlgniku abikaasa kanda. Hageja jäi kõigi varem menetluses esitatud vastuväidete juurde.
16.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta määruskaebuse esitajate kanda. Maa- ja ringkonnakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud. Asjas ei ole alust tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustikku põhiseaduse vastaseks. Abikaasa õigused on kaitstud pankrotimenetluses, kus ta saab nõuda ühisvara jagamist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 695 läbi vaatamata, sest määruskaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna selle esitajatel ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust.
18.Esmalt juhib kolleegium tähelepanu, et kuigi Riigikohtule esitatud määruskaebusele on märgitud määruskaebuse esitajaks nii pankrotivõlgnik kui ka pankrotivõlgniku abikaasa, on määruskaebuse digitaalselt allkirjastanud üksnes võlgniku abikaasa lepinguline esindaja. Sellest saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et määruskaebuse on Riigikohtule esitanud üksnes pankrotivõlgniku abikaasa. Isegi kui lugeda, et pankrotivõlgniku abikaasa lepinguline esindaja on ühtlasi ka pankrotivõlgniku lepingulise esindajana määruskaebuse allkirjastanud, ei oleks kolleegiumil alust tema määruskaebust läbi vaadata, sest PankrS § 35 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ja võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, läheb üle haldurile. Seega osaleb praeguses asjas pankrotivõlgniku asemel kohtumenetluses pankrotihaldur ja pankrotivõlgnik ei saa iseseisvalt kohtumenetluses osaleda, sh esitada määruskaebust Riigikohtule.
19.Kolleegiumi hinnangul ei saa Riigikohtule esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust ka pankrotivõlgniku abikaasa. Praeguses asjas esitas pankrotihaldur hagi pankrotivõlgnikule võlausaldajalt raha saamiseks. Menetlus maakohtus lõppes sellega, et maakohus kinnitas määrusega poolte kompromissi. Pankrotivõlgniku abikaasa ei osalenud mingil viisil maakohtu menetluses, kuid esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale ja palus alternatiivselt lugeda end asjas kaashagejaks või kaasata menetlusse iseseisva nõudega või iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Harju Maakohus jättis 2. detsembri 2014. a määrusega taotlused rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 järgi üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegiumi hinnangul ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusosalise ega muu isiku õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata isiku taotlus
käsitada teda kohtumenetluses kaashagejana, ega ka ringkonnakohtu määruse peale, millega maakohtu määrus jäi muutmata. Seetõttu tuleb selles osas jätta esitatud määruskaebus TsMS § 682 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul ei ole pankrotivõlgniku abikaasal õigust esitada Riigikohtule määruskaebust ka osas, milles jäi rahuldamata tema taotlus kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna. TsMS § 216 lg 6 järgi võib küll kolmas isik esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega maakohus jättis ta menetlusse kaasamata, kuid maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seega tuleb ka selles osas jätta määruskaebus TsMS § 682 lg 1 alusel läbi vaatamata.
20.Ühtse kohtupraktika kujundamiseks ja vastuseks määruskaebuse väitele, et pankrotivõlgniku ja tema abikaasa õigused ja huvid jäävad kaitseta, kui pankrotivõlgnik ja tema abikaasa ei saa pankrotihalduri hagi alusel algatatud kohtumenetluses osaleda, märgib kolleegium järgmist. Olukorras, kus kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, moodustub võlgnikust abikaasa varast PankrS § 35 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi pankrotivara ning pankrotihaldurile läheb PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi üle võlgnikust abikaasa vara valitsemise õigus ning õigus olla tema asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidlustes, mis puudutavad pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seejuures saab haldur arvata pankrotivara hulka üksnes võlgnikule kuuluva vara. Kui vara kuulub abikaasade ühisvara hulka, tuleb see esmalt PankrS § 122 järgi jagada. Eelkõige peab pankrotihaldur nõudma PankrS § 122 lg 1 järgi ühisvara jagamist ja võlgniku osa eraldamist ega või arvata pankrotivara hulka abikaasade ühisvara. Kui haldur on seda siiski teinud, saab võlgniku abikaasa esitada PankrS § 122 lg 4 järgi hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Juhul, kui abikaasade ühisvara hulka peaks kuuluma kas enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 või kehtiva PKS § 26 järgi abikaasade ühine nõudeõigus kolmanda isiku vastu, saab võlgniku abikaasa nõuda PankrS § 122 lg 4 järgi ka sellise nõudeõiguse jagamist ja oma osa välistamist pankrotivarast, kui nõue on arvatud ekslikult võlgniku pankrotivara hulka (vt ka Riigikohtu 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 10; 6. veebruari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-07, p-d 23–24; 3. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-06, p 20). Seega oleks sellisel juhul pankrotivõlgniku abikaasa kohaseks õiguskaitsevahendiks ühisvara jagamine, mitte osalemine koos pankrotihalduriga pankrotivarasse kuuluva nõude täitmiseks (PankrS § 37) alustatud kohtumenetluses. Ka pankrotivõlgnikul ei ole pankrotiseaduse järgi õigust nõuda enda kaasamist sellisesse kohtumenetlusse, sest pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle tema vara valitsemise õigus (PankrS § 35 lg 1 p 2) ning pankrotiseadusest ei tulene, et võlgnik võiks sarnaselt ühisvara jagamisele osaleda koos halduriga sellises kohtumenetluses. Seejuures peab haldur kaitsma pankrotimenetluses mh ka võlgniku huve ning täitma oma kohustusi korralikule ja ausale haldurile omase hoolega (PankrS § 55 lg-d 1–2). Kui haldur rikub võlgniku vara valitsedes oma kohustusi, saab võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Samuti saab võlgnik nõuda PankrS § 63
järgi kahju hüvitamist haldurilt, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud võlgnikule süüliselt kahju. Eeltoodud põhjendustel ei ole pankrotivõlgniku ega tema abikaasa õigused ja huvid kaitseta, kui neid ei kaasata halduri alustatud kohtumenetlusse, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda pankrotivõlgniku abikaasa kaashagejana kohtumenetlusse kaasamise ja ilma tema osaluseta kompromissilepingu sõlmimise ning kinnitamise küsimust.
21.Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb sellelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 viimase lause järgi tagastada. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Villu Kõve, Ants Kull, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.