Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-10121
Kohtuasi
OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) hagi X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) (registrikood 10725000), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10. veebruari 2021. a määrus ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) (hageja) esitas 13. juulil 2020 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 420 577 euro 1 sendi suuruse kahjuhüvitise, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 56 943 eurot 4 senti ning alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivise.
2-20-10121 Hagiavalduse kohaselt kuulutati 13. aprilli 2017. a määrusega välja hageja pankrot ja pankrotihalduriks nimetati kostja. Hageja pankrotimenetluses toimus 18. oktoobril 2017 nõuete kaitsmise koosolek, millel pandi kaitsmisele ka OÜ Vangent Assets alljärgnevad nõuded: -
hageja ja PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) 25. aprillil 2012 ja 4. juunil 2012 sõlmitud kokkulepetest tulenev 3 327 822 euro 42 sendi suurune nõue; hageja, T ja PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) 4. juunil 2012 sõlmitud käenduslepingust tulenev 1 923 647 euro suurune nõue; hageja ja SA PJV Hooldusravi 25. juulil 2012 sõlmitud kokkuleppest tulenev 5 169 106 euro 74 sendi suurune nõue.
Kõik need kokkulepped on mõlema lepingupoole nimel allkirjastanud T, kes võttis kokkulepetega hagejale alusetult kohustusi kokku 10 420 577 euro 1 sendi ulatuses. Neist 4. juuni 2012. a käendusleping ja 25. juuli 2012. a kokkulepe on ka kriminaalasja nr 1-15-5602 menetluse esemeks, milles C süüdistatakse usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises. Kostja ei esitanud haldurina nõuete kaitsmise koosolekul OÜ Vangent Assets nõuetele vastuväiteid. Samuti ei esitanud kostja hagi OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamiseks, nõuete aluseks olevate tehingute tagasivõitmiseks ega kriminaalasjas nr 1-165602 tsiviilhagi C vastu, kelle juhendamisel ja kelle välja töötatud plaani alusel vormistati nõuete aluseks olevad dokumendid. Eelnevaga rikkus kostja pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lgtes 1 ja 2, § 101 lg-s 1 ja § 103 lg-s 2 sätestatud halduri kohustusi ning tekitas sellega hagejale kahju OÜ Vangent Assets nõuete ulatuses. Hageja nõuab kahju hüvitamist PankrS § 63 lg 1 alusel, mis on erinorm PankrS § 35 lg 1 p-de 2 ja 4 suhtes. Hagejal on vaatamata piiratud tsiviilkohtumenetlusteovõimele õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue ja kasutada seejuures oma õiguste efektiivseks kaitseks lepingulise esindaja teenust. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 19 200 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagi esitatud selleks õigustatud isiku poolt ega hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejale ei tulene pankrotiseadusest õigust esitada pankrotivaraga seotud hagisid ega osaleda sellistes kohtuasjades menetlusosalisena. Hageja pankrot piirab tema tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja ta ei saa hagi esitada, seda enam, et vaidlus puudutab pankrotivara. Hagi tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 või TsMS § 204 lg 1 ja § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. Hageja ei saanud pärast tema pankroti väljakuulutamist sõlmida advokaadibürooga kliendilepingut ega anda lepingulisele esindajale volitust enda esindamiseks kohtuasjas. Hageja kaotas pankroti väljakuulutamisega õiguse teha mistahes tehinguid. Samuti ei saanud hageja ainus juhatuse liige Q, kes on samuti pankrotis ja kelle suhtes kohaldub ärikeeld, anda hageja nimel volitusi. Ärikeelu kehtivuse ajal ei saa olla juhtorgani liige, mistõttu on hageja juhatus teovõimetu alates Q pankroti väljakuulutamisest, s.o alates 27. maist 2020. Hagi tuleks seega jätta läbi vaatamata ka TsMS § 226 lg 2 p 1 ja § 423 lg 3 alusel. Hagi läbivaatamise korral palub kostja kohustada hagejat andma enda eeldatavate menetluskulude katteks tagatist.
3.Hageja esitas 12. jaanuaril 2021 taotluse kaasata menetlusse kostjatena B, W ja D.
