Menetlusosalised ja nende Hageja: K. H. (isikukood: XXX; elukoht: XXX). esindajad Hageja seaduslik esindaja: T. P. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post: XXX). Hageja lepinguline esindaja: Birgit Riivits (Themis Õigusbüroo, Narva mnt 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10117 Harju maakond, e-post: [email protected]). Kostja: M. H. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
5. mai 2020. a
Protokollija
kohtuistungi sekretär Katre Varusk
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. H. hagi M. H. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista M. H. K. H. kasuks elatis 200 eurot kuus alates 01.03.2020. a kuni K. H. täisealiseks saamiseni 16.02.2037. a.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada M. H. poolt K. H. elatise katteks T. P. pangakontole tasutud 600 euroga ajavahemikul märts 2020. a kuni 14.05.2020. a.
4.Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-2)
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja ei ole kunagi hagejaga koos elanud. Seega on kostjal kohustus maksta hagejale elatist. Hageja nõuab elatist alates 16.02.2019. a
seadusega ettenähtud miinimummääras. Kostja võlgneb hagejale 2019. aasta eest 970 eurot ja jaanuari-veebruari 2020. a eest 196 eurot, kuna kostja on elatist tasunud miinimummäärast väiksemas summas.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista elatis - tagasiulatuvalt 2019. aasta eest 970 eurot, - jaanuari ja veebruari 2020. aasta eest 196 eurot, - alates märtsist 2020. a seaduses ettenähtud miinimummääras s.o 292 eurot kuus. KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 16-19)
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et tal puudub hageja ees elatisevõlgnevus ning palub kohtul elatist vähendada.
4.Kostja kinnitab, et tal oli hageja emaga suuline kokkulepe, mille kohaselt tasub hagejale igakuiselt elatist summas 200 eurot ning kostja on kokkulepet täitnud ja teinud ülekandeid nii enda arveldusarvelt kui ka kolmandate isikute arveldusarvelt, kuna kostja pangakonto on kohtutäiturite poolt arestitud. Kostja on elatist tasunud ka sularahas 600 eurot ja andnud hageja emale enne hageja sündi tulevase elatise arvel ettemaksuna lapsevankri ostmiseks 1400 eurot ja 250 eurot kummuti soetamiseks, kuhu paigutada lapse asjad.
5.Kostja ülalpidamisel on veel alaealine tütar R. H., kellele ta tasub samuti igakuiselt elatist. Kostja tänane majanduslik seisund ei võimalda tasuda mõlemale lapsele elatist seadusega ettenähtud minimaalses määras. Kostja sissetulekute ja vara suhtes on käimas mitmed täitemenetlused ning brutopalk XXX eurot kuus ei ole piisav täitmaks kostja ülalpidamist täies ulatuses. Hagi rahuldamisel täies ulatuses jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tlk 42-44)
6.Hageja kostjaga ei nõustu ja kinnitab, et sellist suulist kokkulepet ei ole. Hageja soov oli, et kostja maksab ülalpeetavatele võrdselt. Teisele ülalpeetavale maksab kostja seadusega ettenähtud miinimummääras. Kostja hakkas omapoolse otsusena maksma elatist 200 eurot, millega hageja kindlasti nõus ei ole olnud.
7.Hageja kinnitab, et kostjalt on tulnud 2019. a aastal 6 pangamakset ning üks makse kostja sõbralt, iga makse summas 200 eurot ja sularahas on tasutud 250 eurot novembris ja 350 eurot detsembris. Hageja on need tasumised arvutuste tegemisel arvesse võtnud. Maksmata on 2019. a veebruari eest 270 eurot. Märtsist kuni detsembrini 2019. a on kostja maksnud kokku 2000 eurot, ehk kui selle summa võrdselt jagada kuude peale, siis igakuiselt 70 eurot vähem kui oli miinimumäär 2019. aastal. Võlgnevus 2019. aasta eest on 970 eurot (270 + (10x70)).
8.Jaanuaris ja veebruaris 2020. a on kostja maksnud samuti 200 eurot kuigi miinimummäär on 2020. aastal 292 eurot kuus, seega puuduolev summa on 92 + 92 ehk 184 eurot. Maksmine on olnud ebakorrapärane terve 2019. aasta ja tasumine on toimunud ainult hageja esindaja meelde tuletamistel.
9.Kostjaga ei ole olnud kokkulepet, et lapsevankri ja kummuti ostmine oleks olnud ettemaksega elatisraha arvel, vaid tegemist oli kostja poolt hagejale sünniks esmavajalike esemete ostmiseks mõeldud rahaga, ning seda ei saa kuidagi lugeda elatisrahaks.
10.Hageja leiab, et vähem kindlustatud pooleks on hoopis tema, kellele kostja on maksnud 2019. aasta eest iga kuu 70 eurot vähem ja 2020. aastal 92 eurot vähem, kui teisele ülalpeetavale.
11.Hagejal on veendumus, et kostjal on piisavalt vahendeid seadusega ettenähtud määras elatise tasumiseks. Kostja väitel saab ta miinimumpalka ettevõttest XXX, mis hagejale teadaolevalt kuulub kostja XXX. Miinimumpalgast kahele lapsele elatise maksmisel (hagejale 200 eurot ja teisele lapsele 292 eurot) jääb kostjal enda kuludeks ligikaudu 46,22 eurot kuus, millest tal tuleb tasuda eluasemekulud, toidukulud, samas ei ole kostjal olnud probleeme käia reisimas ja teha kingitusi teisele lapsele.
KOHTU SEISUKOHT
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
13.Kohtule esitatud Soome Vabariigis välja antud sünnitunnistustest (tlk 3-5) nähtuvalt on K. H. ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi nende vanemad T. P. ja M. H., olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 mõttes.
