Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-20-10121 Hagiavalduse kohaselt kuulutati 13. aprilli 2017. a määrusega välja hageja pankrot ja pankrotihalduriks nimetati kostja. Hageja pankrotimenetluses toimus 18. oktoobril 2017 nõuete kaitsmise koosolek, millel pandi kaitsmisele ka OÜ Vangent Assets alljärgnevad nõuded: -

hageja ja PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) 25. aprillil 2012 ja 4. juunil 2012 sõlmitud kokkulepetest tulenev 3 327 822 euro 42 sendi suurune nõue; hageja, T ja PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) 4. juunil 2012 sõlmitud käenduslepingust tulenev 1 923 647 euro suurune nõue; hageja ja SA PJV Hooldusravi 25. juulil 2012 sõlmitud kokkuleppest tulenev 5 169 106 euro 74 sendi suurune nõue.

Kõik need kokkulepped on mõlema lepingupoole nimel allkirjastanud T, kes võttis kokkulepetega hagejale alusetult kohustusi kokku 10 420 577 euro 1 sendi ulatuses. Neist 4. juuni 2012. a käendusleping ja 25. juuli 2012. a kokkulepe on ka kriminaalasja nr 1-15-5602 menetluse esemeks, milles C süüdistatakse usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises. Kostja ei esitanud haldurina nõuete kaitsmise koosolekul OÜ Vangent Assets nõuetele vastuväiteid. Samuti ei esitanud kostja hagi OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamiseks, nõuete aluseks olevate tehingute tagasivõitmiseks ega kriminaalasjas nr 1-165602 tsiviilhagi C vastu, kelle juhendamisel ja kelle välja töötatud plaani alusel vormistati nõuete aluseks olevad dokumendid. Eelnevaga rikkus kostja pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lgtes 1 ja 2, § 101 lg-s 1 ja § 103 lg-s 2 sätestatud halduri kohustusi ning tekitas sellega hagejale kahju OÜ Vangent Assets nõuete ulatuses. Hageja nõuab kahju hüvitamist PankrS § 63 lg 1 alusel, mis on erinorm PankrS § 35 lg 1 p-de 2 ja 4 suhtes. Hagejal on vaatamata piiratud tsiviilkohtumenetlusteovõimele õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue ja kasutada seejuures oma õiguste efektiivseks kaitseks lepingulise esindaja teenust. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga.

2-20-10121 Maakohtu määrus ja põhjendused

2-20-10121 võita ka tunnustatud nõuet ning nõude tunnustamine ei takista tagasivõitmise tagajärgede arvestamist pankrotimenetluses (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p 12). Kostja oleks seega saanud esitada tagasivõitmise hagi ning tehingute tagasivõitmise korral keelduda OÜ Vangent Assets tunnustatud nõuete täitmisest. Viidatud Riigikohtu lahendis tehtud järeldused on analoogia alusel kohaldatavad ka pankrotihalduri tehingute tühisuse tuvastamise hagi esitamise korral. Maakohus põhjendas kostjate kaasamata jätmist hagi läbi vaatamata jätmisega, mistõttu on kostjad jäänud alusetult kaasamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-20-10121

2-20-10121 toimunud või toimumas vaidlused OÜ Vangent Assets nõuete tunnustamise üle hageja pankrotimenetluses, ei ole kostja poolt OÜ Vangent Assets nõuetele vastuväite ega OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamise hagi esitamata jätmine saanud tõenäoliselt viia hagejale kahju tekkimiseni. Nendes menetlustes osaleb või osales kostja rollis ka hageja, kes sai neis esitada oma vastuväited OÜ Vangent Assets nõuetele, sh tehingute tühisuse vastuväite. Küll aga ei välista OÜ Vangent Assets nõuete tunnustamine nõuete aluseks olevate tehingute tagasivõitmist. Nõuete kaitsmine ja tagasivõitmine täidavad pankrotimenetluses erinevaid eesmärke ning kohus ei kontrolli nõude tunnustamise eeldusena seda, kas nõude aluseks olevat tehingut oleks võimalik tagasi võita. Kui kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, mille teisel poolel oli õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, annab see pankrotihaldurile õiguse keelduda kohustuse täitmisest pankrotivara arvel. Seda õigust saab pankrotihaldur kasutada ka pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmisest keeldumiseks, ilma et see kujutaks endast tunnustatud nõude vaidlustamist PankrS § 105 mõttes. Tagasivõitmise tagajärjel ei ole nõude tunnustamise saavutanud võlausaldajal õigust saada pankrotivarast väljamakseid, sest võlausaldaja nõude tunnustamisega seotud õigused lõppevad (vt Riigikohtu 22. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p-d 12 ja 13). Lisaks ei tähenda OÜ Vangent Assets nõuete tunnustamine hageja pankrotimenetluses, et hagejal ei saanud olla kahju hüvitamise nõuet C vastu, kes on hageja väitel isikuks, kelle juhiste alusel allkirjastas väidetavalt hageja endine juhatuse liige T OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevad dokumendid.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.