2-20-10121 Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 10. veebruari 2021. a määrusega hagi ja hageja kostjate kaasamise taotluse läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-16-14483, et PankrS § 63 lg 1 on erinorm PankrS § 35 lg 1 p 2 suhtes ning annab võlgnikule õiguse esitada pankrotihalduri vastu kahju hüvitamise nõude ka juhul, kui vaidlus puudutab pankrotivara. Samas tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hageja ei ole hagi esitanud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. PankrS § 63 lg-le 1 rajaneva kahju hüvitamise nõude eelduseks on mh kahju tekkimine hagejale. Hagist ei nähtu, miks tuleb nõutavat summat käsitada hageja varalise kahjuna olukorras, kus nõuete üle on vaidlused. Tsiviilasjades nr 2-17-17303 ja 2-17-17304 on jõustunud lahenditega tunnustatud OÜ Vangent Assets nõudeid 5 169 106 euro 74 sendi ja 3 327 822 euro 42 sendi ulatuses. Pooleli on veel tsiviilasja menetlus, milles OÜ Vangent Asset taotleb 1 923 647 euro 85 sendi suuruse nõude tunnustamist. Hageja ei ole põhistanud, kuidas mõjutab kostja tegevus või tegevusetus hageja ja võlausaldajate õigusi ning kuidas oleks pankrotivara olnud suurema väärtusega. Ainult võlausaldajatel saab olla huvi selle vastu, et nad saaksid oma nõuded pankrotivara arvel võimalikult suures ulatuses täidetud, ning nad saavad selleks esitada hagi. Kahju tekitamise faktilised asjaolud on ebatõenäolised, kui need baseeruvad lahendatud või lahendataval tsiviilasjal. Hagejal ei saa kostja vastu PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 37 lg-t 1 arvestades olla nõuet ka ühelgi muul lepingulisel ega lepinguvälisel alusel. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, ei lahenda kohus hageja kostjate kaasamise taotlust. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, jätkata asja menetlust ja rahuldada kostjate kaasamise taotluse. Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 371 lg 2 p 2 ning rikkus määruse põhjendamise kohustust. Võlgnikule võib kahju tekkida ka seoses nõudega, mille üle on toimunud või toimub nõuete tunnustamise vaidlus, kui pankrotihaldur ei täida selle nõudega seoses enda seadusest tulenevat kohustust. Hageja vara on 10 420 577 euro 1 sendi võrra vähenenud ja vähenemas kostja tegevusetuse tõttu. Kui kostja oleks teinud õigel ajal toimingu(d), mille tegemata jätmist hageja talle hagis ette heidab (s.o esitanud nõuetele vastuväited, tühisuse tuvastamise hagi, tagasivõitmise hagi või tsiviilhagi kriminaalmenetluses), oleks hagejal 10 420 577 euro 1 sendi võrra vähem kohustusi. Pankrotivara on ka vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. See tähendab, et kostja oleks saanud 2012. a-l võetud alusetute ja ebamõistlike kohustuste võtmise tehingute tühisuse tuvastamise või tagasivõitmise korral suurendada hageja pankrotivara kuni 10 420 577 euro 1 sendi võrra. Samuti oleks pankrotivara saanud suurendada C suhtes toimuvas kriminaalasjas tsiviilhagi esitamisega. Hagis esitatud faktiliste väidete õigsust eeldades ei saa järeldada, et hagejal ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet PankrS § 63 lg 1 alusel. Kui maakohtu arvates oli hagi ebaselge, pidanuks maakohus andma hagejale võimaluse täpsustada hagi alust või eset. OÜ Vangent Assets nõuete osaline tunnustamine ei võtnud kostjalt kohustust täita oma seaduses sätestatud ülesandeid ega välista hagejale kahju tekkimist. Riigikohtu praktika järgi saab tagasi
2-20-10121 võita ka tunnustatud nõuet ning nõude tunnustamine ei takista tagasivõitmise tagajärgede arvestamist pankrotimenetluses (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p 12). Kostja oleks seega saanud esitada tagasivõitmise hagi ning tehingute tagasivõitmise korral keelduda OÜ Vangent Assets tunnustatud nõuete täitmisest. Viidatud Riigikohtu lahendis tehtud järeldused on analoogia alusel kohaldatavad ka pankrotihalduri tehingute tühisuse tuvastamise hagi esitamise korral. Maakohus põhjendas kostjate kaasamata jätmist hagi läbi vaatamata jätmisega, mistõttu on kostjad jäänud alusetult kaasamata.
