Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 178 lg 2, 660 lg 1 ja 661 lg 1 ja 2 alusel

Määruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Asjaolud Tartu Maakohtu 20.10.2014.a otsusega jättis kohus rahuldamata V. T. hagi H. M. ja Creanova Eesti OÜ vastu. Kohtuotsusega jäeti menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust 20.10.2014.a kohtuotsusega kindlaks ei määratud. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 04.02.2015.a kohtuotsusega rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti V. T. kanda. Tartu Maakohtu 20.10.2014.a otsus jõustus 07.03.2015.a. Creanova Eesti OÜ on 01.04.2015.a. esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, milles on näidatud asjas teostatud menetlustoimingud (II kd, tl 73-74). Taotluse kohaselt kandis Creanova Eesti OÜ menetluskulusid kokku summas 1936,80 eurot. Kostja H. M. pole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus on edastanud Creanova Eesti OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks hagejale ning hageja esindaja on 27.04.2015.a esitanud sellele oma vastuväited (II kd, tl 8384). Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, hageja vastuväidetega ning tsiviilasja toimikuga, leiab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võisid menetlusosalised nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Alates 01.01.2015 kehtivad TsMS §-de 174 lg 4 ja 177 lg 1 p 2 sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei ole määranud, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus asjas nr 3-2-1-65-13). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, sama paragrahvi p 1 järgi ka sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Creanova Eesti OÜ-d esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatu kohaselt lepingulise esindajana Cavere Õigusbüroo OÜ jurist Maris Merilo, kelle tunnitasumäär oli 120 eurot (käibemaksuta). Hageja vastuväidete kohaselt on kostja esindustoimingute arvestuse aluseks võetud tunnitasu suurust ülemäära kõrge ja põhjendamatu. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Arvestades asjaoluga, et õigusabiteenuse tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund kas koos või ilma käibemaksuta, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13 tehtud kohtumääruse punkt 14, leiab kohus, et Creanova Eesti OÜ lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on arvestades tsiviilasja menetluse kestust ja sisu, samuti asja keerukust ja töömahukust, põhjendatud. Kohus nõustub ka Creanova Eesti OÜ seisukohaga, et 120 euro suurune tunnitasu pole põhjendatud ainult advokaatide, vaid ka

muus ettevõtlusvormis õigusteenust osutavate isikute puhul, kuivõrd ülalpidamiskulude suurus ja kvalifikatsiooninõuded ei sõltu ettevõtlusvormist.

büroo

Menetluskulude nimekirja kohaselt teostas Creanova Eesti OÜ lepinguline esindaja tsiviilasjas järgmised toimingud:

põhjendatud ja vajalik ning kuulub hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Creanova Eesti OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, 1254 euro ulatuses ning mõistab nimetatud summa vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt Creanova Eesti OÜ kasuks välja. TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 23.10.2015.a menetlusdokumendis on kinnitatud, et Creanova Eesti OÜ on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus menetluskulud hagejalt välja käibemaksuta. Creanova Eesti OÜ taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 682,80 eurot jääb rahuldamata, nimetatud kulu jääb Creanova Eesti OÜ enda kanda. Kuivõrd kostja H. M. pole menetluses osalenud lepingulise esindaja kaudu ega ka menetluskulude nimekirja esitanud, eeldab kohus, et nimetatud kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja on oma vastuväidetes kostja menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlusele esitanud kohtule taotluse anda hagejale võimalus väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks osade kaupa pikema perioodi (1 aasta) vältel. Creanova Eesti OÜ hageja taotlusega ei nõustu ning leiab, et hagejal on vara, mille realiseerimise tulemusena on tal võimalik menetluskulud koheselt tasuda. Kuivõrd hageja on vaidlusaluse korteri vabastamisel ja üleandmisel tekitanud Creanova Eesti OÜ-le täiendavat kahju, puudub alus arvata, et hageja menetluskulude tasumise kohustust maksegraafiku alusel reaalselt täidaks. Tulenevalt TsMS § 463 lg 2 kohaldatakse kohtumäärusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata muuhulgas otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kostja menetluskulude hüvitamiseks tähtaja määramiseks on põhjendatud. Kostja on küll viidanud, et hagejal on vara, mille realiseerimisest ta saaks vahendeid kostja menetluskulude hüvitamiseks, kuid lisatud registriandmete väljatrükkidest nähtub, et hagejale kuulub elamumaa xxxxxxxxxxxxx kaasomandi osana, kokku on kaasomanikke 9. Ka sõiduk Mercedes Benz on kaasomandis kostja H. M. ja hageja laste D. S. ja A. S. , neist viimane on alaealine. On ilmne, et nimetatud vara realiseerimine võib olla komplitseeritud ning aeganõudev, seega ei ole vara realiseerimisest saadavatest vahenditest ilmselt võimalik kostja menetluskulusid hüvitada koheselt pärast kohtulahendi jõustumist. Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2014.a määrusega hagejale riigi menetlusabi andmise kohta on tuvastatud, et hageja ei suuda majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Menetlusabi andmise määruses on märgitud, et kui apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, kannab apellant tulenevalt TsMS § 190 sätetest kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, mille tasumisest ta vabastati. Seega kuuluvad hagejalt sissenõudmisele lisaks kostja õigusabikuludele ka menetluskulud Eesti Vabariigi kasuks, muuhulgas riigi õigusabi tasu 50 % ulatuses. Seetõttu ei ole hagejal ilmselgelt võimalik kostja menetluskulusid ühekorraga tasuda.

Eeltoodu alusel määrab kohus V. T. poolt OÜ-le Creanova menetluskulude hüvitamise tähtajaks üks aasta käesoleva määruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb hüvitada ositi, igakuuliselt kuu 10.kuupäevaks 104,50 eurot alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisele järgnevast kuust. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Creanova Eesti OÜ on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sellekohase taotluse esitanud (II kd, tl 74). TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.