14.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab sünnist saadik emaga ja et kostja on tasunud hagejale igakuiselt elatist (v.a veebruar 2019) 200 eurot kuus. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas neil on suuline kokkulepe elatise tasumiseks summas 200 eurot või mitte.
16.Hageja nõuab elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates 16.02.2019. a. Hageja leiab, et kuna kostja ülalpidamisel on peale hageja veel üks alaealine laps kellele kostja maksab elatist miinimummääras, tuleb ülalpeetavaid kohelda võrdselt.
17.Seadusandja on lapse vajaduste kaitseks näinud PKS § 101 lõikes 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, 2019 aastal 270 eurot ja alates 01.01.2020. a 292 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.
18.Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.
19.Hageja seaduslik esindaja on tuginenud hageja ja kostja teise lapse ebavõrdsele olukorrale, kuid ei ole toonud välja hageja vajadusi ning samuti ei ole teada kostja teise lapse vajadused. Kohus nõustub, et ülalpidamise andmisel ei saa eelistada üht last teisele ning eelduslikult tuleb anda lastele ülalpidamist võrdses ulatuses. Samas on elatise maksmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine, mistõttu tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda iga konkreetse lapse vajadustest.
20.Kohus on seisukohal, et kuigi hageja seadusliku esindaja ja kostja sõnumite sisust (tlk 45, 47, 49, 51, 53, 55) ei selgu üheselt, mis summas pooled elatise tasumise kokku leppisid võib nii sõnumite sisust kui ka kostja poolt tasutud summadest järeldada pooltevahelist kokkulepet elatise tasumiseks summas 200 eurot. Nimelt on hageja tuletanud kostjale elatise tasumist meelde (nt 25.03.2019, 05.04.2019, 17.10.2019, 11.12.2019), kuid etteheiteid tasutud summade osas esitanud ei ole ning ka 11.12.2019 sõnumist (tlk 55) nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja teatanud, et ootab detsembrikuu maksu ning see, mis maksmata jäi 350 eurot. 11.12.2019. a on kostja tasunud hagejale 200 eurot (tlk 21) ning hageja kinnitusel lisaks sularahas 350 eurot. Hagejale lapsevankri ja kummuti soetamiseks tehtud kulutusi ei saa elatisest maha arvata ega neid käsitleda ka elatise ettemaksuna.
21.Kostja on majandusliku olukorra ja teise alaealise ülalpeetava tõttu palunud elatist vähendada 200 euroni kuus.
22.Kuigi elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil
kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).
23.Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
24.Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
25.Kostja on kohtuistungil avaldanud (tlk 62 pöördel), et tema sissetulek on XX eurot kuus ning tema ülalpidamisel on peale hageja veel üks alaealine laps, kellele ta on maksnud elatist XXX eurot kuus. Kui sündis hageja ei saanud ta kohe elatise maksmist teisele lapsele vähendada ning kandis kuni aasta lõpuni XXX eurot kuus aga sellest aastast maksab ta XXX eurot kuus. Kostjal on võimalik tasuda hagejale elatist 200 eurot kuus nagu teisele lapsele.
26.Rahvastikuregistrist nähtuvalt on lisaks hagejale kostja ülalpidamisel veel üks alaealine laps, 2013. aastal sündinud R. H. Vastuseks kohtu järelepärimisele krediidiasutustesse, on kohtule vastatud, et kostja omab arvelduskontot AS-is SEB Pank ja AS-is LHV Pank, viimasel on konto saldo null ja toimingud puudusid. SEB panga konto väljavõttest (tlk 82-85) nähtuvalt on kostja saanud töötasu XXX (viimati 14.01.2020) summas XXX eurot ning töötasu XXX (alates 03.02.2020) summas XXX eurot kuus. Kuigi kostja muud kohustused ei anna alust elatise vähendamiseks nähtub tema esitatud täitemenetluse registri väljavõtetest (tlk 22-27) ja ka pangakonto väljavõttest (tlk 85), et tal on võlgnevusi enam kui XXX euro eest. Kohus on kontrollinud avalikest registritest kostja varade kohta (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register), kuid andmed puuduvad. Muid tõendeid, millest nähtuks kostjal täiendavate sissetulekute olemasolu või tavapärasest erinev elustandard, kohtule esitatud ei ole.
27.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et teise ülalpidamist vajava lapse ja kostja varalise seisu (sissetuleku) tõttu, on põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära.
28.Kohus, arvestades hagejale tasutud elatise suurust, kostja sissetulekut ning seda, et tema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, leiab, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist summas 200 eurot kuus. Kuivõrd vanem peab oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama ühetaoliselt, leiab kohus, et sellises summas elatise tasumine ei kahjusta kostja enese igapäevast toimetulekut ning arvestab sealjuures ka tema teise alaealise lapse vajaduste rahuldamiseks ja arenguks vajaminevate kuludega ning katab ära hageja vältimatud vajadused.
29.Kuna kohus leidis, et elatis on põhjendatud summas 200 eurot kuus ning kostja on elatist summas 200 eurot igakuiselt tasunud, ei ole hageja tagasiulatuva elatise nõue PKS § 108 alusel põhjendatud.
30.PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
31.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab M. H. K. H. kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 01.03.2020. a kuni tema täisealiseks saamiseni.
32.Asja materjalidest (tlk 21, 82-85) nähtuvalt on kostja tasunud 06.03.2020. a, 05.04.2020. a ja 09.05.2020. a hageja seadusliku esindaja pangakontole elatise katteks kokku 600 eurot, mida tuleb otsuse täitmisel arvesse võtta. Menetluskulud
33.TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
34.Arvestades asjaolusid, nõude rahuldamise ulatust ning seda, et tegemist on lapse ülalpidamisnõudega, on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.