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Maakohus jättis hagi õigesti läbi vaatamata. Hagejal ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja hageja lepingulisel esindajal ei ole esindusõigust. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet ühelgi lepingulisel ega lepinguvälisel alusel. Nõue on varaline õigus ja selle realiseerimine on pankrotihalduri ülesanne. Hageja pankrotihaldur on Toomas Saarma ning üksnes temal on õigus otsustada varaliste vaidluste algatamise üle, sh esitada kostja vastu hagi.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
9.Kolleegium märgib esmalt, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes ekslikult märkinud, et keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, on maakohus siiski jätnud määruse resolutsiooniga hagi läbi vaatamata ja viidanud määruse põhjendustes ka TsMS § 423 lg 2 p-le 2. Seega mõistab kolleegium maakohtu määrust selliselt, et maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
10.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagis esitatud asjaolusid arvestades ei ole välistatud, et kostja on rikkunud oma kohustusi ja tekitanud sellega hagejale kahju.
10.1.Kolleegium selgitab, et kohus võib TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte annab kohtule võimaluse jätta õiguslikult perspektiivitu hagi läbi vaatamata, seejuures on kohtul hagi läbi vaatamata jätmise korral kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kohus ei saa hagi läbi vaatamata jätmise üle otsustades hinnata tõendeid ega lahendada vaidlust sisuliselt (vt nt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-73-15, p 18; 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Riigikohus on leidnud, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12 ja 13. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11).
2-20-10121
10.2.Praegusel juhul esitas hageja pankrotivõlgnikuna kostja kui halduri vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise ja viivise.
10.2.1.Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt võlgnikule kahju, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Seega saab võlgnik nõuda endale kahju hüvitamist pankrotihaldurilt, kes on võlgniku vara valitsedes rikkunud oma kohustusi. Seejuures on Riigikohus leidnud, et võlgnik saab vastava nõude esitada olenemata sellest, et võlgniku vara valitsemise õigus on PankrS § 35 lg 1 p 2 alusel halduril (vt ka Riigikohtu 4. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-15, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14483, p 10). Eeltoodut arvestades on võlgnikul PankrS § 63 lg 1 alusel õigus esitada pankrotihalduri vastu kahju hüvitamise hagi, kui haldur on oma kohustusi rikkunud ja tekitanud sellega süüliselt võlgnikule kahju.
10.2.2.Praegusel juhul tõi hageja hagis esile, et kostja oleks pidanud hageja pankrotimenetluses esitama nõuete kaitsmise koosolekul OÜ Vangent Assets nõuetele vastuväite, hagi OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamiseks, hagi OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevate tehingute tagasivõitmiseks ja/või tsiviilhagi C vastu kriminaalasjas nr 1-16-5602, kuid jättis need toiminguid tegemata (rikkus oma kohustusi). Arvestades pankrotiseaduses sätestatud halduri kohustusi, ei ole välistatud, et neid toiminguid tegemata jättes rikkus haldur mõnda oma kohustust. Halduri põhikohustused on sätestatud PankrS §-s 55. Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve, ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse (PankrS § 55 lg 1). Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve, seejuures täidab haldur oma kohustusi isiklikult (PankrS § 55 lg 2). Haldur peab välja selgitama võlausaldajate nõuded, valitsema pankrotivara, korraldama selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise (PankrS § 55 lg 3 p 1). Pankrotivaraks on seejuures nii vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, kui ka vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal (PankrS § 108 lg 2). Seaduses on eraldi sätestatud halduri kohustus vaielda nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu, kui selleks on alust (vt ka PankrS § 103 lg 2 II lause), kuid eelnevalt viidatud sätetest tuleneb haldurile ka kohustus esitada võlgniku varalise tehingu tühisuse tuvastamise ja tagasivõitmise hagi ning varaline nõue kolmanda isiku vastu, kui nende esitamiseks on alust. Seejuures peab haldur enne selliste hagide esitamist hindama ka nende majanduslikku otstarbekust ja esitama hagi üksnes juhul, kui see on võlausaldajate ja/või võlgniku huvides (vt ka Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 14.3).
10.2.3.Samuti on hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik, et hagejale on tekkinud kostja kohustuste rikkumise tulemusel kahju. Hageja tõi esile, et kui kostja oleks teinud ülal nimetatud toimingud, oleks hageja pankrotivara olnud suurem. Kolleegium nõustub, et nende toimingute tegemine oleks võinud viia pankrotivara suurenemiseni, mh läbi selle, et pankrotivara arvel rahuldatakse ainult põhjendatud nõudeid. Seejuures ei saa väita, et ainult võlausaldajatel on huvi selle vastu, et pankrotivara oleks võimalikult suur ja selle arvel ei rahuldataks alusetuid nõudeid (vt nt PankrS § 156 lg-d 1 ja 2, mis näevad ette pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järele jäänud vara tagastamise võlgnikule). Kolleegium möönab, et kuivõrd tsiviilasjades nr 2-17-17302, 2-17-17303 ja 2-17-17304 on
2-20-10121 toimunud või toimumas vaidlused OÜ Vangent Assets nõuete tunnustamise üle hageja pankrotimenetluses, ei ole kostja poolt OÜ Vangent Assets nõuetele vastuväite ega OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamise hagi esitamata jätmine saanud tõenäoliselt viia hagejale kahju tekkimiseni. Nendes menetlustes osaleb või osales kostja rollis ka hageja, kes sai neis esitada oma vastuväited OÜ Vangent Assets nõuetele, sh tehingute tühisuse vastuväite. Küll aga ei välista OÜ Vangent Assets nõuete tunnustamine nõuete aluseks olevate tehingute tagasivõitmist. Nõuete kaitsmine ja tagasivõitmine täidavad pankrotimenetluses erinevaid eesmärke ning kohus ei kontrolli nõude tunnustamise eeldusena seda, kas nõude aluseks olevat tehingut oleks võimalik tagasi võita. Kui kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, mille teisel poolel oli õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, annab see pankrotihaldurile õiguse keelduda kohustuse täitmisest pankrotivara arvel. Seda õigust saab pankrotihaldur kasutada ka pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmisest keeldumiseks, ilma et see kujutaks endast tunnustatud nõude vaidlustamist PankrS § 105 mõttes. Tagasivõitmise tagajärjel ei ole nõude tunnustamise saavutanud võlausaldajal õigust saada pankrotivarast väljamakseid, sest võlausaldaja nõude tunnustamisega seotud õigused lõppevad (vt Riigikohtu 22. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p-d 12 ja 13). Lisaks ei tähenda OÜ Vangent Assets nõuete tunnustamine hageja pankrotimenetluses, et hagejal ei saanud olla kahju hüvitamise nõuet C vastu, kes on hageja väitel isikuks, kelle juhiste alusel allkirjastas väidetavalt hageja endine juhatuse liige T OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevad dokumendid.
10.3.Eeltoodut arvestades ei ole hagis esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades välistatud, et kostja on rikkunud oma kohustusi ja tekitanud sellega hagejale kahju. Juhul, kui maakohtu hinnangul ei ole hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud, saab maakohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja hagi täpsustamiseks.
11.Kolleegiumi hinnangul ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 3 ja TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel, s.o põhjusel, et hageja nimel hagi esitanud isikul ei ole esindusõigust. Äriregistri andmetel on praegu hageja juhatuse liige P, kes saab hageja endise juhatuse liikme Q poolt vandeadvokaat Kristel Viru volitamise heaks kiita juhul, kui hagejal ei olnud Q-le kohaldatud ärikeelu tõttu hagi esitamise ajal teovõimet.
12.Arvestades ülaltoodud põhjendusi leiab kolleegium, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb menetluse jätkamisel lahendada ka hageja kostjate kaasamise taotlus ja kostja menetluskulude tagatise taotlus. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus, vastavalt asja läbivaatamise tulemustele.
13.Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 I lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13).